KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2810 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaid

§ 113järgi.

Teda karistati 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.1 detsembri 2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust), mõistes liitkaristuseks 10 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse alates

1. oktoobrist
2. Karistusaja lõpp saabub
3. aprillil
5. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid S. Jakvolevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur S. Jakovlevi vabastamist ei toeta. S. Jakovlev soovib vabaneda ja seda toetab ka kaitsja.
6. Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a määrusega jäeti S. Jakovlev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
9. Kohus tuvastas, et täidetud on formaalne eeldus S. Jakovlevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76lg 2 p 2 järgi.

1. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkarisust – esimene grupilise röövimise, teine tapmise eest. Mõlemad kuriteod on rasked vägivallateod. Tapmine on toime pandud katseajal. Röövimise eest mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus jäeti 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Eluvastase kuriteo pani S. Jakovlev toime alkoholitarvitamise ajal, kui lõi kannatanut noaga kaks korda rindkeresse tekitas talle kaks rinnaõõnde ulatuvat, südant ja kopsu vigastavat torke-lõikehaava, mille tagajärjel kannatanu suri.
2. Positiivsest küljest tõi kohus välja selle, et S. Jakovlev on tegelenud õppimisega (praegu jätkab
3. klassis õpinguid), ta õpib riigikeelt ja läbis „Eluviisitreeningu“ ning „Viha juhtimise“ ja nende jätkutegevused. See näitab motivatsiooni end vanglas arendada, et edaspidi paremini hakkama saada. Motiveeritud on S. Jakovlev tegelema ka majandustöödega, tal on vabanedes elu- ja töökoht ning vabanemisfondi on kogunenud 3300 eurot. Tal on ka lähendaste toetus, s.t vabanemisjärgseid elutingimusi saab pidada headeks.
4. Siiski ei kujunenud kohtul veendumust, et uue kuriteo risk oleks väike. Mida raskemaid kuritegusid inimeselt karta on, seda suurem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema tõenäosus, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on riigikohtu praktika järgi suurem neil, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Kuivõrd enne tapmist pani S. Jakovlev ka toime vägivaldse kuriteo, siis tema retsidiivsusriski väikseks pidada ei saa.
5. Kaitsja arvates näitab ITK täitmine ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, et sisuliselt 80% ennetähtaegse vabastamise materiaalsetest eeldustest on täidetud. Ehkki distsiplinaarkaristuste puudumine näitab käitumise õiguskuulekust ning sotsiaalprogrammide läbimine annab tunnistust jõupingutustest ja motivatsioonist muutuda, nähtub iseloomustusest seegi, et
6. juunil
7. a viskas kinnipeetav ametnikku veega, võttis eluosakonnas laua küljest lauajala, lõhkus sellega pleksiklaasist telefoniboksi, sest soovis ümberpaigutamist. Alustati väärteomenetlus, mis on pooleli, sest kinnipeetav esitas kohtule väärteootsuse peale kaebuse. Sõltumata selle tulemusest viitab eeltoodu siiski asjaolule, et kinnipeetav ei suuda täielikult oma emotsioone kontrollida – ta võib käituda mõtlematult ja agressiivselt talle mittemeeldivas olukorras.
8. Probleemkohaks olid varem alkoholi tarbimine ning kuritegude toimepanemine alkoholijoobes. S. Jakovlevil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi „Eluviisitreening“ koos jätkutegevustega on läbitud ning süüdlane on enda sõnul motiveeritud alkoholi tarbimisest hoiduma, tuleb arvestada, et vanglas alkoholile ligipääs puudub. Kui see aga vabalt kättesaadavaks muutub, on S. Jakovlevi toimetulekut raske prognoosida. Kindel elukoht ja lähedaste toetus olid S. Jakovlevil ka enne vangistust, ent neist ei piisanud kuriteo ärahoidmiseks.
9. Positiivsed asjaolud negatiivseid üles ei kaalu. Kohtul ei tekkinud veendumust, et S. Jakovlevi ohtlikkus on ära langenud ning ta on suuteline edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vangla ja prokuratuur samuti S. Jakovlevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Määruskaebused
10. S. Jakovlev ja tema kaitsja S. Reinsaar paluvad vaidlustatav määrus tühistada ja vabastada S. Jakovlev vangistusest tingimisi enne tähtaega allutades ta käitumiskontrollile. Kaitsja taotleb kontrollida süüdimõistetu nõusolekul eelmenetluses tema elukoha vastavust alkoholi tarvitamise keelu järgimist kontrolliva elektroonilise valve seadme nõuetele. 2

