Obsah (5)

§ 39§ 1§ 13§ 6§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2022, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2504 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtujurist Christina Jõ

) § 39 lg 1 rikkumisena.

1. 14.05.2021 esitas Janis Zauers 30.04.2021 koostatud väärteoprotokollile vastulause. Vastulause kohaselt on väärteo subjektiivsed tunnused jäänud tähelepanuta. Janis Zauers korduvalt kinnitanud, et maksumärkideta sigaretid olid tema valduses töökohustuste tõttu (täpsemaid ütluseid töö iseloomu ja tegevuse eesmärkide kohta ei saanud anda, kuna tegemist on riigisaladusega). Janis Zauers töötab xxx ning 28.03.2021 kasutas ta Eestisse sõitmiseks ametiautot ja tal oli kaasas ametitelefon. V. L. on kinnitanud, et ta ei andnud sigarettide eest Janis Zauersile raha, mis viitab, et viimane ei tegutsenud isikliku kasu saamise eesmärgil ning tema tegevusel oli teistsugune motiiv. Samuti viidati vastulauses asjaolule, et väärteoasja menetluses ei ole Janis Zauersi väiteid tema tegevuse eesmärkide kohta kontrollitud ning ei ole kogutud tõendeid, mis viitaksid ütluste ebaõigsusele.
2. 28.05.2021 koostas Maksu ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse peainspektor üldmenetluse otsuse, milles leiti, et täidetud on

§ 39lg 1 väärteokoosseis.

Janis Zauers toimetas kaubanduslikus koguses edasi tubakatooteid, mille pakenditel olev märgistus ei vastanud Tubakaseaduse nõuetele (terviseohu üld- ega ühendhoiatused sigaretipakenditel ei olnud eestikeelsed ning pakendid olid nõuetekohaselt maksumärgistamata). Janis Zauers selgitas 30.03.2021 antud ütlustes, et toimetas sigaretid xxx naisele, kes oli tema vana tuttava tuttav ning möönas, et sigaretid olid suure tõenäosusega võltsitud. Seetõttu oli kohtuvälise menetleja hinnangul tegu toimepandud otsese tahtlusega. Janis Zauers ei ole ei 30.03.2021 antud ütlustes ega 30.04.2021 väärteoprotokolli kätteandmisel viidanud, et oleks sigaretid saanud oma valdusesse töö tõttu või oleks sigarette xxx linna toimetades täitnud tööülesannet. Janis Zauers ei ole varasema menetluse käigus kordagi viidanud vastulauses esitatud väitele, et ei saa ütlusi anda, kuna tegemist on riigisaladusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid. Kohtuvälise menetleja hinnangul süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei olnud, mistõttu on Janis Zauersi süü keskmise suurusega ning sanktsioon keskmises määras täidab nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Seetõttu tuleb Janis Zauersit karistada rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kaebuse sisu 2 4. 14.06.2021 esitas Janis Zauersi kaitsja vandeadvokaat K. K. Tartu Maakohtule kaebuse, mille kohaselt Janis Zauers ei nõustu eelviidatud Maksu- ja Tolliameti otsusega ning soovib selle vaidlustada täies ulatuses. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et tema poolt juhitud sõidukis oli 3 kasti Eesti Vabariigi maksumärkideta sigarette, millest kaks kasti ta andis üle V. L.ile. Menetlusalune isik on samas seisukohal, et tema tegevuses puuduvad

§ 39lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivsed tunnused.

1. Kaebuse kohaselt töötas Janis Zauers xxx ning seoses tööga külastas ta sageli Eesti Vabariiki, kus tal olid välja kujunenud oma kontaktisikud. Ametialase tegevuse käigus saadud informatsiooni jagas Janis Zauers Eesti Vabariigi ametiisikutega nii Politsei- ja Piirivalveametist kui ka Maksu- ja Tolliametist. 28.03.
2. a toimunud sigarettide edasitoimetamine Eesti Vabariigis seondus Janis Zauersi tööülesannetega, ta kasutas Eestisse sõitmiseks xxx kuuluvat sõidukit ning tal oli kaasas ametitelefon. Tema eesmärgiks ei olnud mitte sigarettide edasiandmisega tulu teenida, vaid saada andmeid õiguserikkujate tegevuse ja kavatsuste kohta.
3. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu 30.05.
4. a lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-3316, millest kaebaja hinnangul ilmneb, et tahtluse seisukohalt ei ole tähtsust sellel, kas kuriteo matkijal on selle jälitustoimingu tegemise luba või mitte. Loa olemasolu või puudumine ei mõjuta matkija tahtlust hoida ära matkitava kuriteoga kaitstava õigushüve kahjustamine. Janis Zauersi tegevus ei olnud suunatud väärteo toimepanemisele, tema eesmärgiks oli õigusrikkujate kohta informatsiooni kogumine. Eeltoodut arvestades on Janis Zauers seisukohal, et tema tegevuses puudub

§ 39lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseis.

