RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-5736 Määruse kuupäev Tartu, 9. mai 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo

) § 244 lg-s 1 sätestatud eeldused täitmata, sest avaldaja on taotluse lisana esitanud postituse, mis ei saa enam kaduma minna ning mille kasutamine ei saa olla raskendatud. Lisaks ei ole avaldaja taotluses välja toonud, milles seisneb tema majanduslik kahju ning kuidas, millal ja millises suuruses on talle kahju tekitatud ega põhjuslikku seost postituse ja kahju vahel. Üldsõnaline väide tekkinud majanduslikust kahjust ei ole piisav. Samuti on postituse puhul tegemist hinnanguga, mitte andmetega, mille ümberlükkamist saaks nõuda. Juriidiline isik ei saa nõuda moraalse kahju hüvitamist. 4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada eeltõendamismenetluse algatamise taotlus või saata asi tagasi maakohtule. 5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. oktoobri
3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et praegusel juhul ei ole täidetud eeldused algatada eeltõendamismenetlus. Ringkonnakohtu hinnangul ei näe

§ 244

ega ka muu tsiviilkohtumenetluse seadustiku säte ette alust ja korda kostja andmete kogumiseks ja väljastamiseks. Tõe tuvastamiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette juba menetluses olevas asjas tõendite kogumise menetlusosalise esitatud väite hindamiseks, millega aga praegusel juhul tegemist ei ole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada eeltõendamismenetluse algatamise taotlus. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi tagasi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise uueks otsustamiseks. 2

§ 244valesti ning vastuoluliselt võrreldes varasema kohtupraktikaga.

Rikkumine on oluliselt riivanud avaldaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuna avaldajal pole võimalik tuvastada isikut, kes on veebiportaalis avaldaja kohta ebaõigete ja ebakohaste väidete avaldamisega avaldajale kahju tekitanud. Avaldajal puuduvad muud võimalused kahju tekitaja isiku tuvastamiseks ning ilma isiku tuvastamiseta ei saa avaldaja kahju tekitaja vastu kohtusse pöörduda.

1. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
2. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis
3. jaanuari
4. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused

§ 247lg 4 kohaldamisel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 682

lg 1 alusel koosmõjus

§-ga 695 läbi vaatamata. Kõigepealt käsitleb kolleegium määruskaebuse lubatavust ning

§ 247lg 4 rakendusala (p 11).

Seejärel vaatleb kolleegium tõendite ja asjaolude kogumise erinevaid võimalusi (p 13); eeltõendamismenetluse algatamise eeldusi ja seost tõendite kogumisega (p 14); tõendite kogumise raames andmete väljanõudmist (p 15); vastaspoole menetlusse kaasamist ja kaitset (p-d 17 ja 18); tõendite esitamisele vastuväidete esitamist (p-d 19 ja 20); sideettevõtjalt või internetiportaali pidajalt postituse tegija kindlakstegemiseks vajalike andmete nõudmise eeldusi (p-d 21 jj); puudutatud isikute õiguste kaitset (p 24) ja eeltõendamismenetluse kulusid (p 25). Lõpuks teeb kolleegium käesoleva määruskaebuse menetluskuludega seotud otsustused (p-d 26–28) ja lahendab avaldaja taotluse tema nime asendamiseks käesolevas määruses (p 29). 11. Riigikohtul on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh kaebeõiguse olemasolu. Avaldaja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti muutmata maakohtu määrus avaldaja taotletud eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise kohta.

§ 696

lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 247

lg 4 esimese lause järgi võib eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

§ 247lg 4 teise lause järgi Riigikohtule edasi kaevata.

Kaebeõigust reguleeriva sätte (

§ 247

lg 4) tähenduses tuleb eeltõendamismenetlusena käsitada sellist menetlust või menetluse osa tsiviilkohtumenetluses, kus taotletakse tõendite kogumist enne tavapäraselt tõendite kogumiseks ettenähtud menetlusetappi. See tähendab, et

§ 247

lg 4 on erinorm, millest tulenev kaebeõigus eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale ei sõltu sellest, kas eeltõendamismenetluse taotlus esitatakse enne hagi või (hagita menetluses) avalduse esitamist või mingi juba käimasoleva kohtumenetluse raames. Seega esitas avaldaja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, mis ei ole Riigikohtusse edasi kaevatav. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. 3

§ 279lg-d 1 ja 2 koosmõjus § 236 lg-ga 2).

Juhul kui on täidetud kohased eeldused, saab vastava taotluse esitada ka eeltõendamismenetluses (

§ 244

). Seega on võimalik kohtu kaudu kohustada teist isikut (nii menetlusosalist kui ka menetlusvälist isikut) tõendeid esitama ja isiku valduses olevate andmete alusel dokumenti koostama ja seda kohtule esitama ka ilma tõendi või andmete valdaja vastu dokumendiga tutvumise hagi (VÕS §-d 1014–1017) esitamiseta. Kui isikul on õiguslik huvi saada teise isiku käsutuses olevaid tõendeid või andmeid, võib ta nõuda teiselt isikult dokumendiga tutvuda lubamist, sh ka isiku valduses olevate andmete alusel dokumendi koostamist ja sellega tutvuda lubamist, kui tal on selleks materiaalõigusest tulenev õiguslik alus. Selline õiguslik alus võib tuleneda pooltevahelisest lepingust või muust võlasuhtest. Lepingulise suhte puudumise korral saab tugineda VÕS §-dele 1014 ja 1015 koostoimes. Nõudeõiguse olemasolul võib tõendi või teabe soovija esitada andmete valdaja vastu ka andmete alusel dokumendi koostamise ja sellega tutvumise hagi. Niisugust hagi saab vajaduse korral (nt dokumentide või teabe kaotsimineku või nende kasutamise raskenemise ohtu korral) tagada, mh näiteks kohustades kostjat viivitamatult esitama vaidlusalused dokumendid kohtule, kuid võimaldades hagejal nendega tutvuda pärast hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumist. 14.

§ 244

lg 1 esimese lause järgi peab eeltõendamismenetluse algatamiseks olema kas menetluse vastaspoole nõusolek või alus eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või tõendite kasutamine võib raskeneda. Eeltõendamismenetluse algatamiseks tõendite kogumise, sh teise isiku valduses olevate andmete alusel dokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kohustamise eesmärgil peavad olema täidetud tõendite kogumise eeldused. Samuti peab taotleja põhjendama, et ta ei saa tõendit või talle vajalikke andmeid ise mõistlikult muul viisil hankida. Lisaks kostja või puudutatud isikute märkimisele tuleb kohtusse pöördujal tuua kohtu ette asjaolud, mille alusel saab kohus hinnata hagi või avalduse õiguslikku perspektiivikust. Eeltõendamismenetluse algatamise ega tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise alus ei saa üldjuhul olla see, et isik saab esitada ka dokumentidega tutvumise hagi. Kui eeltõendamismenetluse algatamise või tõendite kogumise taotlus jäetakse rahuldamata, ei välista see dokumentidega tutvumise hagi (VÕS §-d 1014–1017) esitamist eraldi kohtumenetluses. 15. Eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut (

§ 244lg 5).

Selle käigus saab kohustada isikut esitama kohtule tõendi (

§ 279

lg 1 koosmõjus § 244 lg-ga 5) või koostama tema valduses olevate andmete alusel dokumendi ja esitama selle kohtule (

§ 279lg 2 koosmõjus § 244 lg-ga 5).

Enne kohtumenetlust saab taotleda eeltõendamismenetluses selliste tõendite kogumist ja andmete kohta dokumendi koostamist, mis on hagi või avalduse esitamiseks esmaselt vajalikud. Eelkõige tuleb kohtusse pöördudes nimetada isik, kelle vastu esitatakse hagi või hagita menetluses avaldus.

1. Kohtul tuleb eeltõendamismenetlust algatades ja selle käigus tõendite kogumise taotlust lahendades hinnata, kas vajalik ja lubatav on taotletud tõendite kogumine eeltõendamismenetluses või saab neid koguda tavapärases kohtumenetluses. Enne vastaspoole selgumist ei ole lubatav koguda tõendeid, mille kogumisega saaks kuni vastaspoole selgumiseni oodata. Tõendite ja asjaolude asjassepuutuvuse üle saab üldjuhul otsustada alles peale seda, kui kohtusse pöörduja on kohtule esitanud oma selge nõude.
2. Kohtul tuleb eeltõendamismenetluses tagada vastaspoole kaitse sõltumata sellest, kas vastaspool on kohtule juba teada. Kui vastaspoole isik selgub alles eeltõendamismenetluse käigus, tuleb ta 4

§ 281lg 5 esimene lause).

