← Eesti

2-21-137541/12

Obsah (16)§ 177§ 468§ 637§ 394§ 407§ 444§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 172§ 4842§ 147§ 150§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 30. märts 2022, Tallinna kohtumaja 2-21-137541 Kohtuasi OÜ Geo S.T. hagi J. R. vastu võlg

§ 177lg 4).

  1. Tagastada OÜ Geo S.T arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX enamtasutud riigilõiv summas 90,60 eurot.
  2. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2). Edasikaebamise kord 1

(6)Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. OÜ Geo S.T. esitas 18.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. R.lt (võlgnikult) 2058,68 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 23.11.2021 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile: xxx. Makseettepaneku kättesaamise kinnitust kohtule ei saadetud. Pärnu Maakohus luges makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 24.11.
  2. J. R. esitas 24.11.2021 nõudele vastuväite. Põhinõue tasuti OÜ-le Geo S.T 01.12.2021 kolmanda isiku Xi poolt kahes osas 600 eurot ja 1380 eurot (maksekorralduste selgitustes: akt-arve 7425, töö 22M1038 xxx xx eramu inventariseerimine, akt-arve 7423 töö 22M1038 xxx xx ehitusjärgne kontrollmõõdistamine).
  3. 09.12.2021 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 27.12.
  5. 16.12.2021 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega.
  6. 20.12.2021 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 03.01.2022 hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat täpsustama hagi eset ja asjaolusid. 2

(6)
  1. 22.12.2021 esitas hageja tsiviilasjas nr 2-21-137541 hagiavalduse, milles palus asjas teha maksekäsk ja jätta maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 59,40 eurot ja menetluskulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 6,94 eurot, kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 366,66 eurot (riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 291,66 eurot, tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks, hagimenetluse materjalide komplekteerimise ja tutvumine, hagi koostamine ja kohtule esitamine 2 h 55 min) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täitmiseni. Hageja taotles enamtasutud riigilõivu summas 90,60 euro tagastamist OÜ Geo S.T arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX.
  2. 23.12.2021 jättis kohus hageja 22.12.2021 taotluse tsiviilasjas nr 2-21-137541 maksekäsu tegemiseks rahuldamata. Kohus võttis hagi menetlusse sissenõutavaks muutunud viivise 6,94 euro nõudes ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude osas.
  3. 06.01.2022 esitas kostja 23.12.2021 menetlusse võtmise kohtumääruse peale määruskaebuse. Kaebuses selgitas kostja, et ei nõustu asja menetlusse võtmisega, kuna tööde teostaja ei esitanud töid õigeaegselt ning jättis esitamata teostatud tööd, veendumaks tööde teostamise kvaliteedis. Samuti ei nõustunud kostja menetluskulude sissenõudmisega, kuna teostatud tööd tasuti pärast tööde esitamist ja esialgset kontrolli. Kostja palus menetlusse võtmise kohtumääruse annulleerimist.
  4. 10.01.2022 keeldus kohus J. R.i (R.) 06.01.2022 esitatud määruskaebust menetlusse võtmast. Kohus märkis, et 23.12.2021 menetlusse võtmise kohtumäärus ei ole edasikaevatav ja sellest tulenevalt ei saa viidatud kohtumäärusele määruskaebust esitada ning

ei näe ette kohtumääruse annulleerimist. Eeltoodud põhjendustel, keeldus kohus J. R.i (R.) 06.01.2022 määruskaebust

§ 637lg 1 p 6 alusel, menetlusse võtmast.

Kohus selgitas kostjale, et tal tuleb vastavalt

§ 394

lg-s 2 sätestatule ja asjas tehtud 23.12.2021 määrusele, esitada nõuetekohane vastus hagile hiljemalt 20.01.2022. Tähtajaks vastuse mitteesitamisel võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega (

§ 407). 9.

09.02.2022 esitas kostja 10.01.2022 kohtumäärusele määruskaebuse, milles märkis, et ei nõustu määrusega, kuna tarnija ei ole omalt poolt esitanud tellitud töid. Peale tööde esitamist ja kontrolli tellitud töö tasuti. Kostja ei nõustunud tellija nõutud kulusid kompenseerima. 10. 10.02.2022 kohtumäärusega kohustas kohus kostjat täpsustama, mis on 09.02.2022 esitatud menetlusdokumendi eesmärgiks (st kas selleks on 10.01.2022 kohtumääruse vaidlustamine või soovib kostja esitada hagile

§ 394sätestatult nõuetekohast vastust).

Juhul kui kostja jääb viimase juurde kohustas kohus kostjat esitama 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest

§ 394sätestatult nõuetekohase vastuse hagile.