1. Janis Zauers teatas vahetult pärast tema kinnipidamist kohtuvälise menetleja töötajale, et tema tegevus on seotud tööülesannetega. Kohtuväline menetleja ei pööranud sellele mingit tähelepanu ning ei pidanud Janis Zauersi poolt avaldatut vajalikuks isegi kontrollida. Kaevatavas otsuses on kohtuväline menetleja heitnud Janis Zauersile ette seda, et viimane avaldas alles väärteoprotokolli koostamise ajal, et sigarettide edasitoimetamine oli seotud tema tööülesannetega. Nimetatud etteheidet ei saa pidada asjakohaseks. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 lg 1 p 4 annab menetlusalusele isikule õiguse anda ütlusi, esitada tõendi ja taotlusi. Seega ei saa pidada põhjendatuks kohtuvälise menetleja arvamust, et kui isik ei ole esimesel ülekuulamisel oma tegevuse eesmärkidest rääkinud, siis hiljem ei pea tema ütlustega enam arvestama. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et Janis Zauers avaldas oma tegevuse eesmärgid vahetult pärast kinnipidamist kohtuvälise menetleja ametnikule. Paraku ei vormistanud viimane koheselt Janis Zauersi ülekuulamist, vaid seda tehti alles ülejärgmisel päeval.
2. Janis Zauers on 30.03.2021 toimunud ülekuulamisel kirjeldanud oma tegevust, kuid ei ole selgitanud selle eesmärke, vastavaid küsimusi ei ole esitanud ka kohtuväline menetleja. Samas pidanuks olukord, kus xxx ametnik toimetab maksumärkideta sigarette edasi ametisõidukiga, tekitama menetlejas küsimusi taolise tegevuse eesmärkide kohta. Kohtuväline menetleja ei ole pidanud väärteo subjektiivsete tunnuste väljaselgitamist oluliseks, märkides, et ta ei pea vajalikuks asuda isiku poolt antud ütlusi ümber lükkama. Kohtuväline menetleja on väidete kontrollimise asemel andnud tõenditele paljasõnalisi hinnanguid. Nii on kohtuväline menetleja leidnud, et Janis Zauers kasutas ametiautot oma ebaseadusliku tegevuse varjamiseks. Menetlusalusele isikule ei ole teada, et kohtuväline menetleja oleks pöördunud Janis Zauersi ülemate poole, et välja selgitada xxx kuuluva sõiduki kasutamisega seonduvaid asjaolusid. Seega ei põhine kohtuvälise menetleja poolt antud hinnang kogutud tõenditele. 3
3. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et xxx on xxx xxx suures osas kaetud riigisaladusega. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Janis Zauersil võimalik oma ütlusi täpsustada ilma seejuures riigisaladust avaldamata. Janis Zauersi emakeel on xxx. Ta kuulati üle xxx keeles, tõlk osales menetlustoimingul telefoni teel, kuid koostatud protokolli luges ette ja tõlkis kohtuväline menetleja. Kõike eeltoodut arvestades palub Janis Zauers tühistada Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse 28.05.2021.a otsus väärteoasjas nr 930020000366 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele
4. Kohtuväline menetleja palub 17.08.2021 esitatud seisukohas jätta kohtuvälise menetleja 28.05.
5. a üldmenetluse otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku Janis Zauersi kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on keskseks vaidlusaluseks küsimuseks antud juhul see, kas menetlusaluse isiku tegevuses esinevad

§ 39lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivsed tunnused.

Janis Zauers on 30.03.2021 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis fikseeritud ütlustes üheselt mõistetavalt selgitanud, et 28.03.2021 ta viis kellegi mehe käest xxx saadud sigaretid (mööndes, et need olid suure tõenäosusega võltsitud) xxx naisele, keda tundis vanast ajast ja kes oli tema vana tuttava tuttav. Janis Zauersi väitel oli see esimene kord, kui ta kellelegi Eestis sigarette toimetas ning tema kolleegid ja ülemused nendest sigarettidest midagi ei teadnud. Janis Zauers on allkirjaga kinnitanud, et protokoll on talle tõlgitud ja arusaadav ning midagi ta lisada ei soovinud.