Juhul kui kohus vaatamata vastuväidetele teeb kohustava määruse ja see jõustub, siis peab ta pärast selle määruse alusel dokumendi saamist ja enne dokumendi sisu avaldajale avaldamist küsima puudutatud isiku (andmesubjekti) seisukohta juhul, kui väljaantud dokument võib sisaldada tulevase vastaspoole või muu isiku isikuandmeid (mille avaldamiseks võib olla vajalik selle isiku nõusolek). Juhul kui puudutatud isik esitab avaldamisele vastuväited, peab kohus need analoogselt

§ 281lg 5 esimese lausega lahendama määrusega.

Selle määruse peale on avaldajal ja puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus analoogselt

§ 281lg 5 teise lausega (vt ka käesoleva määruse p-d 20 ja 21).

18. Kohus võib määrata tulevase vastaspoole esindajaks eeltõendamismenetluses advokaadi, kes kaitseb tulevase vastaspoole huve tõendite kogumise juures, kui eeltõendamismenetlus algatatakse taotluse alusel, milles vastaspoolt ei märgitud (

§ 248lg 2).

Advokaadi määramine ei ole vajalik, kui (tulevane) vastaspool selgub menetluses saadud andmete põhjal ja kui kohus edastab asjaomased tõendid enne muudele menetlusosalistele kättesaadavaks tegemist tulevasele vastaspoolele või isikule, kelle isikuandmeid tõend sisaldab. See isik saab ise tõendite kogumise, avaldamise ja eeltõendamismenetluse lubatavuse suhtes oma seisukohta väljendada, esitada vastuväiteid tema isikuandmete avaldamise kohta ja vaidlustada tema vastuväidete kohta tehtud kohtumäärust (vt käesoleva määruse p-d 17 ja 20). 19. Kui kohus kohustab isikut esitama kohtule dokumendi, võib muu isik kui pool esitada dokumendi väljaandmise nõudele seadusest tulenevaid vastuväiteid, muu hulgas materiaalõigusel põhineva vastuväite (

§ 281lg 3).

Dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta teeb kohus määruse pärast menetlusosalise ärakuulamist. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus menetlusosalisel ja isikul, kellelt on dokument välja nõutud (

§ 281lg 5).

20. Eelkõige saab kohus kohustada dokumenti välja andma (

§ 278) menetluse vastaspoolt.

Juhul, kui dokumenti välja andma kohustatakse kolmandat isikut (s.o kas menetlusvälist isikut või eeltõendamismenetluses isikut, kelle vastu hagi esitamist ei plaanita), peab dokument, mille väljaandmist nõutakse, olema seotud kohtumenetluse või tulevase kohtumenetluse vastaspoolega ning lisaks ka käimasoleva kohtumenetluse või menetlusega, mis peaks eeltõendamismenetlusele järgnema. Kui kolmas isik keeldub dokumendi väljaandmisest, tuginedes sellele, et tal lasub kas seadusest või muust õigussuhtest tulenev kohustus kaitsta menetlusosalise või eeltõendamismenetluse korral potentsiaalse vastaspoole õigusi, tuleb kohtul kaaluda, kas menetluse vastaspool ise saaks keelduda dokumendi või andmete väljaandmisest juhul, kui dokument või teave oleks menetluse vastaspoole enda käes ja kohus kohustaks teda seda kohtule esitama. Kui menetluse vastaspoolel endal ei oleks alust dokumendi või andmete väljaandmisest keelduda ja kui kolmas isik soovib sellest keelduda üksnes menetluse vastaspoole huvide või õiguste kaitseks, ei ole keeldumiseks alust ning taotlus tuleks rahuldada. Menetlusosaline või plaanitava kohtumenetluse menetlusosaline saab esitada enda õigusi puudutavad vastuväited ja kohus peab neid hindama sõltumata kolmandast isikust. Kolmandal isikul ei saa olla menetlusosalise kaitseks rohkem õigusi kui menetlusosalisel endal. 5

§ 281lg 5 järgi esitada määruskaebuse isikud, keda kohustati tõendeid esitama.

Eraelu puutumatus, privaatsusõigus, ärisaladus jms peab olema kaitstud ka siis, kui kohus kohustab isikut esitama tõendit või koostama ja esitama dokumenti, mis sisaldab menetlusse kaasamata ja kohtus ära kuulamata isikut puudutavaid andmeid. Juhul, kui isik, kelle kohta andmeid kohtule kohtu nõudmisel esitati, esitab vastuväite tema isikuandmete avaldamisele, tuleb selle isiku vastuväiteid käsitada samaväärsena tõendi või andmete kohtule esitamisest keeldumisega

§ 281lg 5 mõttes.

