Obsah (8)

§ 121§ 263§ 274§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2537 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Marin

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat.

Vjatšeslav Lukin tunnistati süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud.

Vjatšeslav Lukin tunnistati süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 09.12.–10.12.2018 ja 09.08– 10.08.2019, s.o 4 päeva vangistust karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata 2 täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 15.05.2020. Harju Maakohtu 16.09.2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-2537 pöörati

§ 74

lg 4 alusel täitmisele Vjatšeslav Lukinile Harju Maakohtu 29.04.2020 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Vjatšeslav Lukini karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamine 25.08.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, millest üks karistus on arhiveeritud. Vanglas viibib ta teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Viimane kuritegu on avaliku korra raske rikkumine, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamine ning kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Tulenevalt sellest, et kinnipeetava tegevuse tagajärjel on kannatanu saanud raskemaid vigastusi, on kuritegude vägivaldsuse raskusaste suurenenud. Viimase kuriteo sooritas isik katseajal olles, kui rikkus ka temale määratud käitumiskontrolli nõudeid. Kõikide kuritegude toimepanemise puhul on soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses töötab kinnipeetav alates 01.01.2021 majandustöödel koristajana, on töötanud ka toidujagajana 06.10.-30.11.
2. Isik on osalenud xxxx ja xxxx. Ajavahemikul 19.01.05.03.2021 xxxx. Motivatsioon programmis osalemiseks oli madal, suhtumine ei olnud tõsine. Läbiviija hinnangul ei näe kinnipeetav absoluutselt probleemi alkoholi liigtarvitamises, väidab, et tarvitab nagu kõik normaalsed inimesed ja midagi oma eluviisis muuta ei taha. Alates 26.11.2021 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav üürikorteris aadressil xxxx. Isiku sõnade kohaselt elas ta korteris üksinda, kuid kriminaalhooldaja 03.07.2020 koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et isik on korduvalt samal aadressil oma emaga tülli läinud. Käesoleva kuriteo lähisuhtevägivalla episood on toime pandud teisel aadressil, kuid sellegipoolest on see toime pandud ema xxx suhtes. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise osaliselt remonti vajava korteriga, milles kinnipeetaval saab olema omaette tuba, mis on heas korras. Tehniliselt on elektroonilise valve paigaldamine võimalik. Korteri omanik xxxx ja samas elukohas hetkel elav kinnipeetava ema xxxx on andnud oma nõusolekud elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja isiku elama asumiseks antud elukohta. Vjatšeslav Lukin on korduvalt kasutanud vägivalda oma ema suhtes elukohtades, kus nad viibivad koos. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et kinnipeetav õppis xxxx ja xxxx, kuid arvati sealt välja. Vjatšeslav Lukini väitel on tal xxxx, mille omandas xxxx. Isiku väitel on ta lisaks omandanud
3. aastal lukksepp-keevitaja eriala. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt. Isik on motiveeritud riigikeelt õppima. Töötamise registrist nähtub, et kinnipeetav on ametlikult töötanud järgnevalt: xxxx. Vjatšeslav Lukin tegeles ehitusobjektide puhastamisega xxxx. Viimase viie aasta jooksul enne vangistust, on kinnipeetav pidevalt töökohti vahetanud, kuna ei olnud rahul töö ja palgaga. Enne vangistust puudus kinnipeetaval kindel töökoht. K-Raha andmetel 17.01.2022 seisuga on kinnipeetaval täitmisel olevaid nõudeid summas 2878,13 eurot, vabanemisfondis on 434,79 eurot. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel on isikul võimalus tööle asuda xxxx, mille juhatuse liige xxxx on kinnitanud, et võtab kinnipeetava töölepinguga tööle. Töö sisuks on ventilatsiooniseadmete paigaldus, tööobjektid 3 on Tallinnas ja selle lähiümbruses. Tööandja on valmis tegema kriminaalhooldusega koostööd seoses elektroonilise valve korraldamisega. Kinnipeetava ema xxxx on valmis poega materiaalselt toetama. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema xxxx, isa xxxx ja tütar xxxx (xxxx). Suhtlusringkonda kuulub ka endine abikaasa xxxx. Kinnipeetav on nii varasemalt kui ka praegu karistatud kriminaalkorras kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes (kannatanu oli ema). Kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorralises ettekandes fikseeriti Vjatšeslav Lukini ning tema ema vahelised tülid, kui kinnipeetav oli alkoholijoobes (27.05.2020, 30.05.2020, 23.06.2020). Käesolevalt kinnitab Vjatšeslav Lukin, et omavahelised suhted emaga on normaalsed, suhtlevad telefoni teel. Vjatšeslav Lukin ei ole tütre suhtes ülalpidamis- ega muid vanemakohustusi täitnud. Vanglal puudub informatsioon kinnipeetava suhtlusringkonna kriminaalse tausta kohta. Vjatšeslav Lukini sõnade kohaselt ei ole tal sõpru, kes oleksid kriminaalkorras karistatud. Sellegipoolest kuuluvad tema suhtlusringkonda isikud, kellel on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetava kuriteod ei ole toime pandud teiste isikute mõjutusel. Vjatšeslav Lukin väidab, et kannatanud (ema ning alkoholipoes olnud võõras isik) provotseerisid teda, mistõttu ta käitus vägivaldselt. Alkoholi tarvitamist alustas isik xxxx. Viimase aasta jooksul enne vangistust tarvitas ta alkoholi xxxx. Kinnipeetava arvates ei suurenda alkoholi tarvitamine riski uue kuriteo sooritamiseks. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles ning on olnud vägivaldsed. Vjatšeslav Lukinile oli enne vangistust katseajal olles määratud käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid isiku alkoholi tarbimine on fikseeritud 27.05.2020, 30.05.2020, 16.06.2020, 23.06.2020 ja 24.06.
4. Kahel korral toimetati isik kainenema. Xxxx. xxxx. Isik tunnistab, et on alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt ning leiab, et peaks vähem jooma, kuna see rikub tema tervist. Kriminaalhooldusel olles on isikuga korduvalt vesteldud alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest, kuid see ei mõjutanud isiku käitumist. Vanglas on Vjatšeslav Lukin läbinud xxxx, mille kohaselt kinnipeetav ei näe probleemi alkoholi liigtarvitamises. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita. xxxx. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud vägivalda oma ema suhtes, tunnistades, et emaga on tihti konflikte. Vägivaldselt on kinnipeetav käitunud ka avalikus kohas ning patrullpolitseinikega. Isik käitub ettearvamatult alkoholijoobes olles, kuritegusid ei ole ette planeerinud. Kinnipeetav ei ole muutusteks valmis. Talle oli määratud karistus katseajaga ning käitumiskontrolli nõuded, mida ta lühikese aja jooksul rikkus. Kinnipeetaval puuduvad pikemaajalised eesmärgid, ta soovib läbida vanglas määratud tegevused ning elada edaspidi õiguskuulekalt. Vangistuses ei ole täheldatud, et isik oleks vanglaametnikesse negatiivselt suhtunud. Isikul puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, millele viitavad korduvad süüteod ning oma käitumise osaline õigustamine, samuti asjaolu, et xxxx ei näinud ta seost kuritegevuse ja alkoholi kuritarvitamise vahel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on xxxx vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul xxxx Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Vjatšeslav Lukini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vjatšeslav Lukini tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 20.08.
5. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,4,7,9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve pikkuseks määrata 2 kuud. 4 Vjatšeslav Lukin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valvega. Suhted emaga on paranenud, aga need ei olnud ka halvad. Esialgu ta hakkab emaga kahekesi koos ühes korteris elama. Tal on olnud alkoholi tarvitamisega probleeme. Ta kavatseb vabaduses minna psühholoogi juurde ja asuda tööle. Poolteist aastat vangistust on tema jaoks piisav aeg selleks, et kõigest aru saada. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vjatšeslav Lukini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vjatšeslav Lukini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vjatšeslav Lukin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vjatšeslav Lukin kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 11 kuu 26 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole, mistõttu on täidetud

