) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt. 2.1.
lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub teadmata kadunud isikule (p 1) või isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda (p 2). Kohus määrab äraolija varale hooldaja ka siis, kui isik on andnud käsundi või volikirja oma asjade ajamiseks, kuid on ilmnenud asjaolud, mis annavad põhjuse käsund või volitus tagasi võtta (lg 2). Hagita menetluses peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (
2.2. Kuna puudutatud isik pole teadmata kadunud isik, ei kohaldu käesoleval juhul
Samuti ei saa vara hooldajat määrata lg 1 p 2 järgi, kuna sel alusel võib vara hoolduse määrata üksnes isikule, kelle viibimiskoht on küll teada, kuid kes on „ära“ ega saa tagasi pöörduda või ei saa muul põhjusel oma asjade eest hoolitseda. Tagasipöördumine tähendab seejuures laiemalt võimalust olla õigel ajal kohas, kus on võimalik vara eest kohaselt hoolitseda. Tegemist on olukorraga, kus isikul ei ole võimalik hoolitseda oma vara eest üldises korras, mh vajadusel teist isiku tehingute tegemiseks volitades või asjaajamiseks käsundit andes. Praegusel juhul ei ole kohtule teada, et puudutatud isik ei saaks anda volitust või käsundit tema korteriomandi eest hoolitsemiseks. Automaatselt ei saa võrdsustada olukordi, kus isik ei ole andnud volitust ning kus isikul ei ole võimalik anda volitust. Antud juhul on omanik volitanud Y korterit rentima, selles elama ja kogu vallasvara kasutama, seega on korteriomanikul olnud võimalik volitus anda. 2 2-21-18815 2.3. Kohtu hinnangul puudub ka alus
Kohtule esitatud volikirjast ei nähtu, et puudutatud isik oleks volitanud Y korteriomandi eest hoolitsema, mistõttu ei saa sellel alusel volitust ka tagasi võtta. Avaldaja ei ole ka selliseid asjaolusid esile toonud. Avaldajal on võimalik puudutatud isiku suhtes kasutada samu õiguskaitsevahendeid nagu nende korteriomanike suhtes, kes ei viibi eemal, kuid oma vara eest heaperemehelikult ei hoolitse ning oma kohustusi korteriühistu ees ei täida. Eeltoodust tulenevalt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub võtta avaldus menetlusse ning lahendada see sisuliselt. Avaldaja leiab jätkuvalt, et avalduses toodud põhjendustel esineb alus varale hoolduse seadmiseks. Maakohus on jätnud avalduse alusetult menetlusse võtmata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule võimaluse sellele vastata. Määruskaebuse vastuse kohaselt elab korteris puudutatud isiku suulisel nõusolekul tema elukaaslane Y. Puudutatud isik tegeleb Moskvas notariaalse volikirja vormistamisega ning edastab selle esimesel võimalusel. Puudutatud isik andis teada enda telefoni numbri, e-posti ja postiaadressi Vene Föderatsioonis, kuhu saabuvad regulaarselt ka maamaksuteatised. Kuni koroonapandeemia alguseni käis puudutatud isik vähemalt kaks korda aastas Eestis oma vara kontrollimas ja on asunud korteriühistule võlgnevust tasuma. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses täiendavaid dokumentaalseid tõendeid: 08.01.2021, 25.03.2021, 08.03.2022 maksekorraldused, väljavõte 02.01.2014 notariaalaktist, fotod maamaksuteatest, maatüki maksustamishinna aktist ja puudutatud isiku passist ning fotokoopia Vene Föderatsioonis 04.04.2022 välja antud notariaalsest volikirjast. Puudutatud isik soovib tõendada kommunaalmaksete tasumist, elukoha aadressi Vene Föderatsioonis (kuhu saabuvad mh korrapäraselt Eestist maamaksuteatised), varasemaid regulaarseid visiite Eestisse ning volituse andmist Y-le.
Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde. Kaebaja on õigesti märkinud, et hoolduse võib seada ka isiku varale, kes ei ole teadmata kadunud, kuid kes asjaoludest tulenevalt ei saa ise oma vara eest hoolitseda või seda käsutada (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 18 lg 1 teine lause,
Tegemist on olukorraga, kus isikul ei ole võimalik hoolitseda oma vara eest üldises korras, mh vajadusel teist isikut tehingute tegemiseks volitades või asjaajamiseks käsundit andes, nt tervisliku seisundi või füüsilise eraldatuse tõttu (pikaajaline viibimine haiglas või kinnipidamisasutuses välisriigis, kust õigusi teostada ei saa, pantvangis või pikaajalisel matkal raskesti ligipääsetavas ja piiratud sidevõimalustega piirkonnas) (vt
komm III, § 516, p 3.2.2.a). Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Puudutatud isiku kontaktandmed (sh aadress, e-posti aadress) on teada ning ta on korraldanud vara valitsemise volituse andmisega. 3 2-21-18815 Kohtulik sekkumine isiku varalisse sfääri varale hoolduse seadmisega peab olema õigustatud tegeliku vajadusega, mistõttu ei määrata varale hooldajat juhul, kui äraolijal on esindaja või tal on põhimõtteliselt võimalik oma tahteavaldusega esindaja määrata (vt
komm III, § 516, p-d 3.3.a ja 3.2.2.b). Maakohus hindas avalduse perspektiivi õiguslike aluste kohaldamise valguses, jõudes järeldusele, et esile toodud asjaoludel puudub alus puudutatud isiku varale hoolduse seadmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Seadusest ei tulene kohustust oma vara (korteriomandit) isiklikult kasutada. Maakohus ei ole eksinud, kui leidis, et avaldajal on võimalik puudutatud isiku suhtes korteriomaniku kohustuste rikkumisel kasutada samu õiguskaitsevahendeid nagu kõigi teiste korteriomanike suhtes. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.