Sellisel juhul tuleb kohtul teha selliste vastuväidete kohta määrus, milles otsustatakse, kas tõend või dokument tehakse menetlusosalistele kättesaadavaks, olgugi et tõend ise on juba kohtu valduses. Nimetatud määruse peale saab puudutatud isik esitada määruskaebuse analoogia korras

§ 281lg 5 järgi.

Kättesaadavaks tegemisest keelduva määruse peale saab esitada määruskaebuse avaldaja. Kohus võib teha tõendi või andmed menetlusosalistele kättesaadavaks alles peale nimetatud kohtumääruse jõustumist. Enne kirjeldatud menetlustoimingute tegemist ei saa kohus otsustada tõendi vastuvõtmise üle.

1. Sideettevõtjalt või internetiportaali pidajalt postituse tegija kindlakstegemiseks ja postituse tegemise tõendamiseks vajalike andmete nõudmise puhul kaitseb sideettevõtja või portaalipidaja andmete saladuses hoidmisega üldjuhul just postituse tegija õigusi ja huve. Postituse tegija oleks aga käimasoleva või kavandatava menetluse vastaspool. Seega üldjuhul ei saaks eeltõendamismenetluse algatamise eelduste esinemise korral postituse tegija ise enda isiku ega postituse tegemise tuvastamiseks vajaliku teabe väljaandmisest keelduda ning sellel põhjusel ei saa ka sideettevõtja ega internetiportaali pidaja postituse tegija kaitsmise eesmärgil tõendite ega tema valduses olevate andmete alusel dokumendi koostamisest ja kohtule väljaandmisest keelduda. Ebaõigeid faktiväiteid või ebakohast väärtushinnangut sisaldanud postituse tegija ei saa üldjuhul kasutada õigust privaatsusele ainuüksi selleks, et välistada tema vastu hagi esitamist. Siiski tuleb kohtul enne sideettevõtjalt saadud tõendi või dokumendi menetlusosalistele kättesaadavaks tegemist tagada tõendist selgunud isikule võimalus olla teda puudutavate andmete kättesaadavaks tegemise osas ära kuulatud ja juhul kui puudutatud isik andmete kättesaadavaks tegemisest keeldub, võimalus esitada asjaomase kohtumääruse peale määruskaebus (vt ka käesoleva määruse p-d 17 ja 20).
2. Mõjuv põhjus

§ 244

lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Samuti tuleb mõjuvat põhjust eeldada siis, kui tegemist on küll pealtnäha isikunimega, kuid see ei ole seostatav ühegi tegeliku isikuga ehk tegemist on nt varjunime või nn libakontoga. Kui internetipostituse autori nimi on isiku ees- ja perekonnanimi, on postituse autori isik eeldatavasti teada. Eeltõendamismenetluse algatamine isiku tuvastamiseks ei ole siiski välistatud, kui avaldaja muudab usutavaks, et avaldatud nimi ei tarvitse olla õige, või kui ainuüksi nime alusel, näiteks levinud nime puhul, ei ole võimalik isikut kindlaks teha.

1. Muu hulgas tuleb kinni pidada põhimõttest, et isikuandmeid kogutakse nii vähe, kui on vajalik õiguspärase eesmärgi saavutamiseks, s.o kõnealuses kontekstis potentsiaalse kostja isiku kindlakstegemiseks.
2. Internetis postituse teinud isiku kindlakstegemist ja talle nõude esitamist võimaldav teave on isikuandmed. Nende väljanõudmise ja kolmandatele isikutele edastamisega sekkutakse andmesubjekti eraellu. Samuti võib see lõppastmes mõjutada ebasoodsalt tema õigust vabalt väljendada oma seisukohti (põhiseaduse (PS) § 45). Eraellu sekkumine saab olla õiguspärane, kui see 6

§ 244lg 1 koostoimes infoühiskonna teenuse seaduse (Info

TS) § 11 lg-ga 5 ja elektroonilise side seaduse (ESS) §-ga 1141. Internetiportaali pidaja ja sideettevõtja on andmekaitsereeglitest tulenevalt üldjuhul kohustatud hoidma saladuses talle kliendi kohta teenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid (vt nt ESS § 102 lg 1).