1. Kohtuväline menetleja on tõendeid kogumis hinnates jätkuvalt veendumusel, et Janis Zauers pani teo toime otsese tahtlusega. Nagu kohtuväline menetleja üldmenetluse otsuses märkis, siis enne 30.04.2021 väärteoprotokolli kätteandmist ei ole Janis Zauers varasemas menetlusstaadiumis kordagi viidanud sellele, et ta ei saa ütlusi anda seetõttu, et tema tegevuse näol oleks olnud tegemist ametiülesannete täitmisega, millele laieneb riigisaladuse kaitse. Samas võimalusi oli tal selleks korduvalt, kuid ei 28.03.2021 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist, 28.03.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist, 29.03.2021 isiku kinnipidamise protokollist ega ka 30.03.2021 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ei nähtu, et Janis Zauers oleks pidanud vajalikuks anda täiendavaid sellekohaseid omapoolseid ütlusi või esitanud mingeid avaldusi või taotlusi. Arvestades, et Janis Zauersi poolt antud ja 30.03.2021 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis fikseeritud ütlused korreleeruvad ka teiste asjas kogutud tõenditega, puudub kohtuvälise menetleja hinnangul alus kahelda eelnimetatud ütluste asjakohasuses ja tõepärasuses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja hilisemad umbmäärased viited ametiülesannete täitmisele ja riigisaladusest tingitud täiendava täpsustamise võimatusele on kantud kaitsetaktikast kantud eesmärgist alusetult vähendada või välistada enda vastutust. Kui esitatud väited vastaksid tegelikkusele, siis ei oleks mitte miski takistanud Janis Zauersit väärteomenetluse varasemas staadiumis kasvõi viitamisi sellele kohtuvälise menetleja tähelepanu juhtimast.
2. Kuigi kaebuses on märgitud, et Janis Zauers teatas vahetult pärast tema kinnipidamist kohtuvälise menetleja töötajale, et tema tegevus on seotud tööülesannetega, kuid sellele ei pööratud mingit tähelepanu, peab kohtuväline menetleja sellist väidet otsituks ja paljasõnaliseks. Ühestki eelpool viidatud menetlusdokumendist ei nähtu, et menetlusalune isik oleks millelegi sellisele viidanud. Vastupidi, ta on kõik 4 menetlusdokumendid oma allkirjaga kinnitanud ning märkinud, et kõik on arusaadav ja õige ning tal ei ole midagi lisada.
3. Vaidlust ei ole selles, et Janis Zauers oli xxx, kes enda sõnade kohaselt tegeles sigaretivaldkonnas toimepandavate rikkumiste avastamisega (30.03.2021 Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) ning kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole midagi imekspandavat selles, kui valdkonna spetsiifikat arvestades erinevate riikide õiguskaitseorganite töötajad tööalaselt omavahel suhtlevad. Samas ei nähtu kaebaja poolt esitatud tõenditest kohtuvälise menetleja hinnangul midagi sellist, mis haakuks 28.03.2021 toimunuga ja kinnitaks kaebaja versiooni sellest. Seega jääb kohtuvälisele menetlejale selgusetuks, millist sisulist tähtsust kõnealused tõendid (koopiad suhtlusest Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti töötajatega) antud asja kontekstis omavad. Pigem viitab kaebaja ametipositsioon ja kõnealustest tõenditest nähtuv ametnike vaheline avatud suhtlus kohtuvälise menetleja hinnangul hoopis kaebaja poolt toime pandud teo küünilisusele (seda enam, et seda tehti ametisõidukiga). Poolte seisukohad kohtuistungil
4. Janis Zauers selgitas, et
5. aastal alustati operatiivasja Lätis sigarettide tootmise osas, millest enamik saadeti Eestisse xxx. Xxx töötades oli välja töötatud suur informaatorite ring nii Lätis kui ka Eestis. 