§ 73

lg 1 alusel jäeti see täitmisele pööramata), ei saanud olla tegemist ülemäära raske teoga. Tänaseks on teost möödas vähemalt 16 aastat ning sündmust saab arvesse võtta vaid väga erandlikel juhtudel, kui esineks täiendavaid argumente, mis viitaksid sellele, et nooruse rumaluses toimepandud tegu võib ka täna mõjutada isiku käitumist. S. Jakovlevile pole kunagi rakendatud kriminaalhooldust. Seega ei saa järeldada, et ta kriminaalhooldusele ei sobiks. Katseajal kuriteo toimepanemise kontekstis näitab see, et isikut saaks kriminaalhooldusel olles harjutada eluga vabaduses ja võimalike riskide tekkimisel teha temaga koheselt sotsiaaltööd. 14. Põhjendamatult suur rõhk on pandud alkoholiprobleemidele, sest ka neid saab kriminaalhooldusega maandada. Kaitsja pole vastu, kui S. Jakovlev allutataks alkoholi tarvitamise keelule, mille täitmist kasvõi igapäevaselt kontrollitaks. Kui kohus seda vajalikuks peab ja süüdimõistetu vastu pole, võiks talle isegi alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimaldava elektroonilise valve kontrolli (

§ 75lg 2 p 10).

See võimaldaks maandada S. Jakovleviga seotud riske piisavalt. Kaitsja taotleb selleks tema elukoha kontrollimist, kui S. Jakovlev sellega ise nõustub.

1. Maakohus on tuvastanud, et iseloomustusest ilmneb mitmeid positiivseid vabastamise kasuks rääkivaid asjaolusid (õpingute jätkamine
2. klassis, riigikeele õppimine, sotsiaalprogrammide ja jätkutegevuste läbiviimine) millest nähtub isiku motivatsioon enda arendamiseks ja probleemkohtadega tegelemiseks. Lisaks tööga hõivatus ning elu- ja töökoht, aga ka esialgseks toimetulekuks kogutud 3300 eurot. Samuti on S. Jakovlevil lähedaste toetus. See kõik toetab kaitsja arvamust, et S. Jakovlev tuleks tingimisi vabastada. See ei oleks ka vastuolus ühiskonna ootustega, kuivõrd süüdimõistetu vabastamine ei tähenda seda, et ta vabaneb karistuse kandmisest. Süüdimõistetu tuleb allutada seejuures kriminaalhooldusele ning suhtuda sellega kaasnevate nõuete ja lisakohustuste täitmisesse täie tõsidusega. S. Jakovlevil tuleb seejuures silmas pidada, et katseaja rikkumise korral satub ta tagasi vanglasse. See tagaks S. Jakovlevile kõrge motivatsiooni täita kaasnevaid kohustusi ning motiveeriks isikut õiguskuulekusele ja aitaks kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele.
3. S. Jakovlev ei nõustu, et temast tuleneks oht. Kohus viitas väärteomenetlusele ja hindas S. Jakovlevi impulsiivseks, läbimõtlematuks ja agressiivseks ning kinnitas, et seda seisukohta ei muuda ka õigeksmõistev otsus. S. Jakovlev kinnitab, et kaitses oma elu ja tervist ning palub väärteoga mitte arvestada.
4. S. Jakovlev märgib, et kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Vangla sotsiaalosakonna arvates on alkoholi tarvitamise risk minimaalne. S. Jakovlev kinnitab, et on ellusuhtumist muutnud ning tema retsidiivsusoht on väike.
5. Kohus kasutas iseloomustuse andmeid neid kontrollimata. Praegusel ajal on S. Jakovlevil üks kehtiv kriminaalkaristus (röövimise eest mõistetud karistus on kustunud). Kuriteo pani 3

§ 113järgi on ta täielikult ära kandnud.

Sellega võiks ka piirduda, mitte karistada S. Jakovlevi 16 aastat tagasi toime pandud tegude eest. 19. S. Jakovlev palub kohtul tähelepanu pöörata sellelegi, et asjas nr 1-07-2327 kasutati karistuste liitmisel

§ 65lg-t 1.

Viru Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega mõisteti karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust tingimisi, mis sai läbi
3. a alguses. Tingimisi karistus polnud 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva, vaid õige oleks olnud 3 kuud ja 27 päeva. Arvestades, et

§ 113järgi karistati S.

Jakovlevi 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, viibib ta praegu vanglas ebaseaduslikult, sest praeguseks on kantud 8 aastat ja 5 kuud vangistust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Lõpetada saab vaid sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse normi rikkumine, mille tõttu võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt RKKKm 1-09-14104/142 p 18). Praegusel juhul sellist kaalutlusviga ei esine.

1. Esmalt peatub ringkonnakohus A. Jakovlevi etteheitel, mille kohaselt viibib ta vanglas hetkel juba ebaseaduslikult, kuivõrd tema karistus on kantud ning et röövimise eest mõistetud karistus on kustunud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
2. Röövimise eest (

§ 200lg 2 p 7 järgi) mõisteti A.

Jakovlevile karistus Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a otsusega nr 1-07-
3. Nimetatud otsuse resolutsioonist nähtuvalt loeti

§ 65lg 1 alusel karistusega kaetuks Viru Maakohtu 27.

mai 2009. a. otsusega nr 1-089969

§ 199lg 1 ja § 214 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus (2 aastat 8 kuud vangistust).

A. Jakovlevi liitkaristuseks mõisteti seega Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a otsusega 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. S. Jakovlev vahistati
3. oktoobril 2013 ning
4. juunil 2014 tegi Viru Maakohus otsuse, millega S. Jakovlev tunnistati süüdi

§ 113lg 1 järgi.

Talle mõisteti karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust, mida suurendati

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 12.

detsembri

1. a otsuse järgi ärakandmata karistuse osa (2 aastat 11 kuud ja 27 päeva) vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 10 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise algusaega arvestati alates
2. oktoobrist
4. Seoses Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega on pretensioone ka kaitsjal – ta palub arvestada, et toona oli S. Jakovlev 21-aastane. Mõistetud karistust arvestades (

§ 73

lg 1 alusel jäeti see täitmisele pööramata), ei saanud olla tegemist ülemäära raske teoga. Kuna möödunud on 16 aastat, saab selle karistuse asjaolusid arvestada vaid erandlikel asjaoludel. 24. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et A. Jakovlevile määratud karistus oli kerge -

§ 200

lg 2 p 7 järgi karistati süüdlast küll sanktsiooni alammäära jääva vangistusega 3 aastat (millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva), ent sellise sanktsiooni ja karistuse individualiseerimise (

§ 73järgi) võis sama hästi tingida asjaolu, et A.

Jakovlevi ja teise selles asjas Harju Maakohtu

1. märtsil
2. a kohtu alla antud isiku süüasja lahendamine viibis viimase pakkumineku tõttu ning otsus antud asjas tehti alles
3. detsembril
4. Selleks ajaks oli
5. aprillil
6. a toimepandud kuritööst, mille A. Jakovlev pani toime rakendades koos teiste isikutega kannatanu suhtes vägivalda (käte ja jalgadega peksmine erinevatesse kehapiirkondadesse) ning võttes kannatanult jalgratta selle ebaseadusliku omastamise 4

§ 199

lg 1 ja § 214 lg 2 p 1 järgi karistusega 4 aastat, mida lühimenetluse sätteid arvestades vähendati 2 aasta ja 8 kuuni. Arvestades vahi all viibitud aja karistusest maha, kuulus kandmisele 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva vangistust.

§ 74järgi määratud katseajal pidi A.

Jakovlev täitma

§ 75lg 1 järgi sätestatud kontrollnõudeid.

Kriminaalhoolduse kulust on kohtuinfosüsteemis olevate materjalide pinnalt teada, et S. Jakovlevi osas esitati erakorraline ettekanne

1. septembril 2010, kuna ta rikkus mõjuva põhjuseta registreerimiskohustust ja vahetas elukohta saamata selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba. Viru Maakohus pikendas S. Jakovlevile Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrusega katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni
4. jaanuarini
5. Seega võib öelda, et A. Jakovlevi on siiski püütud mõjutada süütegudest hoiduma ka kriminaalhooldust kohaldades. Teise isiku tapmise toimepanemine
6. oktoobril 2013 aga näitab, et vägivaldsuse aste ajas hoopis suurenes. Viimase kuriteo pani A. Jakovlev toime katseajal. See võimaldab prognoosida uusi vägivallakuritegusid.
7. Mis puudutab isiku käitumist praeguse vangistuse ajal, siis arvas maakohus selle heaks ja sellega on nõustunud ka kaitsja. Ka ringkonnakohus antud asjas kaalutlusõiguse rikkumist ei näe. Määruskaebuses on vabastamist toetavate asjaoludena välja toodud veel töö- ja elukoht ning lähedaste toetus. Samas pani S. Jakovlev viimase kuriteo toime oma elukohas ning märkimata ei saa jätta sedagi, et töötamise registris ei ole ühtegi kannet S. Jakovlevi varasemate ametlike töökohtade kohta. Seetõttu on raske prognoosida, kas tööharjumus kujuneb püsivaks. Omalt poolt on lubanud toetada materiaalselt ka lähedased. Iseloomustuses on välja toodud, et S. Jakovlev on pannud kuritegusid toime ka oma vanaema ja vanaisa suhtes (tl 139).
8. Kaitsja on lubamatuks pidanud käimasoleva väärteomenetluse arvestamist tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. S. Jakovlev oma määruskaebuses aga selgitab, et kaitses oma elu ja tervist. Kohtukolleegium on määruskaebuste esitajatega samal meelel selles, et kedagi ei tohi käsitleda süüdiolevana enne otsuse jõustumist. Siiski ei kanna maakohtu seisukoht ringkonnakohtu meelest eesmärki S. Jakovlevi etteulatuvalt süüdiolevana käsitleda, vaid kohtu arvates ei suuda kinnipeetav täielikult oma emotsioone kontrollida (st võib käituda mõtlematult ja agressiivselt talle mittemeeldivas olukorras). Samas ei ole maakohus antud asjaolule pannud määravat kaalu süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise küsimuse otsustamisel.
9. S. Jakovlev on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, sh „Viha juhtimine“
10. a ja selle jätkutegevused