§ 244lg 1 alusel koostoimes Info

TS § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141 on võimalik ühe isiku taotluse alusel tema põhiõiguste kaitseks sekkuda teise isiku (andmesubjekt) eraellu sellega, et kohus nõuab kolmandatelt isikutelt (andmevaldajad) välja ja edastab taotlejale andmesubjekti isikuandmeid. Andmete väljanõudmise ja edastamise eesmärk on tagada taotlejale võimalus kasutada õigust pöörduda kohtusse (PS § 15) oma väidetavalt rikutud õiguste (nt PS §-d 17, 26, 31) kaitseks ja vajaduse korral kahju hüvitamiseks (PS § 25). Isikuandmete väljanõudmise ja edastamise tingimused tulenevad

§ 244

lg-st 1, samuti PS §-st 26 (ja PS §-st 45) koostoimes PS §-ga 11 nagu ka IKÜM art-st 5. Võimaliku kostja eraellu sekkumine tema kohta andmete väljanõudmisega peab olema proportsionaalne, arvestades eesmärki kaitsta avaldaja õigusi, mida postitused väidetavalt võivad rikkuda. Proportsionaalsust aitavad tagada võimaliku tulevase nõude õigusliku perspektiivi hindamine, nõude esitamiseks vajaliku vähima andmekoguse väljanõudmine ja edastamine, samuti lubatavate vastuväidete esitamise korral kohustus hinnata, kas kaalukam on taotleja õigus või sellele vastanduvad andmesubjekti põhiõigused. Proportsionaalsuse tagamise eesmärki teenivad ka menetlusreeglid teavitamise, ärakuulamise ja edasikaebamise kohta (vt käesoleva määruse p-d 17, 20–23). Andmed nõutakse välja ja edastatakse eeltõendamismenetluse sätete kohaselt, kohaldades

§ 244

lg 5 alusel tõendite esitamise ja kogumise (eelkõige dokumendi väljaandmise) kohta sätestatut eeltõendamismenetluse erisustega. Seejuures saab arvestada ka IKÜM-i norme andmesubjekti teavitamise (art 14) ja tema vastuväidete esitamise õiguse kohta (art 21 lg 1). Kehtiv õigus loob piisava selguse, millisel õiguslikul alusel, mis eesmärgil, tingimustel ja milliste menetlusreeglite kohaselt võib sekkuda väidetavalt õigusvastase postituse avaldanud isiku eraellu, nõudes välja tema isikuandmeid. Eeltõendamismenetluses sekkutakse eraellu PS § 26 mõistes seaduses sätestatud alustel ja korras teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Selles menetluses on võimalik tagada, et eraellu sekkumine oleks PS § 11 mõttes demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonutaks piiratavate õiguste ega vabaduste olemust. Samadel põhjustel on internetis postituse tegija kohta andmete väljanõudmine ja hilisem edastamine põhimõtteliselt kooskõlas ka isikuandmete kaitse üldmäärusega. IKÜM art 6 p e kohaselt peetakse seaduslikuks iga töötlemistoimingut, mis on „vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks“. Seejuures on võimalik järgida määruse artikli 5 põhimõtteid (eelkõige lg 1 p-d b ja c) ja muid nõudeid (nt andmete väljanõudmisest ja edastamisest teavitamine (art 14), vastuväidete võimalus (art 21 lg 1) (vt ka käesoleva määruse p-d 17 ja 20). 25. Eeltõendamismenetluse kohtukulud kannab isik, kelle taotlusel menetlus algatati. Eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel (

§ 170lg-d 1 ja 3).

Viidatud sätete kohaselt, kui eeltõendamismenetluses tuleb kohe kanda kohtukulusid, tuleb kulud kanda eeltõendamismenetlust taotlenud isikul. Kui eeltõendamismenetlusele põhimenetlust kohe ei järgne, jäävad eeltõendamismenetluse kohtukulud eeltõendamismenetlust taotlenud menetlusosalise kanda. Analoogselt

§ 172lg-ga 1 võib menetluskulusid jagada ka 7

§ 177lg 2 kohaselt, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

1. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas Riigikohtule taotlused, milles ühes palub mõista Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest välja koos käibemaksuga 237 eurot 60 senti ning teises 21 eurot 60 senti (kokku 259 eurot 20 senti). Kolleegium leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg-st 3 ja §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 kohaselt advokatuur. Kuna puudutatud isikule anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud RÕS § 8 p 1 mõttes, on puudutatud isik vabastatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest.
4. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
5. detsembrini 2021 kehtinud

§ 149lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.

29. Kolleegium rahuldab

§ 462

lg 2 järgi avaldaja taotluse asendada määruses avaldaja nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada tema registrikoodi ja aadressi. (allkirjastatud digitaalselt) 8