Obsah (4)

§ 637§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2022, Jõhvi Kohtuasja number 2-21-16518 Kohtuasi M R hagi D R vastu elatise vähendamis

§ 637lg 21).

1 I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt 24.04.2018 Viru Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18-1203 (jõustus 29.05.2018) D Ri kasuks elatis alates 01.01.2018 250 eurot kuus kuni D Ri täisealiseks saamiseni. Hageja oli elatise väljamõistmisel tööhõivatud ja sai töötasu. 06.09.2020.a sattus hageja rünnaku ohvriks, st hagejale tekitati kehalisi vigastusi ja haavati tulirelvast jalga (sh lahtine reieluu murd). Alates 06.09.2020 ei ole hageja töövõimeline ning ravi ning taastusprotseduurid toimuvad tänaseni ja hetkel ettearvamatu ajani. Seoses eelneva juhtumiga on hageja sattunud majandusraskustesse. Hagejat abistavad käesoleval ajal nii majanduslikult, kui endaga toimetulekul tema vanemad.
2. Antud ajal ei ole tööhõivatus isegi osaline mõeldav ja võimalik ning hageja ainus sissetulek on 280 eurot kuus. Alates 27.01.2022 on hageja sissetulek 170 eurot kuus. Hageja peab järjepidevalt osalema taastusravi toimingutel, mis toob lisakulutusi. Võttes arvesse, et käesoleval ajal saab hageja sissetulekut ca elatusmiinimumi ulatuses ja temal on objektiivne põhjus sissetuleku vähenemisel, on kehtiv ülalpidamiskohustus ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada kuni 30 euroni kuus. Juhul kui hageja maksab elatist 250 eurot kuus, siis jääb hageja ilma toimetuleku võimaluseta ja tema võlgnevused süvenevad. II KOSTJA VASTUS
3. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja elatise võlg on 1867, 38 eurot ja ta ei ole maksnud neid terve
4. Lapse isa ei ole neid regulaarselt maksnud ja kogu aeg on võlg. Korteris- milles me elame lapsega, olen ise soetanud pangalaenuga ja tasun selle eest krediiti 165 eurot kuus. Kommunaalkulud iga kuu- korter umbes 80eurot, lasteaid 60-70 eurot, toit, riided, mänguasjad. Isa ei osale lapse kasvatamises ja ei kasuta oma õigust lapsega iga nädal kohtuda. III KOHTU PÕHJENDUSED
5. Arvestades hagi hinda 1980 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on palunud elatist vähendada 30 euroni kuus. Kostja sellega nõus ei ole. Tuvastatud on, et hagejalt mõisteti 24.04.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-1203 välja kostja kasuks elatis 250 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Märgitud on, et elatis ei või olla väiksem kui PKS sätestatud elatise alammäär. Hageja tervisekahjustus ja töövõimetuse määramine on tõendatud ambulatoorse epikriisiga, 11.08.2021 eksperthinnanguga ja Eesti Töötukassa 12.08.2021 otsusega nr xxx.

1. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt lapsetoetusega) (RKTKo 2-16-11905 p 18). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651p 13). Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. Asjaolu, et hageja sissetulek on käesoleval ajal 170 eurot kuus, kinnitab hageja esitatud pangakonto väljavõte, kust nähtuvad hagejale Eesti Töötukassa poolt tehtud väljamaksed. Kinnisvara hagejale ei kuulu. Liiklusregistri andmetel on hageja nimele registreeritud 3 2 sõidukit, so. xxx, 1989 va ja xxx va ja xxx
3. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissetulekuks millest elatist tasuda 170 eurot kuus. Kohus arvestab asjaoluga, et hagejal on töövõimetus (tõenäoliselt ajutine), kuid eksperthinnangu järgi võime teatud töid teha, halb varaline seisund ning seda, et osa lapse vajadusest on kaetud peretoetustega. Lisaks on hagejal võimalik võõrandada osa sõidukitest. Kohtu hinnangul on hageja võimeline tasuma elatist 80 eurot kuus, mis võimaldab kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemat ei saa panna olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda kohtuotsust täita. Seega vähendab kohus välja mõistetud elatist 80 euroni kuus. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid ja kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist

§ 174

lg 1 ja 2).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 3