28.03.2021 tuli Janis Zauers xxx informaatoritega kohtuma. Eelmisel päeval oli informaatoriga kokku lepitud, et tema tuleb xxx ning Janis Zauers sõidab talle vastu ning tee peal kohtutakse. Informaator palus teenet võtta xxx peale 3 kasti sigarette ja tulla talle vastu, sest tal oli vähe aega. Janis Zauers nõustus, sest kartis, et kui ka informaatorile abi ei osuta, siis ei saa ta ka informatsiooni. Janis Zauers võttis sigaretid auto peale ning sõitis informaatorile vastu mööda xxx viivat teed. Enne xxx jäi seisma, et informaatoriga ühendust võtta, kuid ei saanud temaga kontakti. Kuna menetlusalune isik teadis, et informaatoril on kontakt V.ga, kelle juures informaator aeg-ajalt midagi hoidis, siis sõitis ta V. juurde. V.lt küsides selgus, et see inimene ei ole veel tulnud ning Janis Zauers lubas seepeale sõita informaatorile vastu ning jätta sigaretid V. juurde. Viis kaks kotti V. juurde ning kui uuesti majast välja tuli, siis oli toll tal vastas. Tolliametniku küsimuse peale avas Janis Zauers auto pagasiruumi ja selgitas, et ka seal peaksid olema sigaretid. Seejärel vaatasid tollitöötajad auto üle ning sõideti xxx tollihoone juurde, kus jätkati auto üle vaatamist. Tollitöötaja küsimuse peale selgitas Janis Zauers, et töötab xxx ja kogu sõit on seotud tema tööga. Paar tundi hiljem sõideti xxx, kuhu pidi tulema ka tolliametnik, kellega on Janis Zauersil võimalik oma tööst rääkida. Janis Zauers toimetati arestimajja ning järgmisel hommikul lubati võtta seletus. 29.03.2021 isikut üle ei kuulatud, vaid seda tehti 30.03.
6. Ülekuulamisel Janis Zauers üksikasjalikult midagi ei rääkinud, sest kartis, et kui räägib, kellega ta pidi kohtuma, siis hakatakse küsima nimesid ning see oleks võtnud aega. Mõtles, et peab rääkima ülemustega ning siis nemad otsustavad, kas rääkida. Samuti ei usaldanud Janis Zauers varasemate kogemuste tõttu Eesti õiguskaitseorganeid nii palju, et neile informaatorite nimed avaldada. Hiljem Janis Zauers vestles oma ülemustega, rääkis loo ära nii, nagu oli. Janis Zauersi sõnul oli aga probleem selles, et kuna xxx on üks linn, siis tehti palju operatiivtööd Eestis ilma ametlike dokumentideta. Janis Zauersi sõnul tal 28.03.2021 sündmuste osas mingit dokumentaalset luba ei olnud. Menetlusaluse isiku sõnul võis ta ise otsuseid vastu võtta ning ülemused olid talle andnud tegutsemisvabaduse. Kui aga jõudis ajakirjandusse, et Eesti toll pidas kinni xxx, soovisid tema ülemused päästa vaid iseennast ja oma töökohta ning keerasid Janis Zauersile selja. 5
7. Kaitsja leidis, et kuigi vaidlust ei ole väärteo objektiivse koosseisu täidetuse üle, siis on kohtuvälise menetluse käigus jäetud tähelepanuta väärteo subjektiivne külg. Janis Zauers soovis tööülesandeid täites saada ühelt isikult informatsiooni, mis oli oluline kuriteo avastamiseks. Kuna informaator soovis temalt saada vastuteenet, siis otsustas Janis Zauers pikemalt kaalumata teene osutada. Kaitsja viitas veelkord Riigikohtu 30.05.2016 lahendile 3-1-1-33-16, mille tehiolud on kaitsja hinnangul sarnased praeguse asjaga. Kaitsja nentis, et seal on kohus analüüsinud küll matkimist ning väärteoasjas matkimine võimalik ei ole, kuid Riigikohus on pidanud oluliseks isikute tegevuse motiivi. Lisaks pidi Janis Zauers võtma otsuse vastu ajalise surve all, sest informaator palus teenet ootamatult, mis näitab seda, et Janis Zauersil ei olnud kavatsust väärtegu toime panna. Samuti ei ole Maksu- ja Tolliamet käitunud seadusega kooskõlas ning ei ole võtnud Janis Zauersilt ütlusi viivitamatult, vaid alles 30.03.
8. Kaitsja leidis jätkuvalt, et Janis Zauersi tegevuses puudub väärteo subjektiivne külg, mistõttu palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
9. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et ei näe alust üldmenetluse otsuse tühistamiseks. Janis Zauersi tegevust ei saa käsitleda väärteo matkimisena. Võimalik väidetavalt saadav tööalaselt tähtis informatsioon või selle saamise võimalus ei õigusta seaduserikkumist, seda enam, et praegusel juhul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Janis Zauersi tegevuse eesmärk oli üldse suunatud informatsiooni saamisele ja see oleks olnud seotud Janis Zauersi tööalaste ülesannetega. Vaidlust ei ole, et Janis Zauers töötas xxx, kuid ainuüksi see asjaolu ei õigusta kohtuvälise menetleja hinnangul 28.03.2021 õigusrikkumise toimepanemist. Kohtuväline menetleja palub jätta Janis Zauersi kaebuse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.
11. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Tubakaseaduse (

) § 39 lg 1 näeb ette vastutuse maksumärgi, turvaelemendi või kordumatu tunnusega märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega seonduva tootega või keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemise või selle hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest. 19. Väärteoprotokollis heidetakse Janis Zauersile ette, et 28.03.2021 kell 18.40 toimetas Janis Zauers sõidukiga Kia Ceed registrimärgiga xxx xxx aadressile xxx kolm kasti (30 000

1. tk)Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata pakendites sigarette Winston Blue. Kaks kasti sigarette Winston Blue (20 000
2. tk)toimetas Janis Zauers kandekottides V. L. korterisse xxx ning üks pruun pappkast sigarettidega Winston Blue (10 000
3. tk)avastati Janis Zauersi sõidukist. Seejuures heidetakse isikule ette, et ta rikkus oma tegevusega

§ 1

lg 2 ja

§ 13

lg 2-5 ning pani toime

§ 39lg-s 1 sätestatud väärteo (tl 61-62).

6

1. Käesoleval juhul ei ole vaidlust väärteo objektiivse koosseisu täidetuses. Vastavad asjaolud on tõendatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolliga (tl 31), sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeliga (tl 33 pöördel – 42), xxx kinni peetud sigarettide vaatlusprotokolli ning selle lisaks oleva fototabeliga (tl lk 5459) ja kohtuistungil Janis Zauersi ülekuulamisel antud ütlustega.
2. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist selgub, et 28.03.2021 nägi MTA patrull xxx ees parkimas sõidukit, mille tagant tõstis isik välja 2 kandekotti. Patrullauto lähenedes jõudis isik minna kahe kandekotiga trepikotta. Järele minnes leiti isik teiselt korruselt ilma kandekottideta ning isik selgitas, et pani kotid esimesel korrusel asuvasse korterisse nr xxx. Dokumendi esitamisel selgus, et isikuks oli Janis Zauers. Palumise peale avas isik ka auto pagasiruumi, kus oli papist pruun kast, milles olid sees sigaretid Winston Blue. xxx asuvas korteris tuvastati isik V. L., kes andis vabatahtlikult välja kahes kandekotis olevad sigaretid Winston Blue, mille eelnevalt oli trepikotta toimetanud Janis Zauers.
3. Sündmuskoha vaatlusprotokollist selgub, et Janis Zauersi juhitud sõiduauto pagasiruumist leiti läbivaatuse käigus muuhulgas pappkast, milles olid Winston Blue ilma maksumärkideta sigaretid, kokku 10 000 sigaretti. Vaatlusprotokolli lisana vormistatud fototabelist nähtuvad fotod sõiduki pagasiruumis olevale pappkastile ja selle sisuks olnud sigarettidele.
4. Janis Zauers andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 28.03.2021 võttis ta xxx ühe informaatori tuttavalt 3 kasti sigarette ja sõitis nendega xxx. Kuna informaatorit ta interneti ega telefoni teel kätte ei saanud, siis otsustas ta viia sigaretid tema ja informaatori ühise tuttava V. poole. Menetlusaluse isiku sõnul viis ta kaks kotti sigarettidega V. korteri ukse juurde ja kui uuesti välja läks, olid tolliametnikud tal vastas. Isik avas ütluste kohaselt tolliametnikele pagasiruumi, kus oli veel sigarette. 24.

§ 6

lg 1 p 3 sätestab, et tubakatoote käitlemine on muuhulgas tubakatoote või sellega seonduva toote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses.

§ 6

lg 2 järgi lähtutakse isiku valduses olevate tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) §-s 571 nimetatud piirkogustest, mis on 800 sigaretti. Seega on eeltoodud tõendite põhjal tuvastatud, et Janis Zauers käitles tubakatooteid kaubanduslikus koguses. 25. Samuti puudub vaidlus selles, et tubakatooted ei olnud maksumärgistatud ning ei vastanud ka teistele müügipakendile esitatavatele nõuetele.

§ 1

lg 2 kohaselt tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügipakend maksumärgistatakse, kui see on ette nähtud ATKEAS-s. ATKEAS § 61 lg 3 p 4 järgi peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud ning maksumärgina saab mõista Eesti Vabariigi maksumärki, mis vastab rahandusministri 12.04.2006 määruses nr 25 esitatud nõuetele.

§ 12

lg 1 p 1 järgi trükitakse tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile terviseohu hoiatused.

§ 13

lg 2-5 järgi on suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused eestikeelsed tekstid ning lõike 4 järgi 7 koosneb terviseohu üldhoiatus värvifotost ja eestikeelsest tekstist ning teabest suitsetamisest loobumise kohta.

1. Xxx linnas xxx kinnipeetud sigarettide vaatlusprotokollist nähtub, et kahes kandekotis olnud sigaretid, mille Janis Zauers andis edasi V. L.ile, viies need viimase korterisse, ei olnud maksumärgistatud. Nii nähtub vaatlusprotokolli lisaks olevast fototabelist, et sigaretipakkidel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ning eestikeelsed ohutuskirjed (tl lk 56-58).
2. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeli, xxx kinni peetud sigarettide vaatlusprotokolli ning selle lisaks oleva fototabeliga ning kohtuistungil Janis Zauersi antud ütlustega. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist

§ 39

lg 1 objektiivse koosseisu täidetus ning Janis Zauersi tegu on kvalifitseeritud õigesti

§ 39lg 1 järgi.

1. Käesolevas asjas on peamiseks vaidluse all olevaks asjaoluks subjektiivse koosseisu täidetus. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuses on selgitatud, et kuna Janis Zauers töötas xxx, siis külastas ta sageli tööga seoses Eesti Vabariiki ning jagas saadud ametialast informatsiooni ka Eesti Vabariigi ametiisikutega. Samuti toimus 28.03.2021 sigarettide edasitoimetamine seoses Janis Zauersi tööülesannetega ning tema eesmärgiks oli saada andmeid õigusrikkujate tegevuse ja kavatsuste kohta.
2. Kriminaalmenetluse seadustiku § 3 lg 1 kohaselt kehtib kriminaalmenetlusõigus Eesti Vabariigi territooriumil. Seega tuleb Eesti Vabariigis uurimis- ja menetlustoimingute läbiviimisel lähtuda kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust. Kohus on seisukohal, et kui Läti Vabariigis süüteomenetluses uurimise läbiviimise käigus selgus, et ametnikel on vajalik viia läbi uurimistoiminguid ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, siis oleks tulnud pädevatel Läti Vabariigi ametnikel koostada Euroopa uurimismäärus Eesti Vabariigi territooriumil menetlustoimingute läbiviimiseks. Kriminaalmenetluse seadustikus reguleerib Euroopa uurimismäärust
3. peatüki
4. jao jaotis
5. Seejuures kohaldatakse vastavat jaotist vaid nende Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/41/EL oma riigi õigusesse üle võtnud. Nende riikide hulka kuulub ka Läti Vabariik.
6. Euroopa uurimismääruse Eesti Vabariigis tunnustamisel ning juhul, kui ei oleks esinenud uurimismääruse täitmisest keeldumise aluseid, oleks saanud seda vastavalt seadusele täita ning viia Eesti Vabariigis läbi vajalikud menetlustoimingud. Praeguses asjas aga ei nähtu, et selline määrus oleks koostatud ning Eesti Vabariigis tunnustamist leidnud. Janis Zauers on ka ise kohtuistungil tunnistanud, et 28.03.2021 sündmuste osas tal mingit dokumentaalset luba Eestis tööülesannete täitmiseks ei olnud.
7. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu 30.05.
8. a lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-3316, millest kaebaja hinnangul ilmneb, et tahtluse seisukohalt ei ole tähtsust sellel, kas kuriteo matkijal on selle jälitustoimingu tegemise luba või mitte, kuna loa olemasolu või puudumine ei mõjuta matkija tahtlust hoida ära matkitava kuriteoga kaitstava õigushüve kahjustamine. Kohtu hinnangul on nimetatud kriminaalasjas Riigikohtu poolt tehtud lahendi aluseks olnud asjaolud vägagi erinevad käesoleva väärteoasja asjaoludest ning seetõttu ei ole Riigikohtu lahendis käsitletud seisukohad praeguses asjas kohaldatavad. Riigikohtu menetletud kriminaalasjas oli tegemist Politsei- ja Piirivalveametis töötanud piirivalvuritega, st Eesti Vabariigi ametnikega, kes teostasid 8 menetlustoiminguid (matkimist) Eesti Vabariigi, mitte mõne teise riigi territooriumil. Seejuures oli tegemist kuriteo matkimisega. Käesoleval juhul puudub igasugune info selle kohta, kas süüdlane üritas hankida infot kriminaal- või väärteomenetluse raames. VTMS § 32 lg 1 kohaselt on aga väärteomenetluses keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga ning KrMS § 1268 lg 1 alusel on vaid kohtu loal võimalik kuriteo (mitte väärteo) matkimine. KrMS rahvusvahelist koostööd reguleerivad sätted aga ei näe ette võimalust, et välisriigi ametnikud teostaksid matkimist Eesti Vabariigi territooriumil. Samuti puudub regulatsioon rahvusvaheliseks koostööks väärteomenetluses. Küllap on sarnaselt reguleeritud ka Läti Vabariigi rahvusvahelise koostöö sätted süüteomenetlustes. Janis Zauers oli ette heidetava teo toimepanemise ajaks töötanud juba xxx aastat xxx ning seetõttu pidi olema kindlasti teadlik ka normidest, mis reguleerivad kriminaal- ja väärteomenetluse läbiviimist välisriigi territooriumil. Seejuures pidi ta olema teadlik ka asjaolust, et ei saa omatahtsi ning ilma selleks vastava loa olemasoluta viia läbi menetlustoiminguid teise riigi territooriumil. Seetõttu on täiesti asjakohatud isiku viited sellele, et xxx on üks linn. Formaalne ühtsus ei tähenda, et xxx ei kuulu erinevate riikide jurisdiktsioonide alla.
9. Kaebuse esitaja on heitnud ette, et kohtuväline menetleja ei ole pidanud väärteo subjektiivsete tunnuste väljaselgitamist oluliseks ning jätnud pöördumata Janis Zauersi ülemate poole, et välja selgitada politseile kuuluva sõiduki kasutamisega seonduvaid asjaolusid. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Siiski on nii menetlusteoorias kui ka kohtupraktikas mööndud, et teatud juhtudel esineb nn pööratud tõendamiskoormus, kus mingite asjaolude tõendamise kohustus võib lasuda ka süüdistataval (RKKKo nr 3-1-1-70-11, p 18.1). Kui menetlusalune isik on esitanud end õigustavaid väiteid, siis tuleb tal ka esitada oma väidete kohta tõendeid või vähemalt luua menetlejale reaalne võimalus väidete paikapidavust kontrollida. Kohtuistungil tunnistas Janis Zauers, et tema tegevused ei olnud ametlikult Eesti ametkondadega kooskõlastatud ning ühtegi dokumentaalset luba tal ülemuste poolt 28.03.2021 Eestis tegutsemiseks ei olnud, sest võis ise võtta otsuseid vastu ja tegutseda. Samas väitis Janis Zauers, et kogu info on olemas Lätis operatiivtoimikus, mistõttu ei saa öelda, et tema tegevused Eestis ei ole kusagil kirja pandud. Seetõttu on arusaamatu, miks Janis Zauers ise ei ole esitanud mitte mingeid tõendeid (nt väljavõtteid kirjeldatud väidetavast operatiivtoimikust), mis kinnitaksid, et 28.03.2021 toimepandud väärteo tunnustega tegu oli kuidagi seotud tema tööülesannetega. Samuti ei ole Janis Zauers loonud menetlejale võimalust oma väidete kontrollimiseks, kuna asja materjalidest ei nähtu, et Janis Zauers oleks avaldanud, kes on tema ülemused, keda saaks tema väidete kontrollimiseks menetluse raames tunnistajana üle kuulata jne. Seega on Janis Zauersi väited Eestis menetlustoimingute läbiviimise kohta, millised võiksid välistada isiku puhul väärteo subjektiivsed tunnused, täielikult tõendamata ning menetlusalune isik ei ole loonud menetlejale ka mingit võimalust tema ütluste paikapidavuse kontrollimiseks.
10. Janis Zauersi kohtuistungil antud ütlused annavad samuti põhjuse kahelda vähemalt osaliselt nende usaldusväärsuses. Nii on isik väitnud, et kuna informaator tuli xxx ning tal oli vähe aega, siis nõustus Janis Zauers võtma xxx kaasa 3 kasti sigarette ja sõitma informaatorile vastu, et toimetada sigaretid viimase kätte. Sigarettide edasitoimetamise põhjusena tõigi Janis Zauers välja kartuse, et kui ta sigarette informaatorile ei toimeta, siis ei saa ta ka informaatorilt vajalikku infot. Kummastav on aga asjaolu, et kui informaatoriga ühenduse võtmiseks ta enne xxx autoga seisma jäi, otsustas Janis Zauers informaatoriga kontakti mitte saades toimetada sigaretid hoopiski ühise tuttava poole 9 ning seejärel informaatorile xxx poole edasi vastu sõita. Kuidas sigarettide, mille Janis Zauers pidi enda sõnul aja kokkuhoiu mõttes kaasa võtma ja informaatorile toimetama, poolele teele maha jätmine oleks aidanud viimase aega kokku hoida, jääb kohtule arusaamatuks. Seega on Janis Zauersi kohtuistungil esitatud versioon sellest, missuguseid tööülesandeid ja mis eesmärgil ta 28.03.2021 läbi viis lisaks selle paljasõnalisusele ka eluliselt ebausutav ning vastuoluline.
11. Seega puuduvad käesolevalt täielikult tõendid, et Janis Zauersi tegevuse eesmärk oli üldse suunatud tööalaselt vajaliku informatsiooni saamisele ning tema tegevus oli seotud tööülesannete täitmisega. Nagu on kaebuse vastuses leidnud ka kohtuväline menetleja, äratab kohtu hinnangulgi kahtlust asjaolu, et viiteid töökohustuste täitmisele on Janis Zauers teinud alles hilisema menetluse raames. Ei riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist, isiku kinnipidamise protokollist, 28.03.2021 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ega ka 30.03.2021 ülekuulamisel antud ütlustes ei ole Janis Zauers pidanud vajalikuks ära märkida ega lisada, et sigarettide edasitoimetamine oli seotud tema tööülesannetega. Isik on küll 30.03.2021 ülekuulamisel selgitanud, et viibis xxx tööülesannete tõttu, kuid sigarettide V. L.ile toimetamise kohta ütles Janis Zauers, et see oli vanast tutvusest. Samuti on Janis Zauers ülekuulamisel väitnud, et „sain need sigaretid talle toomiseks ühe mehe käest“. Isiku ütlustest nähtub seega ühemõtteliselt, et tema tegevuse eesmärk oligi toimetada sigaretid V. L.ile. Seda, et tema eesmärgiks oleks olnud saada Läti politsei poolt menetletavas süüteomenetluses kelleltki mingit infot, isiku ütlustest ei nähtu. Versiooniga, et sigarettide edasitoimetamine oli seotud eesmärgiga saada informaatorilt süüteomenetluse läbiviimiseks vajalikku infot, on Janis Zauers tulnud välja alles hiljem – nagu on viidanud ka kohtuväline menetleja, siis alles pärast 30.04.2021 väärteoprotokolliga tutvumist, kui menetlusse oli kaasatud ka Janis Zauersi kaitsja. Kohtuistungil on menetlusalune isik põhjendanud 30.03.2021 tööülesannete täitmisest ning informaatoriga kokkusaamisest rääkimata jätmist asjaoluga, et sellisel juhul oleks hakatud küsima nimesid ning aja kokkuhoidmiseks otsustas ta üksikasjadest mitte rääkida. Tundub eluliselt mitteusutav, et olukorras, kus Janis Zauers teadis, et tema suhtes käib väärteomenetlus, oleks ta jätnud xxx pelgalt aja kokkuhoidmiseks rääkimata tema tegevust õigustavatest asjaoludest ning ei pidanud vajalikuks rõhutada, et sigarettide edasitoimetamine oli vajalik tema tööülesannete täitmiseks. Isegi kui tegemist oli riigisaladusega kaetud informatsiooniga, oleks Janis Zauers saanud vähemalt viitamisi sellele kohtuvälise menetleja tähelepanu juhtida ka väärteomenetluse varasemas staadiumis. Seetõttu on kohus veendunud, et isiku hilisem versioon tööülesannete täitmise raames sigarettide edasitoimetamisest informaatorilt teabe saamise eesmärgil, on kantud eelkõige soovist vabaneda vastutusest toimepandud väärteo eest.
12. Kokkuvõtlikult puuduvad kohtu hinnangul igasugused tõendid, mis annaksid kinnitust, et Janis Zauersi tegevus ei olnud suunatud väärteo toimepanemisele. Seetõttu ei ole alust järelduseks, et väärteo subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates (sh võttes arvesse Janis Zauersi 30.03.2021 antud ütlusi) tuleb jõuda järeldusi, et väärteo subjektiivne koosseis on täidetud.
13. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 10
14. Kohtu hinnangul on Janis Zauers pannud väärteo toime otsese tahtlusega. Janis Zauers ei ole menetluse käigus eitanudki, et oli teadlik, et tema autos olnud sigaretid olid suure tõenäosusega võltsitud. Janis Zauers mõistis, et tegemist on seadusele mittevastavate tubakatoodetega, kuid sellele vaatamata otsustas sigaretid edasi toimetada. Menetluse raames ei ole Janis Zauers esitanud mingeid tõendeid asjaolude kohta, mis võiksid subjektiivse koosseisu täidetuse välistada ning väärteokaebuses ja kohtuistungil esitatud väited kaubanduslikus koguses seadusele mittevastavate sigarettide edasitoimetamise kohta töökohustuste täitmise eesmärgil on eluliselt ebausutavad ning vastuolus eelneva menetluse käigus antud ütluste ning teiste kogutud tõenditega.
15. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et Janis Zauers pani toime