§ 76

lg 1 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et viimane karistus on isikule mõistetud avaliku korra raske rikkumise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja kehalise väärkohtlemise eest, mille ta pani toime oma ema suhtes. Ka sellele eelnev kuritegu oli kehaline väärkohtlemine, mis oli samuti toime pandud ema suhtes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemilahendusoskus. Vangistuses on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus ning kuigi ta on läbinud xxxx, nähtub selle läbiviija kokkuvõttest, et kinnipeetava motivatsioon programmis osalemiseks oli madal ning isik ise ei näe oma alkoholi tarvitamises probleemi. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav on xxxx, ometigi on ta jätkanud pärast seda alkoholi tarvitamist ning pannud alkoholijoobes toime kuriteod. Arvestades isiku varasemat ebaõnnestunud alkoholivastast ravi ning seda, et isik ise ei näe probleemi oma alkoholi tarbimises ega leia, et alkoholi tarbimine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, puudub kohtul kindlus, et isikul on olemas sisemine motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest. Samuti ei usu kohus, et alkoholi tarvitamisest hoidumiseks piisab isiku puhul vaid käitumiskontrolli ajaks määratavast kohustusest mitte tarvitada alkoholi, sest kriminaalasja materjalidest nähtub, et käesoleva karistusena isikule mõistetud vangistus jäeti esialgu tingimisi täitmisele pööramata ning isik allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, muuhulgas kohustati teda käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Nimetatud kohtuotsus jõustus 15.05.2020, kuid 03.07.2020 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande isikule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest isik oli juba 5 korduvalt rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kahel korral rikkunud ka registreerimiskohustust. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt sellest, et iseloomustusest ei nähtu, et isik oleks oma suhtumist alkoholisse ja sellest tulenevasse uue kuriteo toimepanemise riski muutnud, puudub kohtul kindlus, et isik on suuteline tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral korrektselt täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbima. Kuna kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning isik on kahel korral kasutanud vägivalda oma ema suhtes, kelle juurde ta kavatseb elama asuda ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral, esineb kohtu hinnangul suur risk, et isik võib vabaduses alkoholi tarvitamist jätkates taas oma ema suhtes vägivalda kasutada. Kinnipeetava motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest seab kahtluse alla ka see, et ta püüab oma tegusid õigustada ning süüdistab juhtunus kannatanuid, öeldes, et nad käitusid ise väljakutsuvalt, mis viitab sellele, et ta ei näe iseenda käitumises probleeme ning seetõttu tõenäoliselt ei oska neid edaspidi ka vältida. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses töötanud xxxx ning läbinud xxxx ja xxxx, xxxx. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Vjatšeslav Lukini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 kohtumäärusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata.