KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-7618 (16930000156) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Maksim Vassiljev Kar

S § 3891 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.05.

1. a – 10.05.
2. a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Maksim Vassiljev ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
3. Süüdi tunnistada Aleksandr Kondratjuk KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.05.
4. a – 10.05.
5. a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Aleksandr Kondratjukile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 26.11.
6. a otsusega nr 1-15-6805 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Aleksandr Kondratjukile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3, 5 alusel jätta 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksandr Kondratjuk ei pane 2 (kahe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning kohustusi. Määrata Aleksandr Kondratjuk katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 74 lg 5, KarS § 75 lg 2 p 9, KarS § 751 alusel allutada Aleksandr Kondratjuk elektroonilisele valvele 2 (kaheks) kuuks, kohustusega 2 (kahe) kuu jooksul alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil oma elukohas XXX. KarS § 751 lg 4 alusel algab elektroonilise valve tähtaeg kulgema elektroonilise valve seadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kontrollnõuded kuuluvad kohaldamisele alates kohtulahendi jõustumisest.
7. Süüdi tunnistada Nikita Štšerbakov KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.05.
8. a, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Nikita Štšerbakov ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
9. Avalik-õiguslik nõudeavaldus: Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatust 22.03.
10. a kohtuistungil ja asjaolust, et Maksu- ja Tolliamet on sõlminud süüdistatavatega kokkulepped, tuleb jätta avalik-õigusliku nõude ulatus kindlaks määramata ja läbi vaatamata. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 08.05.
11. a määrusega 1-17-4327 avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks:  Eesti Vabariigi kasuks kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge süüdistatava Maksim Vassiljevi ja tema XXX J. V. ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr: XXX).  Eesti Vabariigi kasuks seatud keeld täita konto debiteerimise juhiseid Maksim Vassiljevi XXX AS-i arvelduskontol nr XXX summas 259 484,98 eurot ja vabastada aresti alt kontol olnud 23,97 eurot.
12. Menetluskulud: 5.1

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Maksim Vassiljevilt menetluskuluna riigituludesse:  kaitsjatasu 1473,60 eurot; 3  sundraha 1635 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Maksim Vassiljevil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 3108,60 eurot (kolm tuhat ükssada kaheksa eurot kuuskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99922700012966 ning selgituse “Maksim Vassiljev, otsus nr 1-20-7618, menetluskulu“. 5.2

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Aleksandr Kondratjukilt menetluskuluna riigituludesse:  sundraha 1635 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Aleksandr Kondratjukil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1635 eurot (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99922700012979 ning selgituse “Aleksandr Kondratjuk, otsus nr 1-207618, menetluskulu“. 5.3

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, 10 § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Nikita Štšerbakovilt menetluskuluna riigituludesse:    kaitsjatasu 2559,60 eurot; menetlejal tekkinud kulu 120 eurot; sundraha 1635 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Nikita Štšerbakovil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 4314,60 eurot (neli tuhat kolmasada neliteist eurot kuuskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99922700012982 ning selgituse “Nikita Štšerbakov, otsus nr 1-20-7618, menetluskulu“. 4 Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. Asitõendid ja salvestised:

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtotsuse jõustumisel hävitada kriminaalasja juures olevad:  Pakendis 1 olevad Nikita Štšerbakovi elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud S. G. XXX OÜ kaks XXX Pank AS pangakaarti, J. V. ID-kaart ja digitaalne isikutunnistus koos paroolidega, XXX mälupulgad XXX ja XXX ja pakendis 3 on A5 formaadis pruunide kaantega märkmik, millel on kiri “XXX“;  Pakendis 2 olevad Aleksandr Kondratjuki elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud tšekk summale 799 eurot XXX „XXX“ ja arve XXX AS-lt (XXX).

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtotsuse jõustumisel kustutada Maksu-ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse andmelaos, olevad koopiafailid: Aadressil XXX XXX. a teostatud läbiotsimise käigus leitud:  välise kõvaketta XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX“ (XI kd lk 95-96; 97);  sülearvuti XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX.“ (XI kd lk 102-106);  mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafailid „XXX“ (XI kd lk 102-106) ning XXX teostatud uue kopeerimise failid, mis on loetletud vaatlusprotokollis (XI kd lk 107108);  mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  EMT sim-kaardi nr XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  Mälukaardi XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  XXX mäluseadme XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  XXX mäluseadme XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  ZEN sim-kaardi XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);  CD-R plaadi kirjaga „XXX“ koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106). Aadressil Padriku tee 1/2-5, Tallinn 09.05.2017 teostatud läbiotsimise käigus leitud:  fotoaparaati meenutava mälupulga kirjaga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205210);  Mobiiltelefoni XXX (imei XXX koopiafailid „XXX“, „XXX“ ja „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  XXX tahvelarvuti XXX (imei XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Sülearvuti XXX XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Elutoa kummutist leitud fotoaparaadikujulise mälupulga koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Mälupulga kirjaga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  Mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);  A. A. käekotist leitud fotoaparaadikujulise mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210); 5  Mobiiltelefoni XXX (imei-1: XXX; imei-2 XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 211213); A. Kondratjuki kinnipidamisel XXX. a taskust ära võetud mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 211-213). Aadressil XXX XXX teostatud läbiotsimise käigus leitud:  mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 133-134);  sülearvuti XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 205-207);  XXX mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 205-207);  XXX mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 205-207).

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaalasja juures asuvad:  Nikita Štšerbakovi elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid;  Kuriteoteate lisad CD-R plaadil kirjaga „XXX lisad

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel: 6  Aleksandr Kondratjuki elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud originaaldokumendid (XIV kd lk 185-192; 194-198; 202204);  XXX V. O. poolt XXX. a Maksu-ja Tolliametile üle antud XXX OÜ raamatupidamise originaaldokumendid (XV kd lk 197-250; XVI kd lk 1-84). Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Maksim Vassiljev Maksim Vassiljev XXX OÜ juhatuse liikmena ning tegutsedes viimase huvides, esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid osaühingu maksustamisperioodide jaanuar XXX kuni aprill XXX käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjas maksukohustust kokku summas 467 810,43 eurot. Aleksandr Kondratjuk ja Nikita Štšerbakov osutasid Maksim Vassiljevile ja XXX OÜ-le etteheidetavale kuriteo toimepanemisele vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. M.Vassiljevi, XXX OÜ, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi poolt toime pandud kuritegu seisneb järgnevas. M.Vassiljev, kes oli XXX OÜ (registreeritud tegevuskoht süüdistuse perioodil XXX ja XXX) ainus juhatuse liige ja ainuosanik alates osaühingu asutamisest XXX ja ka perioodil jaanuar XXX - aprill XXX. Äriühingu tegevusalaks oli XXX ja XXX aastal puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine ning suhkru, šokolaadi, kondiitri-ja pagaritoodete hulgimüük. Käibemaksukohustuslaseks oli XXX OÜ registreeritud alates XXX (number XXX) ning osaühing tegeles M.Vassiljevi juhtimisel perioodil jaanuar XXX kuni märts XXX suhkru, tatra ja MDF-puitplaatide vahendamisega Eestis tegutsevatele kokkuostjatele ja edasimüüjatele. XXX OÜ poolt edasi müüdud suhkru, tatra ja MDF-plaadid soetas osaühing XXX ja XXX ning need tehingud on käsitletavad ühendusesisese soetusena käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 8 lg 1 kohaselt, millele kohaldunuks käibemaksumäär 0%. Selleks, et vältida või vähendada XXX OÜ poolt Eestis kaupade edasimüügiga kaasnevat müügikäibemaksu tasumise kohustust otsustas M.Vassiljev korraldada näilike tehingute ahela selliselt, et tegelikult XXX OÜ poolt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest soetatud kauba (suhkru, tatra ja MDF-plaadid) soetasid teised Eestis käibemaksukohustuslastena registreeritud äriühingud, kes siis müüsid kauba ise või läbi teiste äriühingute juba XXX OÜ-le koos 20%7 lise käibemaksumääraga. Näilike tehingute ahel ja selle käigus vormistatud võltsitud arved lõid M.Vassiljevile võimaluse deklareerida XXX OÜ nimelt esitatavates käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega ta ebaseaduslikult vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. M.Vassiljev toimis selliselt selgelt XXX OÜ huvides, et vähendada viimase maksukohustust ja tekitada maksueelis ning seeläbi ebaaus konkurentsieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate äriühingute ees, kuna selline skeem võimaldas XXX OÜ-l pakkuda kaupa müügiks vähemalt käibemaksusumma võrra odavama hinnaga. Eelpoolnimetatud näilike tehingute korraldamisele ja seeläbi XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele osutasid vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov. Nimelt oli nende kontrolli ja juhtimise all mitmeid tegelikult majandustegevusega mittetegelevaid variäriühinguid – osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, mille nimelt esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov ise või andsid variisikutest juhatuse liikmetele korraldused esitada arved suhkru, tatra ja MDF-plaatide müümise kohta XXX OÜ-le. Seega tegelikkuses otse XXX ja XXX XXX OÜ poolt ostetud kauba liikumise kohta vormistati võltsitud dokumendid jätmaks mulje, et kauba soetas teisest liikmesriigist OÜ-d XXX, XXX, XXX, XXX , XXX või XXX. Mõnel juhul tehti jälgede segamiseks näilike tehingute ahel veel pikemaks, kaasates ostu-müügi ja rahaülekannete ahelasse veel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kontrolli all olevaid variäriühinguid –XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX OÜ n.ö tehingupartnereid, kes tegelikkuses olid reaalse majandustegevusega mittetegelevad variäriühingud, vahetati teatud ajaperioodi tagant, vältimaks Maksu-ja Tolliameti tähelepanu ja maksupettuse skeemi ilmsikstulekut. Eelnimetatud variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel XXX OÜ-le esitatud arvetel nimetatud kaupu viimane neilt osaühingutelt tegelikkuses ei soetanud ning need tehingud olid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilikud, sest tehingu osapooled üksnes teesklesid tehingu tegemist. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Skeemi kaasatud variäriühingute käibedeklaratsioone esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov või korraldasid nende esitamise läbi raamatupidajata või variisikutest juhatuse liikmete selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaks oleks minimaalne või jäeti käibedeklaratsioonid üldse esitamata. Selliselt sai XXX OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, varjates maksueelise saamiseks tehtud tehingutega kauba tegelikku müüjat, kelleks oli teise liikmesriigi äriühing. Täpsemalt seisnes XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja selleks võltsitud arvete koostamisel iga süüdistatava roll järgnevas. M.Vassiljev, XXX OÜ juhatuse liikmena, suhtles Eesti suuremate suhkru ja tatra kokkuostjatega (XXX on müünud suhkrut ja tatart perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX aktsiaseltsidele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ning osaühingutele XXX ja XXX, puitplaate on ta müünud XXX OÜ-le), võttis neilt vastu tellimusi ja pidas hinnaläbirääkimisi. Seejärel andis ta A.Kondratjukile korraldused otsida XXX ja XXX tegutsevatelt müüjatelt kaupa, leppida kokku tarnetingimused (kogused ning kuupäevad) ning edastas A.Kondratjukilt saadud info tarneaegade kohta kauba kokkuostjale. Samuti nõustas M.Vassiljev A.Kondratjukki XXX OÜ-le arvete koostamise osas ning juhendas teda variäriühingute nimel maksudeklaratsioonide esitamisel. A.Kondratjuk, kontrollides XXX OÜ tehingupartneriteks vormistatud variäriühinguid, korraldas variisikute värbamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, 8 samuti äriühingute kontodele laekunud raha sularahana väljavõtmist. A.Kondratjuk väljastas variäriühingute nimel võltsarveid M.Vassiljevile, teostas ülekandeid variäriühingute kontodelt, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest, osales kauba tellimusi puudutava info (kogus, kuupäev, tarnekoht) vahendajana M.Vassiljevi ja N.Štšerbakovi vahel. Muuhulgas kontrollis A.Kondratjuk täielikult variäriühingut XXX OÜ, mille juhatuse liikmeks oli tema XXX A. A.. Samuti kontrollis ja juhendas A.Kondratjuk XXX OÜ juhatuse liiget A. V. arvete koostamisel ning värbas XXX OÜ uueks juhatuse liikmeks A. N., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi A.Kondratjuk ise. Samuti kontrollis N.Štšerbakov näilikkusse tehingute ahelasse kaasatud variäriühinguid, korraldas sinna juhatuse liikmeteks variisikute värbamist, omavaheliste võltsitud arvete esitamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti pangakontodel tehingute tegemist ja sularaha väljavõtmist, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest. Sealjuures värbas ta XXX OÜ juhatuse liikmeks J. V., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi N.Štšerbakov ise. Veel tegutses N.Štšerbakov tegelikult ise näilike tehingute jadasse kaasatud XXX OÜ nimel, mille juhatuse liikmeks oli vormistatud tema XXX A. B.. Veel kontrollis ja juhtis ta XXX OÜ-d ning korraldas tehingute ahelasse kaastatud variäriühingute OÜ-te XXX ja XXX nimel arvete väljastamist. Samuti osales N.Štšerbakov info vahendajana A.Kondratjuki ja kauba saatja vahel. Asjaolule, et XXX OÜ-le müügiarveid esitanud osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tegelikkuses reaalse majandustegevusega ei tegelenud viitab see, et nende äriühingute käive kasvas hüppeliselt sellel perioodil, mil nad esitasid arveid XXX OÜ-le ning viimane oli sisuliselt nende ainus tehingupartner. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ühte variäriühingut kasutati XXX OÜ huvides üksnes teatud ajaperioodi, misjärel nad n.ö hüljati ning edaspidi mingisugust tegevust neis enam ei toimunud. Maksu-ja Tolliamet kustutas nad käibemaksukohustuslaste registrist kuna ei olnud tõendatud nende majandustegevusega tegelemine ning käesolevaks ajaks on enamus neist ka Äriregistrist kustutatud. M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kooskõlastatud tegevuse tulemusel variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel koostatud võltsarved esitas M.Vassiljev XXX OÜ XXX O. T. kas elektrooniliselt või siis kohtumistel XXX linnas. O.T. ei olnud teadlik nende arvete võltsitusest ning kajastas need XXX OÜ raamatupidamises ja elektrooniliselt läbi e-maksuameti esitatud XXX OÜ käibedeklaratsioonides perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX. Seega esitas M.Vassiljev, tegutsedes XXX OÜ nimel vahendlikult läbi raamatupidaja, valitsedes viimast ülekaaluka teadmisega, äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena varjas ta osaühingu maksukohustust eriti suurele (400 000 eurot või enam) kahjule vastava summa võrra. Variäriühingute nimel koostatud võltsarvete alusel kandis M.Vassiljev ise XXX OÜ arveldusarvetelt raha variäriühingute kontodele, millest osa kanti A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel kohe XXX ja XXX äriühingutele, osa kanti teistele tehingute ahelasse kaasatud variäriühingutele, kust liikus raha lõpuks välismaistele äriühingutele. Osa XXX OÜ-lt laekunud summadest võeti ka erinevates etappides variäriühingute kontodelt sularahas välja ning jäi M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi käsutusse. Eelnimetatud skeemi kasutades deklareeris M.Vassiljev raamatupidaja vahendusel ja A.Kondratjuki ning N.Štšerbakovi kaasabil XXX OÜ maksudeklaratsioonides perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill variäriühingute nimel esitatud võltsarveid järgmiselt. 9 XXX esitatud XXX.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD-