§ 39lg-s 1 sätestatud väärteo. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises

§ 39lg 1 järgi ning teda tuleb toimepandud väärteo eest karistada.

38. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 39.

§ 39

lg 1 näeb toimepandud väärteo eest võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Janis Zauersit karistanud

§ 39lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut. 40. Karistuse määramisel peab juhinduma Kar

S § 56-st, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

1. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Janis Zauersi poolt toimepandud rikkumise asjaolusid. Kuigi kohtuvälise menetleja hinnangul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine, saab üheks karistust kergendavaks asjaoluks kohtu hinnangul pidada süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Janis Zauers avaldas tollitöötajatele koheselt küsimise peale asukoha, kuhu ta autost kaasa võetud kotid toimetas ning avaldas, et auto pagasiruumis on veel üks kast sigarettidega. Samas suurendab isiku süüd asjaolu, et ta töötas ise xxx, kes tegeles oma ütluste kohaselt just ebaseaduslike sigaretitehastega, mistõttu oli ta selgelt teadlik oma tegevuse seadusvastasusest. Ametniku puhul, kes peaks aitama kaasa õigusrikkumiste avastamisele ning õiguskorra tagamisele, kuid paneb ise toime uusi 11 süütegusid, tuleb seda asjaolu kohtu hinnangul arvestada süü suuruse arvestamisel. Seega on kohtu hinnangul isiku süü väärteo toimepanemisel kokkuvõttes keskmine.
2. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse eripreventiivset eesmärki. Janis Zauersit ei ole Eestis varem kordagi kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Seetõttu täidab kohtu hinnangul eripreventiivset eesmärki rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras ning see on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
3. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Janis Zauersi süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ehk 150 trahviühikut. Karistamise eesmärgiks on, et ei korrataks enam samalaadseid rikkumisi ning ei pandaks toime ka muid õigusrikkumisi.
4. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 39

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja Janis Zauersi karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 12