Obsah (6)

§ 238§ 239§ 414§ 175§ 180§ 126

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8195 (20259000085) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi s

§ 238lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust, Kar

S § 68 lg 1 alusel jäi kanda 5 kuud 28 päeva vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.10.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati 658 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat, 07.11.2019 Tartu Maakohtu määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 8 kuud 9 päeva vangistust, karistus täidetud 27.08.2021; väärteokorras karistatud 3 korral, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming määratud korras 2 RESOLUTSIOON: Juhindudes

§ 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 250 lg 1, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada TÕNIS TOMSON Kar

S § 422 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada TÕNIS TOMSON KarS § 4232 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista TÕNIS TOMSON’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Tõnis Tomsonile mõistetud karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.

§ 414

lg 2 kohaselt lugeda Tõnis Tomsonile mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Tõnis Tomsonilt menetluskuluna sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel välja mõista Tõnis Tomsonilt menetluskuluna ekspertiiside tegemisega ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming (asukoht Tallinna 21, 44311 Rakvere) kasuks 466,80 (nelisada kuuskümmend kuus eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 77,80 eurot) eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava Tõnis Tomsoni kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest.

§ 180

lg 3 alusel jätta Tõnis Tomsonilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust kohtumenetluse käigus tekkinud kaitsjatasu summas 466,80 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Tõnis Tomsonilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 194,40 (ükssada üheksakümmend neli eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Arri Toominga poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Tõnis Tomsonil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1900,40 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 162,40 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 158 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700014579 ning selgitus: „Tõnis Tomson, 1-21-8195, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 DVD-plaat ümbrikus toimiku vahel, millel asuvad 24.08.2019 häirekeskuse kõned (tl 42), jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

Asitõend - sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx turvapadi, mis asub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (tl 25),

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUSED Tõnis Tomson on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 24.08.2019 ajavahemikul kella 04.00 kuni 06.45 Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Äntu külas Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee
3. kilomeetril juhtis B-kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja sõitis autoga, milles olev kaassõitja M.T. ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ning jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kaotas ebaõigelt valitud sõidukiiruse ja tähelepanematuse tõttu kontrolli ja juhitavuse mootorsõiduki üle, mille tagajärjel sõitis teelt välja kraavi ja paiskus üle katuse, põhjustades sellega ettevaatamatusest sõidukis kaasreisijana viibinud M.T.ile tervisekahjustusi. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt esinesid M.T.il järgmised vigastused: lülisamba kaelaosa hulgimurd: III kaelalüli kaare alaserva murd koos ogajätke nihkega taha suunas; IV kaelalüli kaare murd vasakul koos paremale poole kaarele ulatuva ogajätke murruga; V kaelalüli mõlema ristijätke ja kaare murd koos vasaku ristijätke fragmendi nihkega ette spinaalkanali suunas, spinaalkanali ahendamise ning V-VI interspinaalse sideme vigastusega; VI kaelalüli keha eesmise ülaserva kompressioonimurd ja ristisuunaline kogu lülikeha läbiv murd ogajätke, mõlema ristijätke, lülikaare vasaku poole haaratusega, kaareosa nihkega spinaalkanali suunas (ebastabiilne fleksioondistraksiooni tüüpi vigastus); vasaku XI roide dislokatsioonita murd, vasaku kopsu põrutus ja vasakpoolne õhkrind, peaaju pehmekelmealune traumaatiline verevalum paremas oimupiirkonnas; lihaskoeni ulatuvad rebimishaavad vasakul küünarvarrel; põrutushaav parema kulmu piirkonnas. Kaelalülide murruga kaasnenud seljaaju kanali ahenemise tüsistusena tekkis vasakpoolne sügav hemiparees (e osahalvatus). Kaelalülide hulgimurd, millega kaasnes seljaaju funktsiooni raske kahjustus, põhjustas kannatanu M.T.il eluohtliku tervisekahjustuse. Oma sellise tegevusega rikkus Tõnis Tomson Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2 (Iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist), LS § 16 lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda), LS § 30 lg 1 (Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud), LS § 33 lg 2 p 6 (Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud), LS § 33 lg 3 (Sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal 4 turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud), LS § 33 lg 11 p 4 (Juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud, kui tegemist ei ole hädaseisundiga), LS § 50 lg 3 p 1, 2 (Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb) ja LS § 90 lg 1 p 1 (Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) nõudeid. Seega Tõnis Tomson, rikkudes tahtlikult mootorsõiduki juhina LS § 14 lg 2, LS § 16 lg 1, LS § 30 lg 1, LS § 33 lg 2 p 6, LS § 33 lg 3, LS § 33 lg 11 p 4, LS § 50 lg 3 p 1, 2 ja LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning tekitades sellega ettevaatamatusest ühele inimesele raske eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõnis Tomson on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 24.08.2019 kella 06.45 paiku Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas, Äntu külas Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva maantee
4. kilomeetril põhjustas mootorsõidukiga Xxxx registreerimismärgiga xxxx liiklusõnnetuse, põhjustades ettevaatamatusest sõidukis kaasreisijana viibinud M.T.ile eluohtliku tervisekahjustuse. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt M.T.il esinenud kaelalülide hulgimurd, millega kaasnes seljaaju funktsiooni raske kahjustus, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna Tõnis Tomson rikkus tahtlikult mootorsõiduki juhina Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 30 lg 1, § 33 lg 2 p 6, § 33 lg 3, § 33 lg 11 p 4, § 50 lg 3 p 1, 2 ning § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Seejärel pärast nimetatud liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist, põgenes Tõnis Tomson sündmuskohalt, suundudes kõigepealt Väike-Maarjasse, siis Rakveresse ja edasi oma koju Jõgeval. Sündmuskohalt omavoliliselt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist lahkumisega pani Tõnis Tomson toime sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise järgselt sündmuskohalt põgenemise ning seetõttu ei olnud võimalik tuvastada temal joobe esinemist ega selle suurust. Oma sellise tegevusega rikkus Tõnis Tomson Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 168 lg 1 (Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust), LS § 168 lg 3 (Liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni) ja LS § 169 lg 2 p 2, 3 (Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada, peab juht teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt ning andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires) nõudeid. Seega Tõnis Tomson, rikkudes tahtlikult mootorsõiduki juhina LS § 168 lg 1, LS § 168 lg 3 ja LS § 169 lg 2 p 2, 3 nõudeid ning põgenedes liiklusnõuete rikkumise järgselt sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist, pani toime KarS § 4232 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Tõnis Tomsonile mõistetavaks karistuseks KarS § 422 lg 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust ning KarS 5 § 4232 järgi 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Tõnis Tomsoni liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatav Tõnis Tomson on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Tõnis Tomson on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Tõnis Tomson tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1, § 4232 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisidega seotud kulud, millisteks on isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr xxxx) maksumus summas 84 eurot, joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud summas 14 eurot ja DNA-ekspertiisi (akt nr xxxx) maksumus summas 627 eurot ning

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 194,40 eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses. Kokkuleppe kohaselt,

§ 180

lg 3 alusel, jätta Tõnis Tomsonilt väljamõistmisele kuuluvatest menetluskuludest kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 466,80 eurot riigi kanda ning

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Tõnis Tomsonil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1900,40 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 162,40 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt vähemalt 158 eurot.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jäetakse kriminaalasja toimiku juurde: - DVD-plaat ümbrikus toimiku vahel, millel asuvad 24.08.2019 häirekeskuse kõned (tl 42).

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitatakse pärast kohtuotsuse jõustumist ja kaebetähtaja möödumist: - sõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx turvapadi, mis asub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (tl 25). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik