KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 22.02.2022 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-20-2201 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Asja läbivaatamise kuupäev 17.02.2022 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Vjatšeslav JEGOROVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vjatšeslav JEGOROV sünd. 24.04.1978, isikukood 37804243712, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 30.09.2019 ja lõpp 30.05.2024 Jätta Vjatšeslav JEGOROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Vjatšeslav Jegorovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vjatšeslav Jegorov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.09.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat 8 kuud alates 30.09.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus seoses korraldusele allumatuse eest. Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud 10 korda, kehtiv on 1 karistus ja vanglas viibib ta viiendat korda. Kinnipeetav pani kuriteo toime rahalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana, toidujagajana, pesumajas abitöölisena ning töötab käesoleval hetkel xxxtsehhis xxxna. Kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele A1 taseme ja osaleb alates 01.10.2021 sotsiaalprogrammis Õige hetk. Kinnipeetaval on ennetähtaegse vabanemise korral võimalik elama asuda rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusesse XXX aadressil xxx, milles on olemas kõik eluks vajalik ning mis sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetaval puudub ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht, samuti ei töötanud ta viimastel aastatel enne vangistust. Kinnipeetaval on 18.01.2022 seisuga tasumata rahalisi kohustusi summas 241,96 € ja vabanemisfondis on 259,73 €. Kinnipeetaval on lähedastest vend ja elukaaslane. Kinnipeetaval on elukaaslasega head suhted. Kinnipeetava vend kannab xxx Vanglas karistust. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad lisaks seadusekuulekatele inimestele ka kriminaalse mõtteviisiga isikud, kuid kuriteokaaslastega kinnipeetav ei suhtle. Kriminaalhooldaja hinnangul viitab kinnipeetava süütegu kehvadele probleemide lahendamise oskusele. Kriminaalhooldaja hinnangul leiab kinnipeetav oma käitumisele õigustusi. Kinnipeetav on ohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 30.05.2024, millest 2-ks aastaks tuleb kinnipeetav allutada käitumiskontrollile, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 5 kuud. Abiprokurör Sergei Listov maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohtu istung Kinnipeetav Vjatšeslav Jegorov selgitas maakohtu istungil, et ta soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav märkis, et prokurör ütles talle, et kui ta kannab pool karistusest ära, siis võib ta ülejäänud poole elektroonilise valve all ära kanda. Kinnipeetav lisas, et ta soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, et lahendada probleemid võlgade ja eluasemega ning minna tõstukijuhi koolitusele. Kinnipeetav oli seisukohal, et tal ei ole vabaduses küll toetavat lähivõrgustikku, kuid ta ei ole ohtlik. Kinnipeetav teatas, et ta pani viimase kuriteo toime, sest tal oli vaja võlgasid tasuda. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust alates 30.09.
- Niisiis on kinnipeetav käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks karistusest ära kandnud kokku 2 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest kannab reaalset vanglakaristust. Kinnipeetava kuritegu seisnes selles, et ta tõi edasimüümise eesmärgil poole aasta jooksul korduvalt Venemaalt Eestisse narkootilist ainet alfa-PVP ja sai seejärel poole rahast (vähemalt 15 000 €) endale. Maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et ta pani kuriteo toime võlgade tasumiseks. Maakohus leiab, et ennetähtaegse vabanemise korral säilib endiselt arvestatav risk, et kinnipeetav paneb toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetaval on üks kehtiv kriminaalkaristus, nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et ta viibib lausa viiendat korda vanglas. Seega puudub tal ilmselgelt hirm vanglakaristuse ees ja ta võib jätkata mööda harjumuspärast rada. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus korraldusele allumatuse eest. Maakohtu hinnangul näitab kehtiv distsiplinaarkaristus, et kinnipeetav ei suuda tema üle kehtestatud korrale alluda. Kinnipeetav on vangistuses töötanud erinevatel ametikohtadel, omandanud riigikeele A1 taseme ning osaleb hetkel sotsiaalprogrammis Õige hetk. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest. Samas ei tähenda kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav elama asuda rehabilitatsioonija adaptsioonikeskusesse XXX aadressil xxx. Maakohus möönab, et rehabilitatsioonikeskusesse elama asumine on Vjatšeslav Jegorovi puhul kaalutletud valik, mis aitaks tal edaspidi ühiskonnas hakkama saada. Samas ei pruugi see tema puhul aga piisavalt uute kuritegude riski maandada, sest rehabilitatsioonikeskuses elab ka teisi kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad ta jällegi halvale teele viia. Seda enam, et kinnipeetava käitumist iseloomustab kriminaalhooldaja hinnangul kehv probleemide lahendamise oskus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest vend ja elukaaslane, kellest viimasega on kinnipeetaval head suhted. Vangla iseloomustuse kohaselt kuulub kinnipeetava suhtlusringkonda ka kriminaalse mõtteviisiga isikud. Maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et tal puudub toetav lähivõrgustik, kuid ta ei ole ohtlik. Maakohus asub seega seisukohale, et kinnipeetaval puuduvad vabaduses toetavad lähedased, kes aitaksid tal ühiskonnas toime tulla. Lähivõrgustiku puudumine ei ole iseenesest küll ohtlik, kuid suurendab märkimisväärselt uue kuriteo toimepanemise riski, sest nii puudub kinnipeetaval kindlate inimeste abi ja toetus. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 18.01.2022 seisuga tasumata rahalisi kohustusi summas 241,96 € ja vabanemisfondis on 259,73 €. Maakohus tunnustab kinnipeetavat vabanemisfondi kogunenud vahendite eest ja möönab, et tegemist ei ole väga suurte võlgnevustega. 4 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuna ta on kõrgohtlik avalikusele ja ohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 26% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et kuigi Vjatšeslav Jegorovi puhul esinevad mõned positiivsed asjaolud, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega praegu põhjendatud. Maakohus kahtleb, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemise korral seadusekuulekalt käituda ja ei usu, et ainuüksi rehabilitatsioonikeskus suudaks talle piisaval määral vajalikku tuge pakkuda. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada selle eest, et ta on endale vanglas suutnud üksjagu rakendust leida, ent sellest ei saa koheselt järeldada, et ka tema käitumine vabaduses võiks sedavõrd asjalik olla. Eelkõige viivad sellise veendumuseni kinnipeetava puudlik probleemide lahendamise oskus ja garanteeritud töökoha puudumine, millest tulenevalt võib kinnipeetaval kriminaalse mõtteviisiga tuttavate mõjul tekkida taas ahvatlus hakata hõlptulu teenima. Vastuseks kinnipeetava väitele prokuröri öeldu kohta vabastamise osas selgitab maakohus, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2018 lahendile kohtuasjas nr.116-9898 ei ole prokuratuuril õigust leppida süüdistatava ja kaitsjaga kokku m.h. ka selles, kas ja kui, siis, millal süüdistatav vangistusest Karistusseadustiku §76 alusel ennetähtaegselt vabastatakse. Maakohtu hinnangul pidas prokurör ilmselt silmas kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise võimaluse tekkimise aega vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.1 sätestatule. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5