Obsah (5)

§ 74§ 424§ 68§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-7324 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaid

§ 74

lg 4 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jüri Jagusoni (Jaguson; isikukood 36104112764) kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. märtsi 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 13.10.2020 otsusega, mis jõustus 29.10.2020, karistati Jüri Jagusoni

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega, millest

§ 74lg-te 1, 2 alusel tuli J.

Jagusonil koheselt ära kanda 7 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates J. Jagusoni kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 12.10.2020.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistuse ülejäänud osa 1 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui J. Jaguson ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti J.

Jagusonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

1. 01.07.2021 registreeriti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti pöörata täitmisele J. Jagusonile mõistetud kandmata karistus.
2. Tartu Maakohtu 12.08.2021 määrusega, mis jõustus 02.09.2021, jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendati J. Jagusoni katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni 13.07.
4. 18.11.2021 registreeriti kriminaalhooldusametniku teine erakorraline ettekanne, milles taotleti samuti pöörata täitmisele J. Jagusonile mõistetud kandmata karistus.
5. Tartu Maakohtu 30.11.2021 määrusega, mis jõustus 17.12.2021, jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata, määrati J. Jagusonile täiendav kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli aja jooksul alkoholi ning pikendati katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 13.09.
7. 21.02.2022 registreeriti kriminaalhooldusametniku kolmas erakorraline ettekanne, milles taaskord taotleti pöörata täitmisele J. Jagusonile mõistetud kandmata karistus. Tartu Maakohtu 09.03.2022 määrusega kohaldati J. Jagusonile sundtoomist.
8. Tartu Maakohtu 17.03.2022 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele J. Jagusoni kandmata karistus 1 aasta 2 kuud 23 päeva vangistust. 7.
9. J. Jaguson ei täitnud registreerimiskohustust 11.01.2022, 18.01.2022, 19.01.2022, 26.01.
10. Puudumiste põhjuste kohta isik kriminaalhooldusosakonnale tõendeid ei ole esitanud. 25.01.2022 kodukülastusel J. Jagusoni kodus ei olnud ning telefonile ta ei vastanud. 14.01.2022 ei õnnestunud samuti J. Jagusonile kodukülastust teha ning tema alkoholijoovet mõõta, sest isikut ei olnud kodus ja telefonikõnes ütles isik, et on venna juures Rõhu külas, kuid aadressi ei osanud ütelda ning lõpetas kõne. 19.01.2022 ei olnud võimalik samuti kodukülastust teha, sest J. Jagusoni ei olnud kodus ja samuti ei vastanud ta telefonikõnele, ei helistanud ka hiljem tagasi. Kriminaalhooldusametnikud teostasid 02.03.2022 kontrolli J. Jagusoni elukohas ja tuvastasid tal alkoholijoobe 1,04 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Elukoha kontrollil 04.03.2022 tuvastas ametnik J. Jagusonil alkoholijoobe 1,086 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. 7.
11. J. Jagusonile on eelnevalt antud võimalusi oma käitumist muuta, kuid ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, ei ole võimaldanud kontrollida elukohta. J. Jaguson ei hinda võimalust kanda karistust vabaduses ja suhtub talle määratud kontrollnõuetesse vastutustundetult. Tema kohta on varasemalt juba kaks erakorralist ettekannet esitatud, tema motivatsioon ei ole antud võimalusest muutunud. 30.11.2021 määrusega ei pööratud J. Jagusonile mõistetud vangistust täitmisele, sest J. Jaguson oli hakanud tegelema alkoholisõltuvusega – ta oli lasknud A-Kliinikus teha 26.11.2021 alkoholist võõrdumiseks blokaadsüsti, mille mõju on üks aasta. J. Jagusoni selgitustest 15.03.2022 kohtuistungil nähtub, et ta ei ole teinud järeldusi eelnevatest rikkumistest ning tal puudub tahe kriminaalhooldusnõudeid täita. Kui sõber on pakkunud alkoholi, on ta vastu võtnud. Vaatamata depoosüsti tegemisele jätkab J. Jaguson alkoholi tarvitamist ja registreerimiskohustuse rikkumist. Sellega J. Jaguson rikub ka temale 30.11.2021 kohtumäärusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu. 7.
12. J. Jaguson on oma käitumisega näidanud, et temale on muud tegevused tähtsamad kui kriminaalhooldusenõuete täitmine. Ta on väljendanud, et igale kõnele ei pea ka vastama, samas on tal telefonis kriminaalhooldusametniku telefoninumber. Miks ta ei vasta kriminaalhooldaja kõnele, ei osanud ta põhjendada. J. Jagusoni rikkumised on süstemaatilised ning ta ei ole soovinud end parandada ning tema poolt viimasel kohtuistungil antud lubadused ei olnud maakohtule enam usutavad, mistõttu tuleb tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu 17.03.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Jagusoni kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu määruse ning jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. J. Jaguson palub anda endale veel üks võimalus. 8.
14. J. Jaguson kahetseb, et tal on puudujääke kriminaalhoolduse täitmisel, kuid on valmis kriminaalhoolduse jätkumisel kõiki nõudeid korrektselt täitma ning võtma endale ka lisakohustusi. Samuti on nõus veelkordse katseaja pikendamisega, sotsiaalprogrammi või Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupiga. Määruskaebuses väidetakse, et J. Jagusoni registreerimisnõuete rikkumine on suuresti tingitud mitmest järjestikusest haigestumisest. Kaitsja leiab, et arvestades möödunud Covid-19 viiruse kõrgpunkti jaanuaris-veebruaris oli 2 erinevate inimeste haigestumine vältimatu. Määruskaebuse lisana on esitatud tõend, et J. Jaguson oli haigestunud perioodil 24.01.2022-30.01.
15. Veebruaris haigestus süüdimõistetu uuesti, kuid perearst koroonatestimisele ei saatnud, andis suunise jääda koju. Arstitõendit selles osas ei ole. 8.
16. Puuduliku telefonisuhtluse osas märgib süüdimõistetu, et kuna ta kasutab kõnekaardiga telefoni, siis võib olla juhtunud, et kõnekaardil on raha otsa saanud või telefoniaku tühjaks saanud, mis võib olla põhjus, miks kriminaalhooldaja ei ole teda kätte saanud. 8.
17. J. Jaguson ei ole eitanud alkoholi tarvitamist, kuid nüüd on aru saanud probleemi tõsidusest ning on valmis sellega edasi tegelema. Süüdimõistetu plaanib ühineda Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupiga ja seda juba 03.04.
18. 8.
19. Süüdimõistetu pikaajaline kodust eemal viibimine paneb raskesse olukorda tema elukaaslase ning venna. Samuti on kodus pooleli vajalik remont. Kui kriminaalhooldaja on soovinud kodukülastust läbi viia, on süüdimõistetu olnud vennal abiks. Samuti valmistus J. Jaguson asuma tööle autojuhina, milleks on sõlmitud eelnev kokkulepe. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
21. Vaidlust ei ole selles, et J. Jaguson on rikkunud kriminaalhooldusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning registreerimiskohustust. Kaitsja esitas süüdimõistetu osas arstitõendi perioodi kohta 24.01.2022-30.01.
22. Tõendi kohaselt on isik kuskilt puudunud, ei ole võimalik tuvastada kust kohast ning põhjusena on märgitud mh täpsustamata ülemiste hingamisteede nakkused ning otsusena viibis ambulatoorsel kodusel ravil. Esitatud tõend katab vaid ühe registreerimiskohustuse rikkumise ning kuigi isik oli määratud kodusele ravile, ei ole see andnud põhjust isikule haigena kodus olla, sest kodukülastuste käigus 25.01.2022 teda tabada õnnestunud ei ole. Määruskaebuses tuuakse välja, et süüdimõistetu vend vajab tulenevalt tervisest tema abi. Samas on J. Jaguson maakohtus istungil väitnud, et ta on leidnud vennale hooldaja. Üldjoontes on süüdimõistetu selgitused üksnes ennastõigustavad ja otsitud. Tulenevalt nii kriminaalhoolduse käigust kui ka maakohtu istungil antud selgitusest on ilmne, et süüdimõistetu ei ole võimeline täitma talle pandud nõudeid ja kohustust, mistõttu ei ole võimalik talle veelkordselt võimaluse andmine, katseaja pikendamine ega täiendavate kohustuste määramine. Süüdimõistetu puhul kõik muud rikkumistele reageerimise viisid on käesolevaks ajaks ammendunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud ühtegi sisulist argumenti selle kohta, miks ei ole karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumise, süüdimõistetu rikkumine on tahtlik, puuduvad õigustavad asjaolud ning ainus proportsionaalne meede rikkumistele reageerida on karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline kriminaalhooldusele alluma, mistõttu leebemate meetmete kohaldamine on välistatud. Kriminaalhooldus on karistus nagu vangistus, mida tuleb täita tervikuna, millest süüdimõistetu ei ole aru saanud.
23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
24. märtsi 2022 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Maarika Kuusk 3