Väärteoasi nr.4-20-2895 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 15.09.2020.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaevatav otsus Poli

§ 201lg 2 alusel määratud rahatrahvi suuruse osas, kergendades karistust.

3.Mõista X.

§ 201lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 1022025054621 . 4.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale määratud tasu summas 211.20 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu X.Zit karistati LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, selle eest, et tema 17.05.

1. a kella 17.33 ajal Harju maakonnas Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee
2. kilomeetril juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus X.Z liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub X.Z tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Samuti palub tühistada Martin Taburi koostatud „Ebaselguste lahendamise määrus“ väärteoasjas nr 2302,20,007367 või kui kohus ei pea kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist võimalikuks, siis vähendada määratud rahatrahvi. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg - st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et X.Z juhtis 17.05.
3. a kella 17.33 ajal Harju maakonnas Saue vallas Tallinn- Pärnu-Ikla tee
4. kilomeetril mootorsõidukit Hyndai I30 reg. märgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, sest isik oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seda asjaolu tõendavad menetlusaluse isiku enda ütlused, väärteotoimikus olevad juhtimistelt kõrvaldamise otsused, Maanteeameti liiklusregistri väljavõte. X.Z kõrvaldati juhtimiselt alates 17.05.2020 kell 17.33 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Samuti oli X.Z samal põhjusel kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ka varasemalt, s.o 09.06.2019.a. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et X.Zil ei olnud 17.05.2020.a kehtivat juhtimisõigust. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil juhtimisõiguse puudumist, kuid õigustas tegu sellega, et tal oli vaja järgmisel päeval kooliasjus Tallinnas olla. Kuna 2019.a saadud trahvi tasus ta 2020.aasta jaanuaris, siis kustub eelmine karistus 2021.a. jaanuaris ja ta saaks minna sõidueksamile, kuid uue rikkumise eest saadud karistus seda ei võimalda. Seepärast taotlebki menetlusalune isik väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist, et tal ei oleks kehtivat karistust. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub X.Zi teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Menetlusalune isik oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Vaatamata sellele teadmisele asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
5. Väärteoasjas leiduva sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on menetlusalune isik kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 09.06.2019.a LS § 91 lg 2 p 3 alusel, st vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seetõttu on õige X.Zi teo kvalifikatsioon LS § 201 lg 2 järgi. Kohtule esitatud Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt välja antud arstitõendid X.Zil esineva häire kohta, mis raskendab temal ühistranspordis sõitmist, ei anna õigustust ega õigust rikkuda liiklusseaduses kehtestatud reegleid. LS § 90 lg 1 p 1 sätestab üheselt, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. See keeld rakendub kõigile ilma eranditeta. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. LS § 201 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja taotlevad väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib väärteomenetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Esmalt märgib kohus, et menetluse lõpetamiseks peavad esinema kaks asjaolu üheaegselt, st süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitajale omistatud süüteo puhul tegemist olukorraga, kus süüdlase süü ei ole suur. Tegemist on väärteoga, mille toimepanemise eest on lisaks rahatrahvile ette nähtud ka arest. Seega on seadusandja näinud ette, et tegemist ei ole väärteoga, mille toimepanemisel ei oleks süü suur. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et X.Zi puhul ei olnud tegemist esmakordse rikkumisega, vaid menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ajal, kui tal oli kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. Teise alternatiivi, s.o avaliku huvi puudumise osas, märgib kohus, et X.Zile süüks arvatud teo puhul ei saa kuidagi asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks puudub. Juhtimisõiguseta sõitmine on raske rikkumine, milles on olemas avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massiliselt toimepandava süüteoga ning mille süstemaatilise toimepanemise eest on ette nähtud ka kriminaalvastutus KarS § 4231 järgi. Samuti ei saa otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse lõpetamise aluseks olla asjaolu, et kaebuse esitajal on raskendatud ühistranspordi kasutamine ning et kehtiv karistus võtaks kaebuse esitajalt aastaks võimaluse saada juhtimisõigust. Kaebuse esitaja võttis ise riski, kui pani teadlikult toime liiklusalase väärteo ja selline käitumine näitab, et vaatamata mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava edukale läbimisele, eirab X.Z teadlikult liiklusnõudeid ja üheselt mõistetavat keeldu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et keegi ei tohi oma elu korraldada sellisel moel, et on sõltuvuses sõiduautost, kui tal ei ole juhtimisõigust. Eeltoodu alusel puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja karistas X.Zit rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, mis on LS § 201 lg 2 sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Tulenevalt sellest, et X.Z kohtuistungil kahetses oma tegu, arvestab kohus seda karistust kergendava asjaoluna ja kergendab talle määratud karistust. Ka kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtuistungil rahatrahvi vähendamisega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus X.

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. X.Zile määrati VTMS § 21 lg 3 ja § 19 lg 3 alusel riigi õigusabi korras kaitsja. Kohus peab põhjendatuks jätta KrMS § 180 lg 3 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 211.20 eurot riigi kanda. Tegemist on õppiva noorukiga, kes ei tööta ja kellel puudub sissetulek ning kes peab tasuma ka 400-eurose rahatrahvi. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav hiljemalt 08.10.2020. a. kell 13.00. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik