Obsah (8)

§ 436§ 231§ 174§ 386§ 442§ 122§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 03.09.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6675 T

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et sissenõudja Swedbank AS avalduse ja tema kasuks tehtud kohtulahendi alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus S OÜ suhtes täitemenetluse nr 022/2020/
2. Viidatud täiteasjaga ühines täitemenetluse nr 034/2019/900 ja kohtutäitur Kristiina Feinman kaudu sissenõudja OÜ Wind Rider. Toimiku materjalist nähtub, et täitemenetluse nr 022/2020/5655 raames arestis kostja I 03.03.2021 võlgnikule kuuluvad 4 järgmised kinnisasjad: registriosa numbritega xxx (xxx), xxx (xxx) ja xxx (xxx), mille arestimise kohta koostati 03.03.2021 kinnisasjade arestimise akt (tl 7-13). Kinnisasi registriosa numbriga xxx (xxx) arestiti täitemenetluse nr. 022/2018/2451 raames 11.07.2018 (tl 61-63).
3. Pooled ei vaidle ka selle üle, et täitemenetluse nr 022/2020/5655 läbiviimisel korraldas kostja I eelviitatud kinnisasjade enampakkumised, võõrandas need 06.04.2021 lõppenud elektroonilisel enampakkumisel, saadud tulem oli kokku 55 500 eurot, millest kostja II kasuks 03.03.2021 arestitud xxx, xxx ja xxx kinnistute müügist laekus 26 200 eurot ja xxx kinnistu müügist laekus 29 300 eurot. Kostja I jaotas saadud tulemi TMS § 174 alusel, täitekulud arvati jagatavast tulemist maha ning kostja II nõue rahuldati 24 845,22 euro ulatuses ning hageja nõue 27 318,78 euro ulatuses. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Pooled vaidlevad selle üle, kas jaotuskava koostamisel oleks pidanud kohtutäitur eelistama hageja nõuet kostja II nõudele, kuivõrd hageja avalduse alusel oli täitemenetlust võlgniku vastu alustatud varem kui kostja II avalduse alusel.

1. Kohus hagejaga ei nõustu. Iseenesest on hagejal õigus selles, et täitemenetluse üldise põhimõtte kohaselt antakse eesõigus sissenõudjatele ajalise järjestuse alusel. Samas on seadusandja andnud kindlad juhised, millises järjekorras tuleb täitemenetluses kinnisasja müügist saadud tulemit jagada. Kinnisasja tulemi jagamisel tuleb eelkõige lähtuda mitte täitemenetluse algatamise ajast nagu ekslikult viitab hageja, vaid nõude tagatisest, nõudest endast või kinnisasja arestimise ajast.
2. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 174 lg 1 ja 2 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt; 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses; 22) lapse elatise nõuded, sealhulgas lapse elatise nõude osa, mis on elatisabi maksmise tõttu riigile üle läinud; 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–22 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. TMS § 174 lg 4 kohaselt TMS § 174 lg 3 p 3 nimetatud nõuete puhul on mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega.
3. Asjas ei ole esiletoodud, et sundenampakkumisele oleks eelnenud eelnev kinnisasjade sundvalitsemine (TMS § 174 lg 3 p 1) või oleks täiteasjas sundtäidetud hüpoteegiga tagatud nõudeid või lapse elatise nõudeid (TMS § 174 lg 3 p 2 ja 22). Vastavalt TMS § 174 lg 3 p-le 3, tuleb järgmiseks rahuldada sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–22 kohaselt. Nagu kohus eelpool tuvastas olid kinnisasjad arestitud kostja II nõude katteks. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on täitemenetlusega ühinenud sissenõudja.
4. TMS § 174 lg 4 kasutab terminit „eesõigus“. Seega on seadusandja viidanud sellele, et teatud sissenõudjad on tulemi saamisel eelisseisundis. Kohus möönab, et TMS § 174 lg 3 p 3 sõnastust „tuleb järgmiseks rahuldada sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega“ võib tõlgendada mitmeti. Kui lähtuda paragrahvis 5 kirjapandud sõnastusest ning eesti keele grammatika üldreeglitest, siis saab seadusesättest üheselt välja lugeda, et eesõigus on isikul, kelle kasuks toimus arestimine - seadusandja annab selge eelise isikule, kelle kasuks on kinnisasja arestimine toimunud. Sõna „või“ kahe jaotise vahel välistab esimese ja teise lausepoole võrdsustamise. Sõna „või“ on antud juhul eraldav sidesõna, mis seob alternatiive väljendavaid sõnu või lauseosi, millest on korraga võimalik ainult üks. Seega annab seadus eelise kõigepealt isikule, kelle kasuks toimus arestimine, ning alles seejärel isikule, kes ühines sundtäitmisega. Sõna „või“ tuleb kohtu hinnangul siinkohal tõlgendada võrdsustamist välistavana, sest osapoolte võrdsustamise korral pidanuks seadusandja sõna „või“ asemel kasutama sõna „ja“. Kohtu hinnangul on

§ 174

lg 3 p 3 mõtteks, et alles sellise isiku puudumisel, kelle kasuks arestimine on toimunud, saab eesõiguse isik, kes ühines sundtäitmisega. Seega tuleb kohaldada TMS § 174 lg 3 p 3 selliselt, et see annab eelise sissenõudjale, kelle kasuks on vara arestitud.

1. Nagu eelnevalt kohus tuvastas, olid kinnisasjad arestitud sissenõudja Swedbank AS kasuks, seega oli kostja II täitemenetluses eelisseisundis, tema nõue kuulus rahuldamisele enne täitemenetlusega ühinenud sissenõudjat st enne hagejat. Hageja viited sellele, et kohtutäitur on midagi valesti arestinud või oleks pidanud kontakteeruma hageja avalduse alusel täitemenetluse algatanud kohtutäituriga, ei ole asjakohased. Kõigepealt kohus märgib, et kohus ei saa jaotuskava vaidlustamise menetluses asuda muutma täitemenetluse käigus tehtud arestimise aega ega seda, kelle kasuks arestimine on toimunud. Kui hageja oli seisukohl, et kohtutäitur on kinnisasju arestides eksinud, tulnuks hagejal sellekohased etteheited esitada pärast arestimisi. Kohtule arusaadavalt hageja kinnisasjade arestimist TMS § 217 korras vaidlustanud ei ole. TMS § 217 lg 6 järgi kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Ka ei kohusta seadus ühe täitemenetluse lõpetamisel ja keelumärke eemaldamisel eelistada võlausaldajaid ühinemise ajast tingituna. Kohus saab käesolevas menetluses vaid kontrollida, kas täitur on määranud õigesti nõuete rahuldamise järjekorra. Kohtu hinnangul nõuete rahuldamise järjekorda määrates eksinud ei ole. Kostja II nõue oli hageja nõude suhtes eelisseisundis, samuti tuli tulemist maha arvata täitekulud ning alles siis saabus hageja nõude rahuldamise järjekord.
2. Kuivõrd kohtu hinnangul on kohtutäitur jaotuskava koostamisel määranud nii kostja II kui ka hageja nõudele õige rahuldamise järjekorra, on jaotuskava koostatud seaduse nõudeid järgides. Kohus jätab hagi rahuldamata.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 21.

§ 386

lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Asjas on Harju Maakohtu 03.05.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja kostjale II raha väljamaksmine peatatud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb 03.05.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 22.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 132 lg 5 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 23.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud 6 kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Samas asja materjalidest nähtub, et kostjad I ega II ei ole kasutanud asjas õigusabi, menetluskulude nimekirju ei ole kohtule esitatud, seega kohus määrab, et kostjatel menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 7