Kohus hoiatas, et vastuse esitamata (sh nõuetekohase ja tähtaegselt) jätmisel rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus jättis J. R.i 09.02.2022 määruskaebuse käiguta. Kohus andis J. R.le tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks: esitada nõuetekohane ja põhjendatud määruskaebus; tasuda määruskaebuse esitamise eest riigilõiv 70 eurot ja esitada kohtule maksekorraldus. Kohus hoiatas, et kui J. R. jätab puudused kõrvaldamata, keeldub kohus määruskaebuse menetlusse võtmisest. 11. 28.02.2022 kohtumäärusega keeldus kohus J. R.i (R.) 09.02.2022 esitatud määruskaebust menetlusse võtmast. Kostja on 10.02.2022 kohtumääruse isiklikult kätte saanud 10.02.2022 AET-i kaudu. Viidatud kohtumääruses näidatud tähtajaks, so 25.02.2022 määruskaebuses 3

(6)esinenud puudusi kostja ei kõrvaldanud. Samuti ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.02.2022 nõuetekohast vastust hagile esitanud. Kohtumäärus on jõustunud. 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostja ei ole kohtu poolt täiendavalt määratud tähtajaks, so 25.02.2022 hagile vastust esitanud. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 82 lg 7 on sätestatud, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

  1. Hageja palub hagiavalduses kostjalt viivisevõlgnevuse summas 6,94 eurot. välja mõista sissenõutavaks muutunud Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt väljastas hageja kostjale arve nr 7423 summas 600 eurot (kontrollmõõdistamise töö), maksetähtajaga 20.05.2021 ja arve nr 7425 summas 1380 eurot, maksetähtajaga 21.05.
  2. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 18.11.2021, kuivõrd eelviidatud arved olid kostja poolt tasumata ja märgitud arved tasuti maksekäsu kiirmenetluse ajal, so 01.12.2021 kolmanda isiku Xi poolt kahes osas 600 eurot ja 1380 eurot (maksekorralduste selgitustes: akt-arve 7425, töö 22M1038 xxx xx eramu inventariseerimine, akt-arve 7423 töö 22M1038 xxx xx ehitusjärgne kontrollmõõdistamine). Kohus märgib, et kostja on arvete tasumisega tunnistanud põhinõude olemasolu ja töövõtulepingu alusel tööde teostamist. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates 16.11.2021 (so töö ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, põhinõudelt 1980 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, so 01.12.2021, viivise summa on 6,94 eurot. Kuivõrd eelpool näidatud põhiarveid ei ole tähtaegselt (mh pärast täiendava tähtaja, so 12.11.2021, möödumist) kostja poolt tasutud, siis on kohus seisukohal, et hageja poolt nõutud sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine on õigustatud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 6,94 eurot (periood 16.11.2021 kuni 01.12.2021, viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras) 4

(6)Menetluskulud 14.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. 15. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetlusega seonduvalt menetluskulud summas 79,40 eurot (riigilõiv 59,40 eurot ja menetluskulu 20 eurot), kohtumenetluses tekkinud menetluskulud 366,66 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 291,66 eurot tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks, hagimenetluse materjalide komplekteerimise ja tutvumine, hagi koostamine ja kohtule esitamine 2 h 55 min). Hageja taotles enamtasutud riigilõivu summas 90,60 euro tagastamist OÜ Geo S.T arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, so 18.11.2021 ajal kehtinud Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Põhinõudelt 1980 eurolt on riigilõiv 59,40 eurot, kuivõrd kostja on põhinõuet maksekäsu kiirmenetluse raames tunnustanud, siis on vastavas suuruses riigilõivu kostjalt nõudmine põhjendatud.

§ 147

lg 5 esimese lause kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Menetluse jätkumisel kõrvalnõude osas oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu kõrvalnõudelt (sissenõutavaks muutunud viivisenõudelt), so 6,94 eurolt 18.11.2021 kehtinud RLS lisa 1 järgi riigilõivu summas 75 eurot (so tsiviilasja hinnalt kuni 350 eurot). Maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasumisele kuulunud riigilõivud on kokku summas 134,40 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud 18.11.2021 riigilõivu 66,51 eurot ja hagimenetluses 16.12.2021 riigilõivu 158,49 eurot, kokku on hageja tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Seega tuleb hageja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Hagejale tuleb

§ 150lg 1 p 1 alusel tagastada enammakstud riigilõiv summas 90,60 eurot. 5

(6)

§ 172

lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 79,40 (menetluskulu 20 eurot ja 59,40 eurot), arvestades siinjuures, et kostja tasus põhinõude alles maksekäsu kiirmenetluses 01.12.2021, siis on maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevate menetluskulude kostjalt hageja kasuks väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabi tasu on hagimenetluses 2 h x 100 = 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, so kokku 240 eurot), kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, milles täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitatud ning kohtuistungit ei toimunud. Kohus menetles kostja määruskaebusi, kuid ei ole hagejalt nende kohta seisukohta küsinud, mistõttu leiab kohus, et eelviidatuga hagejal menetluskulusid tekkida ei ole saanud. Samuti leiab kohus, et hagimenetluses kõrvalnõudelt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 75 eurot on põhjendatud Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 394,40 eurot (59,40+20+240+75).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.