Obsah (5)
§ 227§ 15§ 193§ 194§ 2244-21-4071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2022. a, Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4071 (2670,21,005003) Kohtunik Anu Tammeniit Ko
§ 227lg 4; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133135 kohus otsustas: 1.
Jätta Garri Graubergi kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna menetlusgrupi 11.10.2021 otsus väärteoasjas nr 2670,21,005003 muutmata. 2. Rahatrahv 800 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a-le 1
(11)4-21-4071 EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg-le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.
- Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 6 kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
- Menetluskulud summas 2496 eurot jätta Garri Graubergi kanda.
- Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale ning jõustumisel teadmiseks Transpordiametile. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 23.02.2022.a. Asjaolud ja menetluskäik 12.09.
- a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik Aimar Luik väärteoprotokolli selle kohta, et Garri Grauberg 12.09.2021 kella 20.29 ajal xxxx maakonnas Järva vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt xxx. kilomeetril suunaga Rakvere poole juhtis mootorsõidukit kiirusega 166 km/h+-8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Ületas seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi
) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
§ 227lg 4 järgi.
11.10.2021. a otsusega nr 2670,21,005003 määras kohtuvälise menetleja eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Garri Graubergile karistuseks
§ 227
lg 4 alusel rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja
§ 227lg 5 p 3 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.
Kaebuse sisu 26.10.2021. a esitas Garri Graubergi kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse täies ulatuses, leides, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud, kuna kiirusemõõtmine ei ole jälgitav. Kaebuse esitaja taotleb tühistada Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna menetlusgrupi 11.10.2021 otsus väärteoasjas nr 2670,21,005003 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt juhul, kui kohus loeb rikkumise tõendatuks ning väärteomenetlusõiguse rikkumised olematuks, palub kaebuse esitaja tühistada otsus karistuse mõistmise osas ning teha 2
(11)4-21-4071 uus otsus, millega karistada Garri Graubergi rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna esindaja palus oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja Garri Grauberg kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ja väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära tunnistajad ja menetlusosaliste seisukohad, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Garri Graubergile ette mootorsõiduki juhtimist 12.09.2021 kella 20.29 ajal xxxxx maakonnas Järva vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt xxx. kilomeetril suunaga Rakvere poole, s.o asulavälisel teel, kiirusega 166 km/h+-8 km/h ning seega lubatud kiiruse ületamist mitte vähem kui 68 km/h. Seega peab kohus analüüsima, kas Garri Grauberg juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud suurimat sõidukiirust ületades, sh millises määras Garri Grauberg lubatud sõidukiirust ületas. 12.09.2021. a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll kinnitab väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolusid. Mõõtmine on läbi viidud 12.09.2021 kella 20.29 ajal xxxxx maakonnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt xxx. kilomeetril asulavälisel, hea nähtavusega, sademeteta ja kuival kattega teel. Kiirusmõõturi lugemiks protokolli kohaselt registreeriti 166 km/h, millest laiendmääramatuse (+/- 8 km/h) arvestamisel on lõplikuks mõõtetulemuseks saadud 158 km/h. Sõiduk mille kiirust mõõdeti oli xxxxx xx registreerimisnumbriga xxxxxx, mida juhtis Garri Grauberg.
§ 15
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega ületas Garri Grauberg lubatud sõidukiirust vähemalt 68 km/h võrra. Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Taatlustunnistus nr TTRS-21/00107 tõendab, et väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur Stalker DSR 2X (vahemuundur DP019675, näidik DI082839, antenn 1 KC064110, antenn 2 KR020055) on taadeldud 11.06.2021. a ning et mõõtevahend vastab esitatud nõuetele. Kohtule esitatud tüübikinnitustunnistus kinnitab, et Tarjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on läbi viinud radarkiirusmõõturite Stalker DSR 2X legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistanud need vastavaks õigusaktide nõetele. Lääne personalitalituse juhtivspetsialisti teatisest nähtub, et kiiruse mõõtmist teostanud 3
(11)4-21-4071 politseiametnik Aimar Luik on läbinud pädeva mõõtja koolituse 14.12.
- Seega teatis tõendab, et mõõtmise on teinud pädev mõõtja. Kohtuväline menetleja selgitas, et ka kiirusmõõtur Stalker kuulub selle pädeva mõõtja koolituse alla, mistõttu eraldi koolitust ei ole vaja teha. Kaitsja palus tunnistaja ülekuulamisel tunnistaja Aimar Luigel rääkida täpsemalt sellest, millest
- a koolitusel räägiti, mille peale tunnistaja vastas, et seda ta ei mäleta. Sellest vastusest kaitsja järeldas, et tunnistaja ei ole enam pädev mõõtja, kuna ei mäleta koolitusest midagi. Kohus leiab, et ilmselt ei saanud tunnistaja kaitsja küsimusest aru, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et isik kes on koolituse läbinud ja on kiiruse mõõtmisega aastaid tegelenud, unustab vahepeal ära kuidas seda teha. Kaitsja leidis, et Aimar Luigel puudub mõõtja erialane pädevus ka seetõttu, kuna Majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruse nr 64 (edaspidi Määrus nr 64) „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ § 4 lg 7 kohaselt kehtib erialast pädevust tõendav tunnistus kaks aastat. Kohus leiab, et sõiduki kiiruse mõõtmise pädevuse seisukohalt ei oma Määrus nr 64 ega selle §-s 4 lg-s 7 sätestatu tähtsust. Sõidukite kiiruse mõõtmist reguleerib liiklusseadus ja vastavalt sellele Vabariigi Valitsuse 16.06.
- a määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Määrus nr 78).
§ 193
kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud.
§ 194
kohaselt peab liiklusjärelevalve teostaja tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks. Määrus nr 78 § 3 lg 1 kohaselt peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev ametnik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Aimar Luik on vastava väljaõppe läbinud. Politseiametnike väljaõppe osas kehtivusaega ei ole määratletud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole sõiduki kiiruse mõõtmiseks ja mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse olemasolu nõutav. Määrusega nr 64 kehtestatakse mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord ning täpsustatakse nõuded pädevale mõõtjale ja tema mõõteprotseduurile, kelle erialast pädevust hindab akrediteerimisasutus. Määrusega kehtestatakse nõuded asutusele, Politsei- ja Piirivalveametile, kui pädevale mõõtjale nendes mõõtevaldkondades, mida ei teostata eriseaduse alusel kehtestatud õigusaktide järgi, kuid milliste mõõtmiste puhul peab asutus vajalikuks, et mõõtetulemuste jälgitavus oleks tõendatud vastavalt mõõteseadusele. Nendeks on näiteks Politsei- ja Piirivalveameti puhul lineaarmõõtmised ja sõidukite massi mõõtmised, mis nähtub kaitsja esitatud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse vastusest teabenõudele. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et MõõteS § 5 lg 1
2 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Kuna aga mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene automaatselt mõõtetulemuse usaldusväärsust, tuleb kohtul hinnata, kas mõõtetulemus oli usaldusväärne. Kohtuistungil menetlusalune isik ei vaidlustanud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, kuid ei nõustunud fikseeritud kiiruse määraga. Kaebuse esitaja leidis, et tema kiirus võis maksimaalselt olla 140 km/h. Tunnistajad Aimar Luige ütluste kohaselt nägi ta Pärnu suunas sõites nende poole liikumas kahte sõidukit, millest üks oli vastassuunas ja tegi möödasõitu. Aimar Luik lukustas kiiruse kui see oli 166 km/h ja andis sõidukile peatumismärguande. Sõiduki juht teatas koheselt, et kaebab otsuse edasi, kuna ta ei saa endale juhtimisõigusest ilmajäämist lubada. 4
(11)4-21-4071 Tunnistaja Kairi Õilsalu ütlustest nähtub, et Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt x tanklast välja keerates nägid nad neile lähenemas sõidukite tulesid ja kiirusmõõturi näit näitas suuri kiiruseid. Lähemale jõudes sõiduki kiirus vähenes ja ühel hetkel kui Aimar Luik oli veendunud, et kiirusmõõturi näit kuulub sõidukile, lukustas kiiruse näidu. Sõiduk mille kiirus fikseeriti oli tume xxxx. Sõiduki juht sai aru, et oli ületanud kiirust, kuid avaldas siiski, et läheb kohtusse. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd kiirusmõõturi vaateväljas oli kaks sõidukit, siis on küsitav, milline sõiduk konkreetselt kiirust ületas. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis puudub märge selle kohta, millisel vastassuunavööndi sõidurajal oleva sõiduki kiirust mõõdeti ning seega protokoll ei tõenda, et mõõdetud kiirus 166 km/h oli kaebuse esitaja sõiduki kiirus. Kohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (mõõdetava mootorsõiduki liikumine) nähtub, et mootorsõiduk mille kiirust mõõdeti, liikus vastassuunavööndi sõidurajal, jõudis ette pärisuunas ees liikuvast sõidukist ja lähenes mõõtjale. Seega on üheselt arusaadav, et sõiduk mille kiirust mõõdeti oli see sõiduk mis tegi möödasõitu. Seda on näha ka videosalvestuselt. Samuti ei ole Garri Grauberg eitanud seda, et ta soortitas möödasõitu. Videosalvestiselt nähtub, et politseiautole sõidab vastu kaks sõidukit, mille tuled on kõrvuti. Seejärel liigub möödasõitu tegev auto tagasi oma ritta. 12.09.
- a kell 21:29:12 (videosalvestuse kellaaeg on tunni võrra ees) fikseerib politseiametnik kiiruse 166 km/h ning annab lähenevale sõidukile peatumismärguande. Kohtuväline menetleja esitas ka videosalvestusest tehtud 2 fotot, millelt nähtub kiirusmõõturil kiirused 199 ja
- Nimetatud kiiruseid olid esimesed numbrid mida kiirusmõõtur kuvas. Kohus leiab, et fikseeritud kiirus oli möödasõitu sooritanud sõiduauto kiirus, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et auto kellest mööda sõideti sõidab kiiremine kui auto mis tegi möödasõitu. Tunnistaja Kairi Õistalu selgitasid, et tavaliselt ei mõõdeta olukorras kus vastu liigub 2 sõidukit sõidukite kiirust, kuid antud juhul kahtlust ei olnud, et see auto, mis hiljem peatati, oli see auto mille kiirus fikseeriti. Samuti kinnitas Kairi Õistalu, et Aimar Luik fikseeris kiiruse kui oli veendunud millisele sõidukile kiirusmõõturi näit kuulub, nimetatud sõiduk oli jõudnud neile siis lähemale ja teine jäänud kaugele maha. Ka tunnistaja Aimar Luik kinnitas, et lukustas kiiruse hetkel kui kiirus 166 km/h oli püsiv ega olnud hüplev ning sõiduk xxxxx) oli neile tunduvalt lähemale jõudnud. Teine sõiduk jäi esimesest kaugele maha. Lisaks on ka videosalvestiselt näha, et hetkel kui Garri Graubergi poolt juhitud sõiduk oli jõudnud teise sõiduki ette ei ole enam kiirumõõturi näit katkendlik ega muutu hüppeliselt, kiirus üksnes väheneb ja sel hetkel ongi Aimar Luik kiiruse fikseerinud. Alles siis kui uuesti ilmub Garri Grauberg sõiduauto tagant välja teine sõiduk, näitab kiirusmõõturi näit jälle oluliselt väiksemat näitu ehk tagumise auto kiirust. Seega on Aimar Luige ja Kairi Õilsalu ütlused usaldusväärsed, et kiirus fikseeritud sel hetkel kui kiiruse näit oli püsiv ja oldi veendunud, et antud kiirus kuulub menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukile. Tunnistajad Aimar Luik ja Kairi Õilsalu kohtus antud ütluste kohaselt ei olnud Doppleri helisignaal kiiruse mõõtmisel sisse lülitatud. Kaitsja leidis, et kuigi ei ole kohustust Doppleri helisignaali sisse lülitada, siis tablool erinevate numbrite kuvamine näitab seda, et seda näitu ei saa kaebuse esitajale omistada ehk mõõtetulemus ei ole usaldusväärne. Kaitsja viitas kohtuvaidlustes Riigikohtu 19.06.
- a lahendile nr 4-17-5471 p-le 27, milles Riigikohus leidis , et juhul, kui tuvastatakse, et Doppleri helisignaal oli välja lülitatud, siis pole võimalik hinnata ka selle iseloomu, s.t kas see oli ühtlane, katkendlik või hüplev. Seega pole 5
(11)4-21-4071 sellisel juhul võimalik kontrollida määruse nõuete täidetust ega seetõttu ka sedastada mõõtetulemuse usaldusväärsust. Pärast nimetatud Riigikohtu lahendit on Määruse nr 78 § 9 lg 2 p 3 sõnastust muudetud. Nimelt kui enne oli sätestatud, et radarmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt (RT I, 22.04.2015, 35), siis nüüd on sätestatud, et kui Doppleri helisignaal on sisse lülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda (RT I, 02.07.2019, 13). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kui Doppleri signaal on välja lülitatud, ei tähenda see automaatselt seda, et mõõtetulemus on ebausaldusväärne, vaid mõõtetulemuse usaldusväärust on võimalik tuvastada muudele tõenditele toetudes. Tunnistaja Aimar Luik kinnitas oma ütlustes, et testis enne vahetuse algust kiirusemõõturit heliharkidega ja selle kohta tehakse ka märge kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Seda on kinnitanud ka tunnistaja Kairi Õilsalu. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et seadet testiti 12.09.2021 kell 12.
- Kohtuistungil kaitsja leidis, et laiendmääramatus kiirusmõõturi kasutamise protokollis ei ole õige. Kaitsja leiab, et õige on laiendmääramatus on 10 km/h. Määruse nr 78 lisast 1 nähtuvad mh liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused. Lisast nähtub, et olukorras kus mõõtja kiirus on 39 km/h ja vastassuunas sõitva sõiduki kiirus on 166 km/h on mõõtetulemuse laiendmääramatus 8 km/h. Seega on kaitsja märkus eksitav. Ilmselt on kaitsja nimetatud tabelit vaadates ajanud segamine mõõtja kiiruse ja vastassuunas sõitva sõiduki kiiruse. Kaitsja taotles, et kohtuväline menetleja esitaks kohtule 12.09.2021 patrull-lehe, millisest nähtub, kas ja millise patrulli kasutuses oli 12.09.2021 käesolevas asjas kõnealune kiirusmõõtur (vastav liiklusvahend, millises seda kasutati). Kohtuväline menetleja esitas sellisest kaitsja taotlusest lähtuvalt kohtule kuvatõmmise riigipiiri valve korraldamise infosüsteemist (KILP) ja varahaldusprogrammist TIIU. Kuvatõmmistelt nähtub, et 12.09.2021 olid tööl Aimar Luik ja Kairi Õistalu (foto 1), kelle kasutuses oli sõiduk Volkswagen Transporter registreerimisnumbriga xxxxxx (foto 2). Vara andmetest nähtub, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X seerianumbriga DP019675 asub sõidukis registreerimisnumbriga xxxxxx. Määruse § 10 lg 1 p 1 kohaselt kantakse mõõteprotokolli kiirusmõõturi lugem ja seerianumber. Kaitsja leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokollist ei nähtu kiirusemõõturi Stalker DSR 2X seerianumber. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X vahemuundur DP019675, näidik DI082839, antennid KC064110 ja KR
- Kohus selgitab kaitsjale, et nr DP019675 ongi kiirusmõõturi seerianumber. Nimetatu nähtub ka varahaldusprogrammi TIIU kuvatõmmiselt. Kaitsja esitas kohtule Eesti Akrediteerimiskeskuse vastuse kaitsja teabenõudele. Vastusest nähtub, et Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt on 12.09.2021 seisuga Politsei- ja Piirivalveametile välja antud ainult üks kehtiv mõõtja erialase pädevuse tunnistus. Pädevusala: sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite kogumassi ja teljekoormuse ning sündmuskoha lineaarmõõtmete mõõtmised. Nimetatud tõendiga soovis kaitsja tõendada, et Politsei- ja Piirivalveametile ei ole väljastatud kiiruse mõõtmiseks erialase pädevuse tunnistust, mis tähendab kaitsja hinnangul seda, et politseil ei olnud taadeldud mõõtjat, et mõõta kiirust. Kohtuväline menetleja selgitas, et Politsei- ja Piirivalveametil ei pea olema seda tunnistust, kuna kiirusmetoodika tuleneb
§-st 199 lg-st 7. Kohus leiab samuti, et kuivõrd Politsei- ja 6
(11)4-21-4071 Piirivalveameti pädevus tuleneb seadusest, siis ei ole eraldi Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistust vaja. Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et Garri Grauberg juhtis 12.09.2021 kella 20.29 ajal xxxxx maakonnas Järva vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt xxx. kilomeetril suunaga Rakvere poole mootorsõidukit xxxxx xx registreerimisnumbriga xxxxx kiirusega 166 km/h+-8 km/h, ületades seejuures lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. Sellise teoga rikkus Garri Grauberg
§ 15
lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
§ 227
lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Seega pani Garri Grauberg toime
§ 227lg-s 4 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. Karistusseadustiku (edaspidi Kar
S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus on seisukohal, et Garri Grauberg pani väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka Garri Grauberg, kes omab juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli Garri Grauberg teadlik, et tulenevalt
§ 15
lg 1 p-st 1 on asulavälisel teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust. Ületades sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h, pidi olema see Garri Graubergi poolt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks, tegemist on piisava kiirusevahega, millest pidi isik aru saama. Garri Grauberg tunnistas, et ületas kiirust, kuna tal oli vaja sõita sõbrale appi. Milles abivajadus seisnes, kaebuse esitaja avaldad ei soovinud. Samuti ei soovinud ta avaldada sõbra täisnime. Vahemaa mis tal tuli sõbra juurde jõudmiseks läbida oli kusagil 10 km. Eeltoodu kinnitab, et Garri Graubergi tegevus kiiruse ületamisel oli teadlik ehk tema eesmärk oli sõita kiiresti. Kohus ei leia, et Garri Graubergil oli mõjuv põhjus kiiruse ületamiseks, kuivõrd ta ei ole nimetanud ühtegi põhjust miks just tema sai sõpra aidata, mitte politsei või kiirabi ehk mis oli nii oluline, et see tingis vajaduse seada kiiruse ületamisega ohtu nii enda kui ka teiste inimeste elu ja tervise. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Garri Grauberg pani
§ 227
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult, see tähendab ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust ja see oli tema eesmärk. Seega on Garri Grauberg täitnud KarS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Garri Graubergile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. 7
(11)4-21-4071 Käesolevas väärteoasjas on vaidlus ka selles, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestanud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja on Garri Graubergile karistuseks määranud
§ 227
lg 4 alusel rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja
§ 227lg 5 p 3 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Kar
S 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaitsja leiab, et olukorras, kus
§ 224
lg 4 (ilmselt mõeldud
§ 227
lg 4) sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule on määratud keskmisest suurem rahatrahv ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületavad määratud põhi- ja lisakaristus kogumis menetlusaluse isiku süü suurust. Garri Grauberg avaldas, et kui juhtimisõigus temalt ära võetakse, siis ei ole tal ka tööd. Kiiruse ületamist põhjendas Garri Grauberg sellega, et tal oli vaja minna sõbra juurde kellel oli kiiresti abi vaja. Garri Grauberg tunnistas, et teda on ka varem, 2020. a, kiiruse ületamise eest karistatud. Ka siis ületas ta kiirust seetõttu, et tegi kahest autost möödasõitu. Samuti nähtub Garri Graubergi ütlustest, et peale arutatava liiklusrikkumise toimepanemist on talle etteheiteid tehtud liiklusseaduse rikkumise eest, kuid ka selle otsuse on ta kohtus vaidlustanud (Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on rikkumine kvalifitseeritud
§ 227
lg 2 järgi).
§ 227
lg 4 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuks. Seega on seaduses ette nähtud kolm põhikaristuse liiki – rahatrahv, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis ületab 60 km/h.
§ 227
lg 5 p 3 alusel võib
§ 227
lõikes 4 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse ära võtta kuuest kuust kuni kahetestkümne kuuni. Garri Graubergi süü suurust mõjutab esmalt kiiruse ületamise määr.
§ 227
lg 1 kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine karistatav juba juhul, kui kiirust ületatakse kuni 20 kilomeetrit tunnis. Garri Graubergi väärtegu on kvalifitseeritud
§ 227
lg 4 järgi, mille kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis. Arvestades, et Garri Grauberg ületas kiirust vähemalt 68 km/h võrra, siis on tema süü
§ 227väärteokoosseisu mõttes suur.
Samuti arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolu, et rikkumine pandi toime maanteel, mis on tiheda liiklusega ala ja kus on kiirused suuremad. Garri Graubergi ületas kiirust kohas, kus oli lubatud mootorsõidukiga sõita 90 km/h ning ületas seejuures sõidukiirust vähemalt 68 km/h lubatust rohkem. Garri Grauberg ületas kiirust pimedal ajal ja olukorras, kus ta ei osalenud liikluses üksinda. Nimelt sooritas ta väärteo toimepanemise hetkel möödasõitu ning kiiruse ületamine toimus kütusetankla lähedal, kus ilmselgelt on liiklustihedus suurem ja seda ka õhtusel ajal. Neid Garri Graubergi süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda suureks. Garri Graubergi süü suurust mõjutab ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Garri Grauberg pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. 8
(11)4-21-4071 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Garri Graubergi puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Garri Grauberg avaldas oma ütlustes, et kui kohus teda karistab, siis ta väga kahetseb oma tegu. Kohtuvaidlustes kaebuse esitaja avaldas, et kahetseb väga mis ta tegi. Kohtuvälises menetluses Garri Grauberg kahetsust kordagi ei avaldanud. Kohus leiab, et selliseid avaldusi ei saa pidada puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Esiteks ei saa olla puhtsüdamliku kahetsuse avaldus tingimuslik. Teiseks ei tunnista Garri Grauberg täielikult oma süüd esitades seejuures põhjendusi väärteo toimepanemise kohta, mida kohus mõjuvaks ei pea. Üldiselt Garri Grauberg ühtluseid hinnates on näha, et menetlusalune isik tunneb kahetsust pigem vahele jäämise ja määratud lisakaristuse, mitte väärteo toimepanemise osas. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei suuda kiiruse ületamises näha oma süüd. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Garri Graubergi mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistrist nähtuvalt oli Garri Graubergil süüteo toimepanemise ajal 4 kehtivat väärteokaristus, millest 3 olid määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Viimase rikkumise eest mõisteti Garri Graubergile karistuseks arest, mis asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele jätkas Garri Grauberg uute rikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja mõistes uue rikkumise eest Garri Graubergile põhikaristusena rahatrahvi, on olnud liiga leebe. Näiteks on Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid süütegude jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Käesoleval hetkel on Garri Graubergil aga 2 kehtivat väärteokaristust. Vaatamata sellele, et viimase rikkumise eest mõistetud karistus on kustunud, leiab kohus arvestades Garri Graubergi süü suurust, et karistuse tühistamiseks puudub alus. Kohus leiab, et Garri Graubergi süü on niivõrd suur, et üksnes põhikaristusest ei piisa tema mõjutamiseks edaspidi uusi rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et juht, kes ületab kiirust põhjusel, et tal on vaja kiirelt sõbra juurde minna on liikluses ohtlik ja tema kõrvaldamine liiklusest (juhtimisõiguse äravõtmine) on ilmtingimata vajalik. Garri Grauberg ei ületanud kiirust lihtsalt korraks möödasõidu tegemiseks, vaid nagu tema ütlusest nähtub, hakkas ta kohe sõitma asudes kiirust ületama. Seega on ta isikuks kellele on vaja meelde tuletada millistes olukordades ja kas üldse võib kiirust ületada. Selleks on vajalik, et Garri Grauberg sooritab uuesti liiklusteooriaeksami. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Maanteel kus on kiirused suured ja pimedas, lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani Garri Grauberg toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lubatud sõidukiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Kohus leiab, et praegusel juhul menetlusalusele isikule mõistetav mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena kaitseb ka ühiskonda (s.t teisi liiklejaid) menetlusaluse isiku liiklusreegleid eirava käitumise eest. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt Garri Graubergile määratud karistus vastab tema süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtu alus karistuse muutmiseks. 9
(11)4-21-4071 Garri Grauberg leiab, et lisakaristus tuleb tühistada, kuna juhtimisõigusest ilma jäämise korral võib ta kaotada töökoha ja seetõttu väheneks ka pere sissetulek. Selles osas märgib kohus, et nimetatud asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust. Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. Garri Grauberg oli väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt. Töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, alati on võimalik leida endale ka uus töökoht. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks on mootorsõiduki juht läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht teadlik liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate, sh kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Kohtuvälisel menetlejal on põhikaristuse määranud veidi üle sanktsiooni keskmist määra ja lisakaristuse sanktsiooni miinimummääras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Garri Graubergile lisakaristusena määratud 6 kuu pikkune juhtimisõiguse keeld vastab käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud ka oma töölepingu. Töölepingust nähtub, et Garri Grauberg asub tööle x ja tema töö tegemise kohaks on Eesti. x ametikoha põhieesmärkidest ei nähtu, et selle ametikohal oleks vajalik kasutada sõiduautot. Hiljem esitas kaebuse esitaja ka ametijuhendi, milles on kirjas, et Garri Grauberg ametikoha nimetus on hoopis x ja mh tuleb objekte vastu võtta ja üle anda Eestis ja välismaal. Ametijuhendis loetletud tööülesannetest nähtub, et osad ülesanded on seotud sellega, et tuleb liikuda n.ö kontorist välja, kuid seda ei eelda kõik tööülesanded. Kokkuvõtvalt kohus, arvestades töölepingu ja ametijuhendi erinevusi ning nendes kirjeldatud tööülesandeid, leiab, et Garri Graubergil ei ole oma tööülesannete täitmiseks ilmtingimata vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Temale on määratud mitmeid tööülesandeid mille tegemiseks ei ole üldse juhtimisõigust vaja, mistõttu jääb mõistmatuks tööandja poolt väljastatud kiri, et isik tuleb juhtimisõiguse ilma jäämise korral koondada. Koondamine saaks toimuda eelkõige ikkagi tööandja majanduslikel põhjustel ja juhul kui seda ametikohta ei ole enam vaja (TLS § 89-90). Kohus leiab, et Garri Graubergil on võimalik oma tööülesandeid täita ka siis, kui temalt võetakse ära juhtimisõigus. Garri Grauberg on võimalik selleks kasutada ühistransporti ja kasutada sel perioodil ära ka enda puhkus. Kaebuse esitaja esitas kohtule oma lapse XX sünni tõendi, millega soovib tõendada, et tal on alaealine laps (sündinud xx.xx.xxxx, s.o x a). Kaebuse esitaja selgitas, et tal on juhtimisõigust vaja ka seetõttu, et viia laps hommikuti kooli ja 2 korda nädalas x trenni. Kohus ei leia, et lapse sõidutamine on selline asjaolu mis ilmtingimata välistaks juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et Garri Grauberg on oma lapse ainuhooldaja. Kohus leiab, et ka lapse 10
(11)4-21-4071 teine vanem saab last sõidutada või kui ka see on välistatud, siis on võimalik lapsel ühistranspordi puudumisel kooli minna jala. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Garri Graubergi süüline käitumine
§ 15
lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
§ 227lg 4 järgi.
Samuti vastab Garri Graubergile määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus Garri Graubergi kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna menetlusgrupi 11.10.2021 otsuse väärteoasjas nr 2670,21,005003 muutmata. Menetluskulud Kaitsja on esitanud kohtule menetluskulude taotluse. Taotluses palutakse välja mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku Garri Graubergi kasuks 2496 eurot sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 2496 eurot Garri Graubergi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 11
(11)