1. l)deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ nimel esitatud arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 4834,80 29 008,80 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 12 688,00 XXX XXX XXX OÜ 4773,60 28 641,60 XXX XXX XXX OÜ 1238,90 7433,37 XXX XXX XXX OÜ 1297,02 7 782,12 XXX XXX XXX OÜ 1297,02 7 782,12 XXX XXX XXX OÜ 2386,80 14 320,80 XXX XXX XXX OÜ 2386,80 14 320,80 XXX XXX XXX OÜ 2386,80 14 320,80 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 4896,00 29 376,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2433,60 14 601,60 XXX XXX XXX OÜ 2520,00 15 120,00 XXX XXX XXX OÜ 2433,60 14 601,60 XXX XXX XXX OÜ 2433,60 14 601,60 Jaanuar 50 006,54 KOKKU 298 039,21 Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 50 006,54 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. Sealjuures XXX OÜ nimel esitatud XXX jaanuari kohta esitatud KMD-l ei ole deklareeritud ostutehinguid, kuid XXX OÜ-le on deklareerinud müüki XXX registreeritud äriühingud 10 XXX ja XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud eelnimetatud XXX äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a veebruarikuu KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi OÜ-te XXX ja XXX nimel esitatud arveid: XXX OÜ arved kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 690,79 16 144,76 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 1 138,56 6 831,34 XXX XXX XXX OÜ 1 327,07 7 962,40 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 1 164,59 6 987,56 XXX OÜ kokku 24 393,01 146 358,06 XXX OÜ arved XXX XXX XXX OÜ 2340,00 14 040,00 XXX XXX XXX OÜ 2 455,65 14 733,90 XXX XXX XXX OÜ 2 495,78 14 974,65 XXX OÜ kokku 7 291,43 43 748,55 Veebruar 31 684,44 KOKKU 190106,61 Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 25 557,60 eurot ja XXX OÜ arvete alusel 11 summas 9818,63 eurot - kokku summas maksukohustust sama summa võrra. 31 684,44 eurot ning seeläbi vähendatud XXX OÜ nimel ei ole XXX.aasta veebruari kohta KMD-d esitatud, kuid temale müüki on deklareerinud mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ nimel esitatud KMD-l deklareeriti soetus XXX OÜ-lt. Viimase nimel esitatud KMD-l aga ostutehinguid ei deklareerita, kuid XXX OÜ-le on müüki deklareerinud XXX äriühing XXX. XXX OÜ esitatud XXX veebruari KMD kohaselt on ta kaupa müünud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud eelnimetatud XXX äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud. XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on osaliselt sularahas välja võetud ja enamuses kantud edasi XXX äriühingutele XXX ja XXX. XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi OÜ-te XXX, XXX ja XXX nimel esitatud arveid: XXX OÜ arved kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX 1 231,92 7 391,51 XXX XXX XXX 1 186,03 7 116,15 XXX XXX XXX 1 189,82 7 138,91 XXX XXX XXX 771,06 4 626,36 XXX XXX XXX 1 120,24 6 721,47 XXX XXX XXX 2 147,55 12 885,31 XXX OÜ kokku 7 646,62 45 879,71 XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 3 276,00 19 656,00 XXX XXX XXX OÜ 3 456,00 20 736,00 XXX XXX XXX OÜ 2 496,00 14 976,00 XXX XXX XXX OÜ 2 520,00 15 120,00 XXX OÜ arve XXX XXX OÜ arved 12 XXX XXX XXX OÜ -2,62 -15,74 XXX OÜ kokku 11 745,38 70 472,26 Märts KOKKU 21 919,20 131 515,17 Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 7646,62 eurot, XXX OÜ arve alusel summas 2527,20 eurot ja XXX OÜ arvete alusel 11 745,38 eurot - kokku summas 21 919,20 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. Sealjuures XXX OÜ ei ole XXX märtsi kohta KMD-d esitanud, kuid temale on deklareerinud müüki mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kes enda KMD-l ostutehinguid ei ole deklareerinud, kuid kellele on müüki deklareerinud XXX registreeritud äriühing XXX. XXX OÜ nimel XXX märtsi kohta KMD-d ei ole esitatud, kuid temale on deklareerinud müüki mitmed XXX ja XXX registreeritud äriühingud. XXX OÜ esitatud XXX märtsi KMD kohaselt on ta kaupa müünud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud mitmetele välismaistele äriühingutele (s.h XXX, XXX), XXX OÜ-le või võetud sularahas välja. XXX OÜ-le laekunud summast on suurem osa võetud sularahas välja ja ülejäänud osa makstud XXX OÜ kontole, kust see on siis sularahas välja võetud. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud enamuses välismaal registreeritud äriühingutele – XXX, XXX, XXX ja ka OÜ-le XXX. XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 984,95 5 909,75 XXX XXX XXX OÜ 984,96 5 909,75 XXX XXX XXX OÜ 995,33 5 972,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 995,33 5 972,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 13 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 Aprill KOKKU 24 720,57 148 323,50 Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 24 720,57 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX aprilli müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga ning viimane on müüki deklareerinud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX ja XXX OÜ kontodele. XXX OÜ kontole laekunud summad on omakorda edasi kantud välismaistele äriühingutele (XXX, XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud. XXX OÜ-le laekunud summad on pea täies ulatuses sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a mai KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 528,80 15 172,80 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 536,56 15 219,36 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ -130,08 -780,48 XXX XXX XXX OÜ 2 536,56 15 219,36 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ 1 067,66 6 405,98 14 XXX XXX XXX OÜ 1 526,11 9 156,69 XXX XXX XXX OÜ 2 536,56 15 219,36 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 688,00 16 128,00 XXX XXX XXX OÜ 2 433,60 14 601,60 XXX XXX XXX OÜ -58,24 -349,44 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 Mai KOKKU 48 822,33 292 934,03 Seega XXX OÜ XXX maikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 48 822,33 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a mai KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX mai müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX ja XXX OÜ kontodele, kust on raha edasi kantud XXX registreeritud äriühingute pangakontodele (XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a juuni KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 1 072,29 6 433,76 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 15 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 511,36 15 068,16 XXX XXX XXX OÜ 2 678,40 16 070,40 XXX XXX XXX OÜ 2 464,13 14 784,77 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ -5,40 -32,40 Juuni KOKKU 37 439,18 224 635,09 Seega XXX OÜ XXX juunikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 37 439,18 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuni KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühingud XXX ja XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a juuli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 678,40 16 070,40 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ -8,10 -48,60 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ -2,70 -16,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 16 XXX XXX XXX OÜ 2 630,40 15 782,40 XXX XXX XXX OÜ 2 630,40 15 782,40 XXX XXX XXX OÜ 2 525,18 15 151,10 Juuli KOKKU 23 089,58 138 537,50 Seega XXX OÜ XXX juulikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 089,58 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuli KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜle deklareerinud XXX äriühing XXX ja XXX OÜ on müüki deklareerinud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on edasi kantud XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a augusti KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 688,00 16 128,00 XXX XXX XXX OÜ 2 640,38 15 842,30 XXX XXX XXX OÜ 2 880,00 17 280,00 XXX XXX XXX OÜ 2 620,80 15 724,80 XXX XXX XXX OÜ 2 640,38 15 842,30 XXX XXX XXX OÜ 2 620,80 15 724,80 XXX XXX XXX OÜ -2 620,80 -15 724,80 XXX XXX XXX OÜ 2 854,80 17 128,80 XXX XXX XXX OÜ 2 854,80 17 128,80 XXX XXX XXX OÜ -24,40 -146,40 XXX XXX XXX OÜ 2 854,80 17 128,80 August KOKKU 22 009,56 147 782,20 17 Seega XXX OÜ XXX augustikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 009,56 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a augusti KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja soetust XXX OÜ-lt, kes KMD-d aga esitanud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühing XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on edasi kantud XXX kontole, samuti juhatuse liikme D. M. kontole ning ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a septembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 865,90 17 195,40 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 September KOKKU 29 229,90 175 379,40 Seega XXX OÜ XXX septembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 29 229,90 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a septembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜle ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud väidetavalt edasi müüdud kaup. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX kontole ja osaliselt sularahas välja võetud. 18 XXX esitatud XXX.a oktoobri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 3 603,60 21 621,60 XXX XXX XXX OÜ 3 603,60 21 621,60 XXX XXX XXX OÜ 3 603,60 21 621,60 XXX XXX XXX OÜ 2 880,00 17 280,00 XXX XXX XXX OÜ 2 875,20 17 251,20 XXX XXX XXX OÜ 2 875,20 17 251,20 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 Oktoober KOKKU 22 465,20 134 791,20 Seega XXX OÜ XXX oktoobrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 465,20 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a oktoobri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud väidetavalt edasi müüdud kaup. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX, XXX kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a novembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 3 360,00 20 160,00 XXX XXX XXX OÜ -3,40 -20,41 XXX XXX XXX OÜ 2 899,20 17 395,20 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ -27,00 -162,00 19 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ 3 360,00 20 160,00 XXX XXX XXX OÜ 2 904,00 17 424,00 XXX XXX XXX OÜ 2 845,92 17 075,52 XXX XXX XXX OÜ -6,05 -36,30 XXX XXX XXX OÜ 2 904,00 17 424,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 November KOKKU 30 241,47 181 448,81 Seega XXX OÜ XXX novembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 241,47 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a novembri KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle XXX.a novembri KMD on aga jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a detsembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KM-ga XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 000,00 18 000,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 2 937,60 17 625,60 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 2 937,60 17 625,60 XXX XXX XXX OÜ 3 441,60 20 649,60 20 Detsember KOKKU 30 604,80 183 628,80 Seega XXX OÜ XXX detsembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 604,80 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a detsembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜle ja soetust XXX OÜ-lt, kelle XXX.a detsembri KMD on aga jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX ja teiste välismaiste äriühingute kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a jaanuari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ ja XXX OÜ arveid: XXX OÜ arved kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 3 000,00 18 000,00 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 XXX XXX XXX OÜ 3 023,75 18 142,49 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ -19,25 -115,51 XXX XXX XXX OÜ -0,76 -4,54 XXX OÜ 18 003,74 KOKKU 108 022,44 XXX OÜ 3 072,00 18 432,00 Jaanuar KOKKU 21075,74 126 454,44 XXX OÜ arve XXX XXX Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 18 003,74 eurot ja XXX OÜ arve alusel 21 summas 3072 eurot - kokku summas 21 075,74 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a jaanuari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l deklareeritakse müüki üksnes XXX OÜ-le ning soetust XXX OÜ-lt. XXX OÜ nimel esitatud KMD-l pole aga esitatud andmeid, kellelt väidetavalt müüdud kaup on soetatud. XXX OÜ juhatuse liige ja ainuosanik oli XXX .aasta jaanuaris M.Vassiljev ise. Kõnealune müügiarve XXX OÜ-le oli XXX OÜ ainuke müügitehing jaanuaris XXX ning deklaratsioonis on deklareeritud ainukesena ostutehing XXX OÜ-lt. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud ülekanded XXX äriühingutele XXX ja XXX. XXX esitatud XXX.a veebruari KMD-l deklareeriti XXX järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev OÜ käibemaksuarvestuses arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 3 456,00 20 736,00 XXX XXX XXX OÜ -3,28 -19,66 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 3 009,60 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 3 009,60 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ -43,40 -260,40 Veebruar KOKKU 18 284,52 109 707,14 Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 18 284,52 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a veebruari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle veebruari KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ja osaliselt sularahas välja võetud. 22 XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KM-ga XXX XXX XXX OÜ 3004,8 18 028,80 XXX XXX XXX OÜ 3009,6 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ 3 009,60 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ -6,2 -37,2 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ -9,3 -55,8 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2932,8 17 596,80 XXX XXX XXX OÜ -18,6 -111,6 XXX XXX XXX OÜ 2928 17 568,00 XXX XXX XXX OÜ 2928 17 568,00 32 538,70 195 232,20 Märts kokku Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 32 538,70 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a märtsi KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle märtsi KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ning osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KM-ga 23 XXX XXX XXX OÜ 2 928,00 17 568,00 XXX XXX XXX OÜ 2 928,00 17 568,00 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ -9,30 -55,80 XXX XXX XXX OÜ 3 000,00 18 000,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 23 678,70 142 072,20 Aprill kokku Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 678,70 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle aprilli KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ ja XXX OÜ kontode. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud XXX ja osaliselt sularahas välja võetud. Seega perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill on M.Vassiljev A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kaasabil esitatud võltsitud arvete alusel esitanud XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega on deklareeritud alusetult käibemaksu soetuselt (sisendkäibemaksu) summas 467 810,43 eurot ja sellega vähendanud ebaseaduslikult XXX OÜ käibemaksukohustust samas summas. Eelkirjeldatud tegevusega on M.Vassiljev rikkunud järgmisi seaduses sätestatud kohustusi ning A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov osutanud sellele kaasabi. TsÜS § 35 tulenevalt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. MKS § 8 lg-st 1 lähtuvalt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest endast ja maksuseadustest tulenevate äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme vastutab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest 24 ning peab tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Variäriühingute nimel koostatud ja esitatud võltsarvete teadliku deklareerimisega ja kajastamisega maksudeklaratsioonides rikkusid XXX OÜ ja M.Vassiljev KMS § 29 lg 3 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning § 37 lg 7 p 6 kohaselt kauba kogus või teenuse maht. Sellega on Maksim Vassiljev toime pannud KarS § 389¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega on varjatud maksukohustust eriti suurele kahjule (400 000 eurot või enam) vastava summa võrra. Aleksandr Kondratjuk Aleksandr Kondratjuk koos Nikita Štšerbakoviga osutasid Maksim Vassiljevile ja XXX OÜle etteheidetava kuriteo toimepanemisel vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. Maksim Vassiljev XXX OÜ juhatuse liikmena ning tegutsedes viimase huvides, esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid osaühingu maksustamisperioodide jaanuar XXX kuni aprill XXX käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjas maksukohustust kokku summas 467 810,43 eurot. M.Vassiljevi, XXX OÜ, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi poolt toime pandud kuritegu seisneb järgnevas. M.Vassiljev, kes oli XXX OÜ (registreeritud tegevuskoht süüdistuse perioodil XXX ja XXX) ainus juhatuse liige ja ainuosanik alates osaühingu asutamisest XXX ja ka perioodil jaanuar XXX - aprill XXX. Äriühingu tegevusalaks oli XXX ja XXX aastal puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine ning suhkru, šokolaadi, kondiitri-ja pagaritoodete hulgimüük. Käibemaksukohustuslaseks oli XXX OÜ registreeritud alates XXX (number XXX) ning osaühing tegeles M.Vassiljevi juhtimisel perioodil jaanuar XXX kuni märts XXX suhkru, tatra ja MDF-puitplaatide vahendamisega XXX tegutsevatele kokkuostjatele ja edasimüüjatele. XXX OÜ poolt edasi müüdud suhkru, tatra ja MDF-plaadid soetas osaühing XXX ja XXX ning need tehingud on käsitletavad ühendusesisese soetusena käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 8 lg 1 kohaselt, millele kohaldunuks käibemaksumäär 0%. Selleks, et vältida või vähendada XXX OÜ poolt XXX kaupade edasimüügiga kaasnevat müügikäibemaksu tasumise kohustust otsustas M.Vassiljev korraldada näilike tehingute ahela selliselt, et tegelikult XXX OÜ poolt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest soetatud kauba (suhkru, tatra ja MDF-plaadid) soetasid teised XXX käibemaksukohustuslastena registreeritud äriühingud, kes siis müüsid kauba ise või läbi teiste äriühingute juba XXX OÜ-le koos 20%lise käibemaksumääraga. Näilike tehingute ahel ja selle käigus vormistatud võltsitud arved lõid M.Vassiljevile võimaluse deklareerida XXX OÜ nimelt esitatavates käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega ta ebaseaduslikult vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. M.Vassiljev toimis selliselt selgelt XXX OÜ huvides, et vähendada viimase maksukohustust ja tekitada maksueelis ning seeläbi ebaaus 25 konkurentsieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate äriühingute ees, kuna selline skeem võimaldas XXX OÜ-l pakkuda kaupa müügiks vähemalt käibemaksusumma võrra odavama hinnaga. Eelpoolnimetatud näilike tehingute korraldamisele ja seeläbi XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele osutasid vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov. Nimelt oli nende kontrolli ja juhtimise all mitmeid tegelikult majandustegevusega mittetegelevaid variäriühinguid – osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, mille nimelt esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov ise või andsid variisikutest juhatuse liikmetele korraldused esitada arved suhkru, tatra ja MDF-plaatide müümise kohta XXX OÜ-le. Seega tegelikkuses otse XXX ja XXX XXX OÜ poolt ostetud kauba liikumise kohta vormistati võltsitud dokumendid jätmaks mulje, et kauba soetas teisest liikmesriigist OÜ-d XXX, XXX, XXX, XXX, XXX või XXX. Mõnel juhul tehti jälgede segamiseks näilike tehingute ahel veel pikemaks, kaasates ostu-müügi ja rahaülekannete ahelasse veel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kontrolli all olevaid variäriühinguid –XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX OÜ n.ö tehingupartnereid, kes tegelikkuses olid reaalse majandustegevusega mittetegelevad variäriühingud, vahetati teatud ajaperioodi tagant, vältimaks Maksu-ja Tolliameti tähelepanu ja maksupettuse skeemi ilmsikstulekut. Eelnimetatud variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel XXX OÜ-le esitatud arvetel nimetatud kaupu viimane neilt osaühingutelt tegelikkuses ei soetanud ning need tehingud olid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilikud, sest tehingu osapooled üksnes teesklesid tehingu tegemist. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Skeemi kaasatud variäriühingute käibedeklaratsioone esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov või korraldasid nende esitamise läbi raamatupidajata või variisikutest juhatuse liikmete selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaks oleks minimaalne või jäeti käibedeklaratsioonid üldse esitamata. Selliselt sai XXX OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, varjates maksueelise saamiseks tehtud tehingutega kauba tegelikku müüjat, kelleks oli teise liikmesriigi äriühing. Täpsemalt seisnes XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja selleks võltsitud arvete koostamisel iga süüdistatava roll järgnevas. M.Vassiljev, XXX OÜ juhatuse liikmena, suhtles XXX suuremate suhkru ja tatra kokkuostjatega (XXX on müünud suhkrut ja tatart perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX aktsiaseltsidele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ning osaühingutele XXX ja XXX, puitplaate on ta müünud XXX OÜ-le), võttis neilt vastu tellimusi ja pidas hinnaläbirääkimisi. Seejärel andis ta A.Kondratjukile korraldused otsida XXX ja XXX tegutsevatelt müüjatelt kaupa, leppida kokku tarnetingimused (kogused ning kuupäevad) ning edastas A.Kondratjukilt saadud info tarneaegade kohta kauba kokkuostjale. Samuti nõustas M.Vassiljev A.Kondratjukki XXX OÜ-le arvete koostamise osas ning juhendas teda variäriühingute nimel maksudeklaratsioonide esitamisel. A.Kondratjuk, kontrollides XXX OÜ tehingupartneriteks vormistatud variäriühinguid, korraldas variisikute värbamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti äriühingute kontodele laekunud raha sularahana väljavõtmist. A.Kondratjuk väljastas variäriühingute nimel võltsarveid M.Vassiljevile, teostas ülekandeid variäriühingute kontodelt, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest, osales kauba tellimusi puudutava info (kogus, kuupäev, tarnekoht) vahendajana M.Vassiljevi ja N.Štšerbakovi vahel. Muuhulgas kontrollis A.Kondratjuk täielikult variäriühingut XXX OÜ, 26 mille juhatuse liikmeks oli XXX XXX A. A.. Samuti kontrollis ja juhendas A.Kondratjuk XXX OÜ juhatuse liiget A. V. arvete koostamisel ning värbas XXX OÜ uueks juhatuse liikmeks A. N., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi A.Kondratjuk ise. Samuti kontrollis N.Štšerbakov näilikkusse tehingute ahelasse kaasatud variäriühinguid, korraldas sinna juhatuse liikmeteks variisikute värbamist, omavaheliste võltsitud arvete esitamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti pangakontodel tehingute tegemist ja sularaha väljavõtmist, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest. Sealjuures värbas ta XXX OÜ juhatuse liikmeks J. V., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi N.Štšerbakov ise. Veel tegutses N.Štšerbakov tegelikult ise näilike tehingute jadasse kaasatud XXX OÜ nimel, mille juhatuse liikmeks oli vormistatud XXX A. B.. Veel kontrollis ja juhtis ta XXX OÜ-d ning korraldas tehingute ahelasse kaastatud variäriühingute OÜ-te XXX ja XXX nimel arvete väljastamist. Samuti osales N.Štšerbakov info vahendajana A.Kondratjuki ja kauba saatja vahel. Asjaolule, et XXX OÜ-le müügiarveid esitanud osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tegelikkuses reaalse majandustegevusega ei tegelenud viitab see, et nende äriühingute käive kasvas hüppeliselt sellel perioodil, mil nad esitasid arveid XXX OÜ-le ning viimane oli sisuliselt nende ainus tehingupartner. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ühte variäriühingut kasutati XXX OÜ huvides üksnes teatud ajaperioodi, misjärel nad n.ö hüljati ning edaspidi mingisugust tegevust neis enam ei toimunud. Maksu-ja Tolliamet kustutas nad käibemaksukohustuslaste registrist kuna ei olnud tõendatud nende majandustegevusega tegelemine ning käesolevaks ajaks on enamus neist ka Äriregistrist kustutatud. M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kooskõlastatud tegevuse tulemusel variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel koostatud võltsarved esitas M.Vassiljev XXX OÜ XXX O. T. kas elektrooniliselt või siis kohtumistel XXX linnas. O.T. ei olnud teadlik nende arvete võltsitusest ning kajastas need XXX OÜ raamatupidamises ja elektrooniliselt läbi e-maksuameti esitatud XXX OÜ käibedeklaratsioonides perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX. Seega esitas M.Vassiljev, tegutsedes XXX OÜ nimel vahendlikult läbi raamatupidaja, valitsedes viimast ülekaaluka teadmisega, äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena varjas ta osaühingu maksukohustust eriti suurele (400 000 eurot või enam) kahjule vastava summa võrra. Variäriühingute nimel koostatud võltsarvete alusel kandis M.Vassiljev ise XXX OÜ arveldusarvetelt raha variäriühingute kontodele, millest osa kanti A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel kohe XXX ja XXX äriühingutele, osa kanti teistele tehingute ahelasse kaasatud variäriühingutele, kust liikus raha lõpuks välismaistele äriühingutele. Osa XXX OÜ-lt laekunud summadest võeti ka erinevates etappides variäriühingute kontodelt sularahas välja ning jäi M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi käsutusse. Eelnimetatud skeemi kasutades deklareeris M.Vassiljev raamatupidaja vahendusel ja A.Kondratjuki ning N.Štšerbakovi kaasabil XXX OÜ maksudeklaratsioonides perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill variäriühingute nimel esitatud võltsarveid järgmiselt. XXX esitatud XXX.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD-
2. l)deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ nimel esitatud arveid: 27 kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 4834,80 29 008,80 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 12 688,00 XXX XXX XXX OÜ 4773,60 28 641,60 XXX XXX XXX OÜ 1238,90 7433,37 XXX XXX XXX OÜ 1297,02 7 782,12 XXX XXX XXX OÜ 1297,02 7 782,12 XXX XXX XXX OÜ 2386,80 14 320,80 XXX XXX XXX OÜ 2386,80 14 320,80 XXX XXX XXX OÜ 2386,80 14 320,80 XXX XXX XXXOÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 4896,00 29 376,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2433,60 14 601,60 XXX XXX XXX OÜ 2520,00 15 120,00 XXX XXX XXX OÜ 2433,60 14 601,60 XXX XXX XXX OÜ 2433,60 14 601,60 Jaanuar 50 006,54 KOKKU 298 039,21 Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 50 006,54 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. Sealjuures XXX OÜ nimel esitatud XXX jaanuari kohta esitatud KMD-l ei ole deklareeritud ostutehinguid, kuid XXX OÜ-le on deklareerinud müüki XXX registreeritud äriühingud XXX ja XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud eelnimetatud XXX äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud. 28 XXX esitatud XXXa veebruarikuu KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi OÜ-te XXX ja XXX nimel esitatud arveid: XXX OÜ arved kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 690,79 16 144,76 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 1 138,56 6 831,34 XXX XXX XXX OÜ 1 327,07 7 962,40 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 1 164,59 6 987,56 XXX OÜ kokku 24 393,01 146 358,06 XXX OÜ arved XXX XXX XXX OÜ 2340,00 14 040,00 XXX XXX XXX OÜ 2 455,65 14 733,90 XXX XXX XXX OÜ 2 495,78 14 974,65 XXX OÜ kokku 7 291,43 43 748,55 Veebruar 31 684,44 KOKKU 190106,61 Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 25 557,60 eurot ja XXX OÜ arvete alusel summas 9818,63 eurot - kokku summas 31 684,44 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel ei ole XXX.aasta veebruari kohta KMD-d esitatud, kuid temale müüki on deklareerinud mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ nimel esitatud KMD-l deklareeriti soetus XXX OÜ-lt. Viimase nimel esitatud KMD-l aga ostutehinguid ei 29 deklareerita, kuid XXX OÜ-le on müüki deklareerinud XXX äriühing XXX. XXX OÜ esitatud XXX veebruari KMD kohaselt on ta kaupa müünud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud eelnimetatud XXX äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud. XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on osaliselt sularahas välja võetud ja enamuses kantud edasi XXX äriühingutele XXX ja XXX. XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi OÜ-te XXX, XXX ja XXX nimel esitatud arveid: XXX OÜ arved kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX 1 231,92 7 391,51 XXX XXX XXX 1 186,03 7 116,15 XXX XXX XXX 1 189,82 7 138,91 XXX XXX XXX 771,06 4 626,36 XXX XXX XXX 1 120,24 6 721,47 XXX XXX XXX 2 147,55 12 885,31 XXX OÜ kokku 7 646,62 45 879,71 XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 3 276,00 19 656,00 XXX XXX XXX OÜ 3 456,00 20 736,00 XXX XXX XXX OÜ 2 496,00 14 976,00 XXX XXX XXX OÜ 2 520,00 15 120,00 XXX XXX XXX OÜ -2,62 -15,74 XXX OÜ kokku 11 745,38 70 472,26 Märts KOKKU 21 919,20 131 515,17 XXX OÜ arve XXX XXX OÜ arved 30 Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 7646,62 eurot, XXX OÜ arve alusel summas 2527,20 eurot ja XXX OÜ arvete alusel 11 745,38 eurot - kokku summas 21 919,20 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. Sealjuures XXX OÜ ei ole XXX märtsi kohta KMD-d esitanud, kuid temale on deklareerinud müüki mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kes enda KMD-l ostutehinguid ei ole deklareerinud, kuid kellele on müüki deklareerinud XXX registreeritud äriühing XXX. XXX OÜ nimel XXX märtsi kohta KMD-d ei ole esitatud, kuid temale on deklareerinud müüki mitmed XXX ja XXX registreeritud äriühingud. XXX OÜ esitatud XXX märtsi KMD kohaselt on ta kaupa müünud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud mitmetele välismaistele äriühingutele (s.h XXX, XXX), XXX OÜ-le või võetud sularahas välja. XXX OÜ-le laekunud summast on suurem osa võetud sularahas välja ja ülejäänud osa makstud XXX OÜ kontole, kust see on siis sularahas välja võetud. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud enamuses välismaal registreeritud äriühingutele – XXX, XXX, XXX ja ka OÜ-le XXX. XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 984,95 5 909,75 XXX XXX XXX OÜ 984,96 5 909,75 XXX XXX XXX OÜ 995,33 5 972,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 995,33 5 972,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXXX OÜ 2 592,00 15 552,00 Aprill KOKKU 24 720,57 148 323,50 31 Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 24 720,57 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX aprilli müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga ning viimane on müüki deklareerinud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX ja XXX OÜ kontodele. XXX OÜ kontole laekunud summad on omakorda edasi kantud välismaistele äriühingutele (XXX, XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud. XXX OÜ-le laekunud summad on pea täies ulatuses sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a mai KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 528,80 15 172,80 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 536,56 15 219,36 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ -130,08 -780,48 XXX XXX XXX OÜ 2 536,56 15 219,36 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ 1 067,66 6 405,98 XXX XXX XXX OÜ 1 526,11 9 156,69 XXX XXX XXX OÜ 2 536,56 15 219,36 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 32 XXX XXX XXX OÜ 2 688,00 16 128,00 XXX XXX XXX OÜ 2 433,60 14 601,60 XXX XXX XXX OÜ -58,24 -349,44 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 Mai KOKKU 48 822,33 292 934,03 Seega XXX OÜ XXX maikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 48 822,33 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a mai KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX mai müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX ja XXX OÜ kontodele, kust on raha edasi kantud XXX registreeritud äriühingute pangakontodele (XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a juuni KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 1 072,29 6 433,76 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 33 XXX XXX XXX OÜ 2 511,36 15 068,16 XXX XXX XXX OÜ 2 678,40 16 070,40 XXX XXX XXX OÜ 2 464,13 14 784,77 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ -5,40 -32,40 Juuni KOKKU 37 439,18 224 635,09 Seega XXX OÜ XXX juunikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 37 439,18 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuni KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühingud XXX ja XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a juuli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 678,40 16 070,40 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ -8,10 -48,60 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ -2,70 -16,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 630,40 15 782,40 XXX XXX XXX OÜ 2 630,40 15 782,40 XXX XXX XXX OÜ 2 525,18 15 151,10 Juuli KOKKU 23 089,58 138 537,50 34 Seega XXX OÜ XXX juulikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 089,58 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuli KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühing XXX ja XXX OÜ on müüki deklareerinud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on edasi kantud XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a augusti KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 688,00 16 128,00 XXX XXX XXX OÜ 2 640,38 15 842,30 XXX XXX XXX OÜ 2 880,00 17 280,00 XXX XXX XXX OÜ 2 620,80 15 724,80 XXX XXX XXX OÜ 2 640,38 15 842,30 XXX XXX XXX OÜ 2 620,80 15 724,80 XXX XXX XXX OÜ -2 620,80 -15 724,80 XXX XXX XXX OÜ 2 854,80 17 128,80 XXX XXX XXX OÜ 2 854,80 17 128,80 XXX XXX XXX OÜ -24,40 -146,40 XXX XXX XXX OÜ 2 854,80 17 128,80 August KOKKU 22 009,56 147 782,20 Seega XXX OÜ XXX augustikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 009,56 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a augusti KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja soetust XXX OÜ-lt, kes KMD-d aga esitanud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühing XXX. 35 XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on edasi kantud XXX kontole, samuti juhatuse liikme D. M. kontole ning ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a septembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja XXX XXX XXX OÜ 2 865,90 17 195,40 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX 2 966,40 17 798,40 September KOKKU 29 229,90 175 379,40 XXX OÜ km 20% Arve summa KMga Seega XXX OÜ XXX septembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 29 229,90 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a septembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜle ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud väidetavalt edasi müüdud kaup. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX kontole ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a oktoobri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev XXX arve nr arve esitaja XXX XXX OÜ km 20% Arve summa KMga 3 603,60 21 621,60 36 XXX XXX XXX OÜ 3 603,60 21 621,60 XXX XXX XXX OÜ 3 603,60 21 621,60 XXX XXX XXX OÜ 2 880,00 17 280,00 XXX XXX XXX OÜ 2 875,20 17 251,20 XXX XXX XXX OÜ 2 875,20 17 251,20 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 Oktoober KOKKU 22 465,20 134 791,20 Seega XXX OÜ XXX oktoobrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 465,20 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a oktoobri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud väidetavalt edasi müüdud kaup. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX, XXX kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a novembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 3 360,00 20 160,00 XXX XXX XXX OÜ -3,40 -20,41 XXX XXX XXX OÜ 2 899,20 17 395,20 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ -27,00 -162,00 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ 3 360,00 20 160,00 XXX XXX XXX OÜ 2 904,00 17 424,00 XXX XXX XXX OÜ 2 845,92 17 075,52 37 XXX XXX XXX OÜ -6,05 -36,30 XXX XXX XXX OÜ 2 904,00 17 424,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 November KOKKU 30 241,47 181 448,81 Seega XXX OÜ XXX novembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 241,47 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a novembri KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle XXX.a novembri KMD on aga jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a detsembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KM-ga XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 000,00 18 000,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 2 937,60 17 625,60 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 2 937,60 17 625,60 XXX XXX XXX OÜ 3 441,60 20 649,60 Detsember KOKKU 30 604,80 183 628,80 38 Seega XXX OÜ XXX detsembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 604,80 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a detsembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜle ja soetust XXX OÜ-lt, kelle XXX.a detsembri KMD on aga jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX ja teiste välismaiste äriühingute kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a jaanuari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ ja XXX OÜ arveid: XXX OÜ arved kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 3 000,00 18 000,00 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 XXX XXX XXX OÜ 3 023,75 18 142,49 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ -19,25 -115,51 XXX XXX XXX OÜ -0,76 -4,54 XXX OÜ 18 003,74 KOKKU 108 022,44 XXX OÜ 3 072,00 18 432,00 Jaanuar KOKKU 21075,74 126 454,44 XXX OÜ arve XXX XXX Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 18 003,74 eurot ja XXX OÜ arve alusel summas 3072 eurot - kokku summas 21 075,74 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a jaanuari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l deklareeritakse müüki üksnes XXX OÜ-le ning soetust XXX OÜ-lt. XXX OÜ nimel esitatud KMD-l pole aga esitatud andmeid, kellelt väidetavalt müüdud kaup on soetatud. 39 XXX OÜ juhatuse liige ja ainuosanik oli XXX.aasta jaanuaris M.Vassiljev ise. Kõnealune müügiarve XXX OÜ-le oli XXX OÜ ainuke müügitehing jaanuaris XXX ning deklaratsioonis on deklareeritud ainukesena ostutehing XXX OÜ-lt. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud ülekanded XXX äriühingutele XXX ja XXX. XXX esitatud XXX.a veebruari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev km 20% Arve KM-ga summa arve nr arve esitaja XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 3 456,00 20 736,00 XXX XXX XXX OÜ -3,28 -19,66 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 3 009,60 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 3 009,60 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ -43,40 -260,40 Veebruar KOKKU 18 284,52 109 707,14 Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 18 284,52 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a veebruari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle veebruari KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev XXX arve nr arve esitaja XXX XXX OÜ km 20% Arve summa KM-ga 3004,8 18 028,80 40 XXX XXX XXX OÜ 3009,6 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ 3 009,60 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ -6,2 -37,2 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ -9,3 -55,8 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2932,8 17 596,80 XXX XXX XXX OÜ -18,6 -111,6 XXX XXX XXX OÜ 2928 17 568,00 XXX XXX XXX OÜ 2928 17 568,00 32 538,70 195 232,20 Märts kokku Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 32 538,70 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a märtsi KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle märtsi KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ning osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KM-ga XXX XXX XXX OÜ 2 928,00 17 568,00 XXX XXX XXX OÜ 2 928,00 17 568,00 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 41 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ -9,30 -55,80 XXX XXX XXX OÜ 3 000,00 18 000,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 23 678,70 142 072,20 Aprill kokku Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 678,70 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle aprilli KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ ja XXX OÜ kontode. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud XXX-le XXX ja osaliselt sularahas välja võetud. Seega perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill on M.Vassiljev A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kaasabil esitatud võltsitud arvete alusel esitanud XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega on deklareeritud alusetult käibemaksu soetuselt (sisendkäibemaksu) summas 467 810,43 eurot ja sellega vähendanud ebaseaduslikult XXX OÜ käibemaksukohustust samas summas. Eelkirjeldatud tegevusega on M.Vassiljev rikkunud järgmisi seaduses sätestatud kohustusi ning A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov osutanud sellele kaasabi. TsÜS § 35 tulenevalt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. MKS § 8 lg-st 1 lähtuvalt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest endast ja maksuseadustest tulenevate äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme vastutab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest ning peab tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Variäriühingute nimel koostatud ja esitatud võltsarvete teadliku deklareerimisega ja kajastamisega maksudeklaratsioonides rikkusid XXX OÜ ja M.Vassiljev KMS § 29 lg 3 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt 42 peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning § 37 lg 7 p 6 kohaselt kauba kogus või teenuse maht. Sellega on Aleksandr Kondratjuk toime pannud KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o osutanud kaasabi maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega on varjatud maksukohustust eriti suurele kahjule (400 000 eurot või enam) vastava summa võrra. Nikita Štšerbakov Nikita Štšerbakov koos Aleksandr Kondratjukiga osutasid Maksim Vassiljevile ja XXX OÜle etteheidetava kuriteo toimepanemisel vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. Maksim Vassiljev XXX OÜ juhatuse liikmena ning tegutsedes viimase huvides, esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid osaühingu maksustamisperioodide jaanuar XXX kuni aprill XXX käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjas maksukohustust kokku summas 467 810,43 eurot. M.Vassiljevi, XXX OÜ, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi poolt toime pandud kuritegu seisneb järgnevas. M.Vassiljev, kes oli XXX OÜ (registreeritud tegevuskoht süüdistuse perioodil XXX ja XXX) ainus juhatuse liige ja ainuosanik alates osaühingu asutamisest XXX ja ka perioodil jaanuar XXX - aprill XXX. Äriühingu tegevusalaks oli XXX ja XXX aastal puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine ning suhkru, šokolaadi, kondiitri-ja pagaritoodete hulgimüük. Käibemaksukohustuslaseks oli XXX OÜ registreeritud alates XXX (number XXX) ning osaühing tegeles M.Vassiljevi juhtimisel perioodil jaanuar XXX kuni märts XXX suhkru, tatra ja MDF-puitplaatide vahendamisega XXX tegutsevatele kokkuostjatele ja edasimüüjatele. XXX OÜ poolt edasi müüdud suhkru, tatra ja MDF-plaadid soetas osaühing XXX ja XXX ning need tehingud on käsitletavad ühendusesisese soetusena käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 8 lg 1 kohaselt, millele kohaldunuks käibemaksumäär 0%. Selleks, et vältida või vähendada XXX OÜ poolt XXX kaupade edasimüügiga kaasnevat müügikäibemaksu tasumise kohustust otsustas M.Vassiljev korraldada näilike tehingute ahela selliselt, et tegelikult XXX OÜ poolt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest soetatud kauba (suhkru, tatra ja MDF-plaadid) soetasid teised XXX käibemaksukohustuslastena registreeritud äriühingud, kes siis müüsid kauba ise või läbi teiste äriühingute juba XXX OÜ-le koos 20%lise käibemaksumääraga. Näilike tehingute ahel ja selle käigus vormistatud võltsitud arved lõid M.Vassiljevile võimaluse deklareerida XXX OÜ nimelt esitatavates käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega ta ebaseaduslikult vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. M.Vassiljev toimis selliselt selgelt XXX OÜ huvides, et vähendada viimase maksukohustust ja tekitada maksueelis ning seeläbi ebaaus konkurentsieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate äriühingute ees, kuna selline skeem võimaldas XXX OÜ-l pakkuda kaupa müügiks vähemalt käibemaksusumma võrra odavama hinnaga. Eelpoolnimetatud näilike tehingute korraldamisele ja seeläbi XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele osutasid vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov. Nimelt oli nende kontrolli ja juhtimise all mitmeid tegelikult majandustegevusega mittetegelevaid variäriühinguid – osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, mille nimelt esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov ise või andsid 43 variisikutest juhatuse liikmetele korraldused esitada arved suhkru, tatra ja MDF-plaatide müümise kohta XXX OÜ-le. Seega tegelikkuses otse XXX ja XXX XXX OÜ poolt ostetud kauba liikumise kohta vormistati võltsitud dokumendid jätmaks mulje, et kauba soetas teisest liikmesriigist OÜ-d XXX, XXX, XXX, XXX, XXX või XXX. Mõnel juhul tehti jälgede segamiseks näilike tehingute ahel veel pikemaks, kaasates ostu-müügi ja rahaülekannete ahelasse veel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kontrolli all olevaid variäriühinguid –XXX , XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX OÜ n.ö tehingupartnereid, kes tegelikkuses olid reaalse majandustegevusega mittetegelevad variäriühingud, vahetati teatud ajaperioodi tagant, vältimaks Maksu-ja Tolliameti tähelepanu ja maksupettuse skeemi ilmsikstulekut. Eelnimetatud variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel XXX OÜ-le esitatud arvetel nimetatud kaupu viimane neilt osaühingutelt tegelikkuses ei soetanud ning need tehingud olid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilikud, sest tehingu osapooled üksnes teesklesid tehingu tegemist. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Skeemi kaasatud variäriühingute käibedeklaratsioone esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov või korraldasid nende esitamise läbi raamatupidajata või variisikutest juhatuse liikmete selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaks oleks minimaalne või jäeti käibedeklaratsioonid üldse esitamata. Selliselt sai XXX OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, varjates maksueelise saamiseks tehtud tehingutega kauba tegelikku müüjat, kelleks oli teise liikmesriigi äriühing. Täpsemalt seisnes XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja selleks võltsitud arvete koostamisel iga süüdistatava roll järgnevas. M.Vassiljev, XXX OÜ juhatuse liikmena, suhtles XXX suuremate suhkru ja tatra kokkuostjatega (XXX on müünud suhkrut ja tatart perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX aktsiaseltsidele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ning osaühingutele XXX ja XXX, puitplaate on ta müünud XXX OÜ-le), võttis neilt vastu tellimusi ja pidas hinnaläbirääkimisi. Seejärel andis ta A.Kondratjukile korraldused otsida XXX ja XXX tegutsevatelt müüjatelt kaupa, leppida kokku tarnetingimused (kogused ning kuupäevad) ning edastas A.Kondratjukilt saadud info tarneaegade kohta kauba kokkuostjale. Samuti nõustas M.Vassiljev A.Kondratjukki XXX OÜ-le arvete koostamise osas ning juhendas teda variäriühingute nimel maksudeklaratsioonide esitamisel. A.Kondratjuk, kontrollides XXX OÜ tehingupartneriteks vormistatud variäriühinguid, korraldas variisikute värbamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti äriühingute kontodele laekunud raha sularahana väljavõtmist. A.Kondratjuk väljastas variäriühingute nimel võltsarveid M.Vassiljevile, teostas ülekandeid variäriühingute kontodelt, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest, osales kauba tellimusi puudutava info (kogus, kuupäev, tarnekoht) vahendajana M.Vassiljevi ja N.Štšerbakovi vahel. Muuhulgas kontrollis A.Kondratjuk täielikult variäriühingut XXX OÜ, mille juhatuse liikmeks oli XXX A. A. Samuti kontrollis ja juhendas A.Kondratjuk XXX OÜ juhatuse liiget A. V. arvete koostamisel ning värbas XXX OÜ uueks juhatuse liikmeks A. N., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi A.Kondratjuk ise. Samuti kontrollis N.Štšerbakov näilikkusse tehingute ahelasse kaasatud variäriühinguid, korraldas sinna juhatuse liikmeteks variisikute värbamist, omavaheliste võltsitud arvete esitamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti pangakontodel tehingute tegemist ja sularaha väljavõtmist, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja 44 nende eest tasumisest. Sealjuures värbas ta XXX OÜ juhatuse liikmeks J. V., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi N.Štšerbakov ise. Veel tegutses N.Štšerbakov tegelikult ise näilike tehingute jadasse kaasatud XXX OÜ nimel, mille juhatuse liikmeks oli vormistatud XXX A. B.. Veel kontrollis ja juhtis ta XXX OÜ-d ning korraldas tehingute ahelasse kaastatud variäriühingute OÜ-te XXX ja XXX nimel arvete väljastamist. Samuti osales N.Štšerbakov info vahendajana A.Kondratjuki ja kauba saatja vahel. Asjaolule, et XXX OÜ-le müügiarveid esitanud osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tegelikkuses reaalse majandustegevusega ei tegelenud viitab see, et nende äriühingute käive kasvas hüppeliselt sellel perioodil, mil nad esitasid arveid XXX OÜ-le ning viimane oli sisuliselt nende ainus tehingupartner. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ühte variäriühingut kasutati XXX OÜ huvides üksnes teatud ajaperioodi, misjärel nad n.ö hüljati ning edaspidi mingisugust tegevust neis enam ei toimunud. Maksu-ja Tolliamet kustutas nad käibemaksukohustuslaste registrist kuna ei olnud tõendatud nende majandustegevusega tegelemine ning käesolevaks ajaks on enamus neist ka Äriregistrist kustutatud. M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kooskõlastatud tegevuse tulemusel variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel koostatud võltsarved esitas M.Vassiljev XXX OÜ XXX O. T. kas elektrooniliselt või siis kohtumistel XXX linnas. O.T. ei olnud teadlik nende arvete võltsitusest ning kajastas need XXX OÜ raamatupidamises ja elektrooniliselt läbi e-maksuameti esitatud XXX OÜ käibedeklaratsioonides perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX. Seega esitas M.Vassiljev, tegutsedes XXX OÜ nimel vahendlikult läbi raamatupidaja, valitsedes viimast ülekaaluka teadmisega, äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena varjas ta osaühingu maksukohustust eriti suurele (400 000 eurot või enam) kahjule vastava summa võrra. Variäriühingute nimel koostatud võltsarvete alusel kandis M.Vassiljev ise XXX OÜ arveldusarvetelt raha variäriühingute kontodele, millest osa kanti A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel kohe XXX ja XXX äriühingutele, osa kanti teistele tehingute ahelasse kaasatud variäriühingutele, kust liikus raha lõpuks välismaistele äriühingutele. Osa XXX OÜ-lt laekunud summadest võeti ka erinevates etappides variäriühingute kontodelt sularahas välja ning jäi M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi käsutusse. Eelnimetatud skeemi kasutades deklareeris M.Vassiljev raamatupidaja vahendusel ja A.Kondratjuki ning N.Štšerbakovi kaasabil XXX OÜ maksudeklaratsioonides perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill variäriühingute nimel esitatud võltsarveid järgmiselt. XXX esitatud XXX.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD-
3. l)deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ nimel esitatud arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 4834,80 29 008,80 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 12 688,00 XXX XXX XXX OÜ 4773,60 28 641,60 XXX XXX XXX OÜ 1238,90 7433,37 45 XXX XXX XXX OÜ 1297,02 7 782,12 XXX XXX XXX OÜ 1297,02 7 782,12 XXX XXX XXX OÜ 2386,80 14 320,80 XXX XXX XXX OÜ 2386,80 14 320,80 XXX XXX XXX OÜ 2386,80 14 320,80 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 4896,00 29 376,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2448,00 14 688,00 XXX XXX XXX OÜ 2433,60 14 601,60 XXX XXX XXX OÜ 2520,00 15 120,00 XXX XXX XXX OÜ 2433,60 14 601,60 XXX XXX XXX OÜ 2433,60 14 601,60 Jaanuar 50 006,54 KOKKU 298 039,21 Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 50 006,54 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. Sealjuures XXX OÜ nimel esitatud XXX jaanuari kohta esitatud KMD-l ei ole deklareeritud ostutehinguid, kuid XXX OÜ-le on deklareerinud müüki XXX registreeritud äriühingud XXX ja XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud eelnimetatud XXX äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a veebruarikuu KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi OÜ-te XXX ja XXX nimel esitatud arveid: XXX OÜ arved kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 46 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 690,79 16 144,76 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 1 138,56 6 831,34 XXX XXX XXX OÜ 1 327,07 7 962,40 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 1 164,59 6 987,56 XXX OÜ kokku 24 393,01 146 358,06 XXX OÜ arved XXX XXX XXX OÜ 2340,00 14 040,00 XXX XXX XXX OÜ 2 455,65 14 733,90 XXX XXX XXX OÜ 2 495,78 14 974,65 XXX OÜ kokku 7 291,43 43 748,55 Veebruar 31 684,44 KOKKU 190106,61 Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 25 557,60 eurot ja XXX OÜ arvete alusel summas 9818,63 eurot - kokku summas 31 684,44 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel ei ole XXX.aasta veebruari kohta KMD-d esitatud, kuid temale müüki on deklareerinud mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ nimel esitatud KMD-l deklareeriti soetus XXX OÜ-lt. Viimase nimel esitatud KMD-l aga ostutehinguid ei deklareerita, kuid XXX OÜ-le on müüki deklareerinud XXX äriühing XXX. XXX OÜ esitatud XXX veebruari KMD kohaselt on ta kaupa müünud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud eelnimetatud XXX äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud. XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on osaliselt sularahas välja võetud ja enamuses kantud edasi XXX äriühingutele XXX ja XXX. XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi OÜ-te XXX, XXX ja XXX nimel esitatud arveid: 47 XXX OÜ arved kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX 1 231,92 7 391,51 XXX XXX XXX 1 186,03 7 116,15 XXX XXX XXX 1 189,82 7 138,91 XXX XXX XXX 771,06 4 626,36 XXX XXX XXX 1 120,24 6 721,47 XXX XXX XXX 2 147,55 12 885,31 XXX OÜ kokku 7 646,62 45 879,71 XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 3 276,00 19 656,00 XXX XXX XXX OÜ 3 456,00 20 736,00 XXX XXX XXX OÜ 2 496,00 14 976,00 XXX XXX XXX OÜ 2 520,00 15 120,00 XXX XXX XXX OÜ -2,62 -15,74 XXX OÜ kokku 11 745,38 70 472,26 Märts KOKKU 21 919,20 131 515,17 XXX OÜ arve XXX XXX OÜ arved Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 7646,62 eurot, XXX OÜ arve alusel summas 2527,20 eurot ja XXX OÜ arvete alusel 11 745,38 eurot - kokku summas 21 919,20 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. Sealjuures XXX OÜ ei ole XXX märtsi kohta KMD-d esitanud, kuid temale on deklareerinud müüki mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kes enda KMD-l ostutehinguid ei ole deklareerinud, kuid kellele on müüki deklareerinud XXX registreeritud äriühing XXX. XXX OÜ nimel XXX märtsi kohta KMD-d ei ole esitatud, kuid temale on deklareerinud müüki mitmed XXX ja XXX 48 registreeritud äriühingud. XXX OÜ esitatud 2016 märtsi KMD kohaselt on ta kaupa müünud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud mitmetele välismaistele äriühingutele (s.h XXX, XXX), XXX OÜ-le või võetud sularahas välja. XXX OÜ-le laekunud summast on suurem osa võetud sularahas välja ja ülejäänud osa makstud XXX OÜ kontole, kust see on siis sularahas välja võetud. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud enamuses välismaal registreeritud äriühingutele – XXX, XXX, XXX ja ka OÜ-le XXX. XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 984,95 5 909,75 XXX XXX XXX OÜ 984,96 5 909,75 XXX XXX XXX OÜ 995,33 5 972,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 2 568,00 15 408,00 XXX XXX XXX OÜ 995,33 5 972,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 Aprill KOKKU 24 720,57 148 323,50 Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 24 720,57 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX aprilli müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga ning viimane on müüki deklareerinud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX ja XXX OÜ kontodele. XXX OÜ kontole laekunud summad on omakorda edasi kantud 49 välismaistele äriühingutele (XXX, XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud. XXX OÜ-le laekunud summad on pea täies ulatuses sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a mai KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXXOÜ 2 528,80 15 172,80 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 536,56 15 219,36 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ -130,08 -780,48 XXX XXX XXX OÜ 2 536,56 15 219,36 XXX XXX XXX OÜ 2 601,60 15 609,60 XXX XXX XXX OÜ 1 067,66 6 405,98 XXX XXX XXX OÜ 1 526,11 9 156,69 XXX XXX XXX OÜ 2 536,56 15 219,36 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 688,00 16 128,00 XXX XXX XXX OÜ 2 433,60 14 601,60 XXX XXX XXX OÜ -58,24 -349,44 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 Mai KOKKU 48 822,33 292 934,03 50 Seega XXX OÜ XXX maikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 48 822,33 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a mai KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX mai müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX ja XXX OÜ kontodele, kust on raha edasi kantud XXX registreeritud äriühingute pangakontodele (XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a juuni KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 616,00 15 696,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 1 072,29 6 433,76 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 592,00 15 552,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 664,00 15 984,00 XXX XXX XXX OÜ 2 511,36 15 068,16 XXX XXX XXX OÜ 2 678,40 16 070,40 XXXX XXX XXX OÜ 2 464,13 14 784,77 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ -5,40 -32,40 Juuni KOKKU 37 439,18 224 635,09 51 Seega XXX OÜ XX juunikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 37 439,18 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX,a juuni KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühingud XXX ja XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on edasi kantud XXX, XXX, XXXX kontodele ja ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a juuli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 678,40 16 070,40 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ -8,10 -48,60 XXXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ -2,70 -16,20 XXX XXX XXX OÜ 2 527,20 15 163,20 XXX XXX XXX OÜ 2 630,40 15 782,40 XXX XXX XXX OÜ 2 630,40 15 782,40 XXX XXX XXX OÜ 2 525,18 15 151,10 Juuli KOKKU 23 089,58 138 537,50 Seega XXX OÜ XXX juulikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 089,58 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuli KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühing XXX ja XXX OÜ on müüki deklareerinud üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on edasi kantud XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a augusti KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: 52 kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 688,00 16 128,00 XXX XXX XXX OÜ 2 640,38 15 842,30 XXX XXX XXX OÜ 2 880,00 17 280,00 XXX XXX XXX OÜ 2 620,80 15 724,80 XXX XXX XXX OÜ 2 640,38 15 842,30 XXX XXX XXX OÜ 2 620,80 15 724,80 XXX XXX XXX OÜ -2 620,80 -15 724,80 XXX XXX XXX OÜ 2 854,80 17 128,80 XXX XXX XXX OÜ 2 854,80 17 128,80 XXX XXX XXX OÜ -24,40 -146,40 XXX XXX XXX OÜ 2 854,80 17 128,80 August KOKKU 22 009,56 147 782,20 Seega XXX OÜ XXX augustikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 009,56 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a augusti KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja soetust XXX OÜ-lt, kes KMD-d aga esitanud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX äriühing XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on edasi kantud XXX kontole, samuti juhatuse liikme D. M. kontole ning ka sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a septembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 2 865,90 17 195,40 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 53 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 878,20 17 269,20 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 September KOKKU 29 229,90 175 379,40 Seega XXX OÜ XXX septembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 29 229,90 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a septembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜle ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud väidetavalt edasi müüdud kaup. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX kontole ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a oktoobri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KMga XXX XXX XXX OÜ 3 603,60 21 621,60 XXX XXX XXX OÜ 3 603,60 21 621,60 XXX XXX XXX OÜ 3 603,60 21 621,60 XXX XXX XXX OÜ 2 880,00 17 280,00 XXX XXX XXX OÜ 2 875,20 17 251,20 XXX XXX XXX OÜ 2 875,20 17 251,20 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 Oktoober KOKKU 22 465,20 134 791,20 Seega XXX OÜ XXX oktoobrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 465,20 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. 54 XXX OÜ nimel esitatud XXX.a oktoobri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud väidetavalt edasi müüdud kaup. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX, XXX kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a novembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev km 20% Arve KM-ga summa arve nr arve esitaja XXX XXX XXX OÜ 3 360,00 20 160,00 XXX XXX XXX OÜ -3,40 -20,41 XXX XXX XXX OÜ 2 899,20 17 395,20 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ -27,00 -162,00 XXX XXX XXX OÜ 2 966,40 17 798,40 XXX XXX XXX OÜ 3 360,00 20 160,00 XXX XXX XXX OÜ 2 904,00 17 424,00 XXX XXX XXX OÜ 2 845,92 17 075,52 XXX XXX XXX OÜ -6,05 -36,30 XXX XXX XXX OÜ 2 904,00 17 424,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 November KOKKU 30 241,47 181 448,81 Seega XXX OÜ XXX novembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 241,47 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a novembri KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle XXX.a novembri KMD on aga jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud. 55 XXX esitatud XXX.a detsembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KM-ga XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 000,00 18 000,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 2 937,60 17 625,60 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 3 048,00 18 288,00 XXX XXX XXX OÜ 2 937,60 17 625,60 XXX XXX XXX OÜ 3 441,60 20 649,60 Detsember KOKKU 30 604,80 183 628,80 Seega XXX OÜ XXX detsembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 604,80 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a detsembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜle ja soetust XXX OÜ-lt, kelle XXX.a detsembri KMD on aga jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX ja teiste välismaiste äriühingute kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a jaanuari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ ja XXX OÜ arveid: XXX OÜ arved kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 3 000,00 18 000,00 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 XXX XXX XXX OÜ 3 023,75 18 142,49 XXX XXX XXX OÜ 3 024,00 18 144,00 56 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ -19,25 -115,51 XXX XXX XXX OÜ -0,76 -4,54 XXX OÜ 18 003,74 KOKKU 108 022,44 XXX OÜ 3 072,00 18 432,00 Jaanuar KOKKU 21075,74 126 454,44 XXX OÜ arve XXX XXX Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 18 003,74 eurot ja XXX OÜ arve alusel summas 3072 eurot - kokku summas 21 075,74 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a jaanuari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l deklareeritakse müüki üksnes XXX OÜ-le ning soetust XXX OÜ-lt. XXX OÜ nimel esitatud KMD-l pole aga esitatud andmeid, kellelt väidetavalt müüdud kaup on soetatud. XXX OÜ juhatuse liige ja ainuosanik oli XXX .aasta jaanuaris M.Vassiljev ise. Kõnealune müügiarve XXX OÜ-le oli XXX OÜ ainuke müügitehing jaanuaris XXX ning deklaratsioonis on deklareeritud ainukesena ostutehing XXX OÜ-lt. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud ülekanded XXX äriühingutele XXX ja XXX. XXX esitatud XXX.a veebruari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve KM-ga summa XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 3 456,00 20 736,00 XXX XXX XXX OÜ -3,28 -19,66 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 3 009,60 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 57 XXX XXX XXX OÜ 3 009,60 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ -43,40 -260,40 Veebruar KOKKU 18 284,52 109 707,14 Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 18 284,52 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a veebruari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle veebruari KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ja osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX. a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja km 20% Arve summa KM-ga XXX XXX XXX OÜ 3004,8 18 028,80 XXX XXX XXX OÜ 3009,6 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ 3 009,60 18 057,60 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ -6,2 -37,2 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ -9,3 -55,8 XXX XXX XXX OÜ 2952 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2932,8 17 596,80 XXX XXX XXX OÜ -18,6 -111,6 XXX XXX XXX OÜ 2928 17 568,00 XXX XXX XXX OÜ 2928 17 568,00 32 538,70 195 232,20 Märts kokku 58 Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 32 538,70 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a märtsi KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle märtsi KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ning osaliselt sularahas välja võetud. XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ arveid: kuupäev arve nr arve esitaja XXX XXX XXX OÜ 2 928,00 17 568,00 XXX XXX XXX OÜ 2 928,00 17 568,00 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2 952,00 17 712,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ -9,30 -55,80 XXX XXX XXX OÜ 3 000,00 18 000,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 XXX XXX XXX OÜ 2 976,00 17 856,00 23 678,70 142 072,20 Aprill kokku km 20% Arve summa KM-ga Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 678,70 eurot ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra. XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle aprilli KMD on jäetud esitamata. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ ja XXX OÜ kontode. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud XXX ja osaliselt sularahas välja võetud. Seega perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill on M.Vassiljev A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kaasabil esitatud võltsitud arvete alusel esitanud XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega on deklareeritud alusetult käibemaksu 59 soetuselt (sisendkäibemaksu) summas 467 810,43 eurot ja ebaseaduslikult XXX OÜ käibemaksukohustust samas summas. sellega vähendanud Eelkirjeldatud tegevusega on M.Vassiljev rikkunud järgmisi seaduses sätestatud kohustusi ning A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov osutanud sellele kaasabi. TsÜS § 35 tulenevalt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. MKS § 8 lg-st 1 lähtuvalt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest endast ja maksuseadustest tulenevate äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme vastutab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest ning peab tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Variäriühingute nimel koostatud ja esitatud võltsarvete teadliku deklareerimisega ja kajastamisega maksudeklaratsioonides rikkusid XXX OÜ ja M.Vassiljev KMS § 29 lg 3 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning § 37 lg 7 p 6 kohaselt kauba kogus või teenuse maht. Sellega on Nikita Štšerbakov toime pannud KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o osutanud kaasabi maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega on varjatud maksukohustust eriti suurele kahjule (400 000 eurot või enam) vastava summa võrra. Kokkulepete sisu Maksim Vassiljev Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Maksim Vassiljev KarS § 389¹ lg 2 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestada maha eelvangistus 2 päeva (09.-10.05.2017) ning karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele mitte pöörata, kui Maksim Vassiljev ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kaitseakti koostamise eest, kohtuistungiks ettevalmistamise eest, kahel kohtuistungil osalemise eest, kahel korral kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest- mõlemal korral kaks pooltundi, tulevikus toimuvatel kohtuistungitel osalemise eest makstud tasu, mille kohta 60 kaitsja esitab tasutaotluse kohtule arvestusega, iga pooltunni eest 27 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 175

lg 1 p 9- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179lg 1 p 1 järgi on sundraha suurus 1.

astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 on alates 01.01.2022 kehtestatud kuutasu alammääraks 654 eurot. Seega on 1. astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha suurus 654 x 2,5 = 1635 eurot.

§ 180

lg 1 alusel Maksim Vassiljevilt välja mõista sundraha 1635 eurot ja kaitsjatasu, mille suurus selgub kaitsja poolt kohtule esitatud taotlusest.

§ 180

lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, on XXX, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Aleksandr Kondratjuk Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Aleksandr Kondratjuk KarS § 389¹ lg 2, 3- § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestada maha eelvangistus 2 päeva (09.05.-10.05.2017) ning karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust Pärnu Maakohtu 26.11.2015 otsusega mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 28 päevase vangistusega ja otsuste kogumis mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Mõistetud vangistust KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Aleksandr Kondratjuk ei pane 2 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Aleksandr Kondratjuki käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele, mille tähtajaks KarS § 751 lg 3 alusel määrata 2 kuud. Aleksandr Kondratjuk on elektroonilise valve kohaldamiseks andnud nõusoleku. Kriminaalmenetluse kulud on

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179lg 1 p 1 järgi on sundraha suurus 1.

astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 on alates 01.01.2022 kehtestatud kuutasu alammääraks 654 eurot. Seega on 1. astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha suurus 1635 eurot.

§ 180

lg 1 alusel Aleksandr Kondratjukilt välja mõista sundraha 1635 eurot.

§ 180

lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, on XXX, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 61 Nikita Štšerbakov Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Nikita Štšerbakov KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista 1 aastat 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestada maha eelvangistus 1 päev (09.05.2017. a) ning karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele mitte pöörata, kui Nikita Štšerbakov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt menetlejal tekkinud kulu XXX keldriboksi avamise teenus (XXX) summas 120 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 – määratud kaitsjale toimikuga tutvumise eest tasutud 540 eurot, 1598,40 eurot kohtuistungiks ettevalmistamise eest, läbirääkimised MTA ja Nikita Štšerbakoviga kokkuleppe sõlmimiseks kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest 194,40 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179lg 1 p 1 järgi on sundraha suurus 1.

astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 on alates 01.01.2022 kehtestatud kuutasu alammääraks 654 eurot. Seega on 1. astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha suurus 1635 eurot.

§ 180

lg 1 alusel Nikita Štšerbakovilt välja mõista sundraha 1635 eurot, menetlejal tekkinud kulu 120 eurot, kaitsjatasu 2332,80 eurot ja kaitsja tasu kohtuistungitel osalemise eest 27 eurot pooltund, millele lisandub käibemaks.

§ 180

lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, XXX, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus Eesti Vabariiki esindav kannatanu Maksu- ja Tolliamet on esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse maksukohustuse kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks: Maksustamisperioodil XXX (k.

1. a)tekitatud kahju hüvitamiseks Maksim Vassiljevi, Aleksandr Kondratjuki ja Nikita Štšerbakovi vastu solidaarselt kogusummas 237 681,84 eurot. XXX OÜ vastu sel perioodil nõuet ei ole, sest äriühingule on sama perioodi käibemaksu osas XXX. a väljastatud maksuotsus. Maksustamisperioodil XXX. a (k.
2. a)tekitatud kahju hüvitamiseks XXX OÜ, Maksim Vassiljevi, Aleksandr Kondratjuki ja Nikita Štšerbakovi vastu solidaarselt kogusummas 230 128,59 eurot. Samuti välja mõi