← Eesti

1-20-3910/72

Obsah (5)§ 118§ 114§ 121§ 184§ 56

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 118lg 1 p 2 ja § 184 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 9.

novembri

  1. a otsus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee, kassatsioon Daniil Sauškini kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok
  2. mai 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a ja Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus osas, millega kohtud mõistsid Daniil Sauškini „A. K. vastu suunatud teos“

§ 114lg 1 p 6 – § 25 lg 2 järgi õigeks.

Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

  1. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  2. Määrata Advokaadibüroo Aivar Ennok OÜ-le kassatsioonimenetluses Daniil Sauškinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Daniil Sauškin anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 114 lg 1 p 6 – § 25 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi. Mõrvakatses esitatud süüdistuse sisu oli kokkuvõtlikult järgmine.

  1. veebruaril 2020 asusid politseiametnikud ühe kaupluse parklas D. Sauškinit kinni pidama, kahtlustades teda narkokuriteos. Selleks piirati sisse sõiduauto, kus D. Sauškin viibis. Vältimaks enda kinnipidamist ja tal kaasas olnud narkootilise aine äravõtmist, sõitis süüdistatav tahtlikult otsa politseiametnik M. N-ile. Autolt löögi saanud M. N. kukkus, mis omakorda põhjustas tema taga olnud politseiametnik A. K. kukkumise. Põgenedes sõitis D. Sauškin M. N-ist ja A. K-st üle ning lohistas sõiduki külge jäänud M. N-i mööda asfalti veel umbes kolm meetrit. Nii põhjustas süüdistatav M. N-ile üle nelja kuu kestnud raske tervisekahjustuse, samuti tervisekahjustuse A. Kle. Teades, et mootorsõidukiga inimesest ülesõitmine võib põhjustada raskeid ja ka surmavaid vigastusi, D. Sauškin vähemalt möönis selliste tagajärgede saabumist. 1-20-3910
  2. Harju Maakohus tunnistas
  3. detsembri
  4. a otsusega D. Sauškini süüdi

§ 118lg 1 p 2 ja § 184 lg 1 järgi.

Kvalifitseerides D. Sauškinile süüdistuses mõrvakatsena ette heidetud teo raske tervisekahjustuse tekitamisena, leidis maakohus, et süüdistatav ei tahtnud põhjustada M. N. surma. Samas nägi süüdistatav sõitu alustades ette ja ka möönis kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamist. 3. Maakohtu otsuse apelleeris kaitsja, taotledes D. Sauškinile

§ 118

lg 1 p 2 järgi süüks arvatud teo ümberkvalifitseerimist, karistuse kergendamist ja selle täitmisele pööramata jätmist.

  1. Tallinna Ringkonnakohus saatis
  2. veebruari
  3. a määrusega kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Kolleegium märkis, et maakohtu tuvastatu kohaselt põhjustas D. Sauškin tervisekahjustuse ka A. K-le, kuid kohus jättis süüdistatava teole selles osas karistusõigusliku hinnangu andmata. Kohus ei kaalunud, kas süüdistatav võiks A. K. osas vastutada

§ 118

lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi, mis oleks hõlmatud kvalifikatsioonist

§ 118

lg 1 p 2 järgi, või tuleks tegu kvalifitseerida

§ 121järgi.

Samas ei tuvastanud maakohus, et on alus süüdistatav A. K. vastu toimepandus õigeks mõista.

  1. Harju Maakohus tunnistas
  2. mai
  3. a otsusega D. Sauškini

§ 118lg 1 p 2 järgi süüdi M.

N-ile raske tervisekahjustuse tekitamises. A. K. vastu toime pandud teos mõistis kohus D. Sauškini

§ 114lg 1 p 6 – § 25 lg 2 järgi õigeks.

Sama otsusega tunnistati D. Sauškin süüdi ka

§ 184lg 1 järgi.

Põhjendades süüdistatava osalist õigeksmõistmist, märkis kohus, et süüdistataval ei olnud tahtlust A. K-le otsa sõita, teda tappa ega tema tervist kahjustada. 6. Maakohtu otsuse apelleerisid kaitsja ja prokuratuur. Prokuratuur taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega D. Sauškin oli A. K. vastu toimepandus õigeks mõistetud, ja palus tunnistada süüdistatava

§ 118lg 1 p 2 järgi süüdi mõlema kannatanu vastu toime pandud teos.

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. novembri
  3. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kohtukolleegium märkis, et lähtudes Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a määruses nr 1-20-470/34 väljendatud seisukohast, ei oleks D. Sauškini tahtluse puudumine A. K. kahjustamise osas tohtinud tingida süüdistatava õigeksmõistmist. Mõlema kannatanu tervisekahjustus põhjustati ühe teoga ja M. N-ile tervisekahjustuse tekitamine täidab kuriteokoosseisu tunnused. Olukorra erandlikkuse tõttu maakohtu otsust siiski tühistada ei saa. Esiteks ei olnud süüdistataval tahtlust A. K-le otsa sõita, teda tappa ega tema tervist kahjustada. Teiseks on ringkonnakohtu seisukohad sama asja uuesti arutavale maakohtule kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3421 järgi kohustuslikud. Maakohus järgis ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a juhist kujundada seisukoht, kuidas A. K. suhtes toimepandu kvalifitseerida. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  8. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb selle tühistamist osas, millega süüdistatav mõisteti A. K. vastu toimepandus õigeks. Kassaatori hinnangul on kohtud teinud Riigikohtu seisukohta eirates ühe teo kohta nii süüdi- kui ka õigeksmõistva otsuse. Lisaks on tõendatud D. Sauškini tahtlus tekitada raske tervisekahjustus ka A. K-le. D. Sauškin tuleb A. Kvastu toimepandus süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi.

See moodustab ideaalkogumi

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud teoga. 9. Kaitsja palub jätta prokuratuuri kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 2

(4)1-20-3910
  1. Väites, et D. Sauškini tahtlus hõlmas ka A. K-le raske tervisekahjustuse põhjustamist, taotleb kassaator sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist, mida Riigikohus KrMS § 363 lg 5 järgi teha ei või. Seetõttu jääb prokuratuuri kõnesolev argument tagajärjetuks.
  2. Samas isegi juhul, kui kohtud oleksid tuvastanud, et süüdistataval oli mootorsõidukiga põgenedes tahtlus tekitada raske tervisekahjustus ka A. K-le, oleks prokuratuuri taotlus kvalifitseerida M. Nile raske tervisekahjustuse tekitamine ja A. K-le raske tervisekahjustuse tekitamise katse kuritegude ideaalkogumina materiaalõiguslikult ebatäpne. Ideaalkogum tähendab, et isik täidab ühe teoga mitu eraldi kvalifitseeritavat süüteokoosseisu, s.o väliselt üks tegu toob materiaalsete deliktide korral endaga kaasa mitu erinevates süüteokoosseisudes sisalduvat tagajärge (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus nr 1-16-6452/340, p 36).

§ 118

lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav raske tervisekahjustuse tekitamise katse neeldub

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritavas lõpuleviidud raske tervisekahjustuse tekitamises ja kogumit ei teki (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus nr 1-15-10119/80, p 35).
  3. Mõistagi ei tähenda eelmärgitu, nagu oleks karistusõiguslikult tähenduseta toimepanija tahtlus põhjustada sama teoga raske tervisekahjustus veel mõnele inimesele peale selle kannatanu, kelle puhul osutatud tagajärg ka tegelikult saabub. Juhul kui selline osaliselt realiseerumata jäänud tahtlus tuvastatakse, hõlmab teoebaõigus, milles isik

§ 118

järgi lõpuleviidud kuriteos süüdi tunnistatakse, ka raskest tervisekahjustusest pääsenud kannatanu vastu toimepandut, ehkki see ei kajastu kuriteo kvalifikatsioonis. Ennekõike mõjutab kõnesolev tahtlus toimepanija süü suurust

§ 56lg 1 esimese lause mõttes.

13. Kolleegium nõustub prokuratuuriga aga selles, et väär on kohtute otsustus mõista D. Sauškin A. K. „vastu suunatud teos“

§ 114lg 1 p 6 – § 25 lg 2 järgi õigeks. 14. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asus Kr

MS § 309 lg-t 2 tõlgendades seisukohale, et sellise käitumise kohta, mis moodustab karistusõiguslikult ühe teo, saab kohus teha alternatiivselt kas õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse. Süüdistatavat ei ole võimalik ühes ja samas teos korraga süüdi tunnistada ja õigeks mõista. Süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele. Õigeksmõistva otsuse tegemiseks peab mõni süüdistuses osutatud iseseisev kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga tervenisti ära langema. Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus. Seega kui süüdistuses kirjeldatud faktikogum, mis objektiivselt moodustab ühe teo, leiab kohtumenetluses tõendamist vaid osaliselt, ent vastab sellest hoolimata mingi kuriteo tunnustele, tuleb kohtul teha üksnes süüdimõistev otsus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2021. a määrus nr 1-20-470/34, p-d 21–24) 15. Nagu ringkonnakohus vaidlustatud otsuses õigesti leidis, on süüdistatava otsasõit M. N-ile ja A. K-le karistusõiguslikult üks tegu. Tunnistades D. Sauškini selles teos M. N-ile tahtlikult raske tervisekahjustuse tekitamise tõttu

§ 118

lg 1 p 2 järgi süüdi, ei olnud kohtutel enam alust süüdistatavat samas teos õigeks mõista. See, et kohtute hinnangul on tõendamata D. Sauškini tahtlus sõita mootorsõidukiga otsa ja põhjustada tervisekahjustus ka A. K-le, ei tähenda, et kuriteosündmus oleks tervenisti ära langenud. Praeguse juhtumi asjaoludel ei saa rääkida sellisest iseseisvast A. K. vastu suunatud teost, milles süüdistatava saaks õigeks mõista. Kohtute tuvastatu tähendab vaid seda, et erinevalt süüdistuses märgitust pani D. Sauškin kuriteo toime üksnes M. N., mitte aga A. K. vastu. See vähendab süüdistatava süüd, ent ei tingi tema osalist õigeksmõistmist. 16. Ringkonnakohus möönis ka ise, et kui lähtuda Riigikohtu 4. märtsi 2021. a määrusest, poleks alust D. Sauškinit osaliselt õigeks mõista. Samas leidis kohtukolleegium, et kuna ringkonnakohus andis 3

(4)1-20-3910
  1. veebruari
  2. a määruses maakohtule teistsuguse juhise, mis oli esimese astme kohtule KrMS § 3421 järgi siduv, tuleb D. Sauškini osaline õigeksmõistmine muutmata jätta. Kolleegium sellega ei nõustu.
  3. Tõlgendades KrMS §-ga 3421 analoogilise sisuga KrMS § 364, on Riigikohus märkinud, et põhimõtteliselt ei saa välistada situatsioone, kus kõrgema kohtu seisukohtadest õigusküsimustes on ka samas kohtuasjas võimalik irduda. Nii ei ole kohtud seotud kõrgemal seisva kohtu seisukohtadega näiteks juhul, kui kriminaalasja uue läbivaatamise ajaks on muutunud otsuse tegemise aluseks olnud seadus, Riigikohus on asjasse puutuvas õigusküsimuses revideerinud enda õiguskäsitlust või on ilmnenud asjasse puutuva sätte põhiseadusvastasus, sh kui asja uuesti läbivaatav kohus jätab asjakohase sätte selle põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. septembri
  5. a otsus nr 1-17-3858/93, p 12). Praegusel juhul oligi tegemist just ühega eelnevalt nimetatud juhtudest ehk olukorraga, kus Riigikohus revideeris pärast Tallinna Ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a määruse tegemist – kuid enne Harju Maakohtu
  8. mai
  9. a otsust – senist õiguskäsitlust KrMS § 309 lg 2 kohaldamisel. Järelikult ei pidanud maakohus kõnesolevas osas lähtuma ringkonnakohtu juhistest, mis olid Riigikohtu hilisema lahendiga vastuolus. Seega ei ole Tallinna Ringkonnakohtu
  10. veebruari
  11. a määrus põhjus jätta kohtuotsused muutmata osas, millega D. Sauškin KrMS § 309 lg 2 nõudeid eirates osaliselt õigeks mõisteti.
  12. Väljaspool kassatsioonimenetluse piire juhib kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu tähelepanu taas asjaolule, et saates kriminaalasja maakohtule uueks menetlemiseks mõne sellise vea tõttu, mis on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, rikub ringkonnakohus ise oluliselt kriminaalmenetlusõigust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. aprilli
  14. a määrus asjas nr 3-1-1-30-16, p 16;
  15. septembri
  16. a määrus asjas nr 3-1-1-57-16, p 17;
  17. oktoobri
  18. a määrus asjas nr 3-1-1-71-16, p 14;
  19. juuni
  20. a määrus nr 1-17-11182/201, p 31 ja
  21. juuli
  22. a määrus nr 1-20-3082/62, p 7).
  23. Kokkuvõttes tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2 juhindudes nii Tallinna Ringkonnakohtu
  24. novembri
  25. a kui ka Harju Maakohtu
  26. mai
  27. a otsuse osas, millega D. Sauškin mõisteti „A. K. vastu suunatud teos“

§ 114lg 1 p 6 – § 25 lg 2 järgi õigeks.

D. Sauškini süüditunnistamise mahtu Riigikohtu selline otsustus ei muuda, sest süüdistuses väidetud ründes A. K. vastu jääb süüdistatav endiselt süüdi tunnistamata. See nähtub käesoleva otsusega jõustuva maakohtu otsuse resolutiivosa teisest punktist, mille sõnastuse kohaselt on tegu, milles süüdistatav

§ 118lg 1 p 2 järgi süüdi tunnistatakse, toime pandud üksnes M.

N-i vastu (vt ka viidatud määrus nr 1-20-470/34, p 28). Muus osas jäävad kohtuotsused muutmata. Prokuratuuri kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

  1. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
  2. juuli
  3. a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg 3 alusel rahuldab kolleegium D. Sauškini kaitsja taotluse määrata talle kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 129 eurot 60 senti (sh käibemaks). KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.