Obsah (9)

§ 423§ 663§ 659§ 3§ 235§ 173§ 172§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17583 Kohtuasi X avaldus Talli

) § 477 lg 1, lg 5, lg 7, korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 45 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel hagita menetluses. Avaldusega oli võimalik taotletavat eesmärki saavutada (

§ 423lg 2 p 2).

Avaldaja pöördus korteriühistu poole 30.10.2020 ja kohtusse 27.11.2020 ning seega oli avaldus tähtaegne. Korteriühistu liige sai nõuda tutvumist selliste dokumentidega, mis olid olemas või mida ühistu on kohustatud koostama. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha 2 soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu. Avaldaja põhistas ja selgitas piisavalt, miks ta arvas, et puudutatud isikul oli võimalik täita avaldaja esitatud nõue. Kohus nõustus avaldaja seisukohaga, et kõnealuste tööde (heki pügamine ja valgustusega seotud tööd) teostamiseks olid vajalikud lepingud ja muud dokumendid, sh arved. Puudutatud isik polnud avaldaja teabenõudele vastanud ega ka kohtule selgitanud, milliste lepingute alusel töid teostati. Puudutatud isik ei märkinud, et tööde teostamise aluseks olid suulised lepingud. Seega sai eeldada, et olid kirjalikud lepingud. Korteriomanikul on õigus tutvuda kantavate kulude kujunemise aluseks olevate lepingutega. Puudutatud isiku esitatud majandamiskava ei tõendanud lepingute sõlmimist. Puudutatud isik keeldumise aluseid ei põhistanud. Kohus ei lahendanud käesolevas menetluses vaidlust selle üle, kas teostatud tööd olid põhjendatud või mitte. Avaldaja sai kohtus esitada samasisulise taotluse nagu kohtueelselt. Lubatud ei olnud taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida ei olnud korteriühistult enne kohtusse pöördumist küsitud. Avalduses palutud juhatuse otsuste, tööde vastuvõtmise akti, arvete ja maksekorralduste esitamist avaldaja taotleda ei saanud, kuna puudutatud isikule esitatud teabenõudes avaldaja nimetatud dokumentide esitamist ei palunud. Avaldust ei saanud rahuldada teabe osas, mida korteriühistult varasemalt ei nõutud. Puudutatud isiku määruskaebus

1. Puudutatud isik palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus, millega jätta avaldus läbivaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldus oli perspektiivitu ja sellega polnud võimalik saavutada eesmärki. Avaldaja soov polnud saada teavet korteriühistu tegevuse kohta. Avaldaja pidi põhistama, miks ta arvas, et ühistul olid küsitud dokumendid olemas. Avaldaja seda ei teinud. Avaldaja sai mh tutvuda kõikide korteriühistu dokumentidega, viibida korteriühistu liikmete üldkoosolekutel ja vajalikku teavet kõikidest korteriühistuga seotud tehingutest ja toimingutest. Avaldaja ei põhistanud, miks ta arvas, et ühistul oli võimalik tema nõuet täita. Kohus ei uurinud, kas küsitud lepingud tegelikult olemas olid. Puudutatud isiku hinnangul polnud tal võimalik maakohtu määrust täita. Ühistul puudusid määruse resolutsioonis väljatoodud lepingud. Lisaks ei nõustunud puutatud isik sellega, et ta jättis avaldaja teabenõudele vastamata. E-posti aadress, millelt saadetakse arveid ja muid dokumente ei olnud mõeldud ühistu liikmetega suhtlemiseks, vaid ühistu poolt kirjade saatmisteks, st tegemist oli nn mittevastatava e-posti aadressiga (noreply email). Juhatuse liikmel oli e-posti aadress, mis oli ka avaldajale teada, kuid sellele avaldaja teabenõuet ei saatnud. Sellest tulenevalt polnud avaldajal alust teabe nõudmiseks kohtu kaudu. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja määruskaebust ei toetanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule

§ 663lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt osas, milles maakohus avalduse rahuldas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab avalduse selles osas rahuldamata. Samuti muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas ainult korteriühistu. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas. Seega on maakohtu määrus

§ 3

463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude õigusliku aluse moodustavad KrtS § 45 lg-d 1 ja
2. Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (Riigikohtu 17.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12). Tutvumist saab nõuda selliste dokumentidega, mis on olemas või mida ühistu on kohustatud koostama. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.
3. ja p 14.2). Väite põhistamine

§ 235

kohaselt on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et avaldaja oli avaldust piisavalt selgitanud ja põhistanud. Maakohus lähtus eeldusest, et korteriühistul pidid olemas olema kirjalikud lepingud tööde teostamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellise seisukohaga. Esiteks kehtib hagita menetluses uurimisprintsiip. Maakohus oleks pidanud vajadusel määrama puudutatud isikule tähtaja täiendavate selgituste andmiseks ja küsima selget seisukohta lepingute sõlmimise kohta. Teiseks jättis maakohus arvestamata, et töövõtuleping võib olla sõlmitud ka suuliselt (võlaõigusseaduse § 11 lg 1 ja § 635). Sellisel juhul ei saa eeldada, et korteriühistul oleksid sellised dokumendid olemas. Seega nähtub, et maakohus lähtus avalduse lahendamisel ebaõigetest eeldustest. Praegusel juhul vaidles puudutatud isik avaldusele vastu, kuna küsitud kirjalikke lepinguid tal pole olemas. Asja lahendamisel tuli kohtul arvestada, et puudutatud isikule negatiivse asjaolu tõendamise võimalused olid piiratud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul polnud avaldaja väited piisavalt veenvad ja avaldaja polnud avaldust piisavalt põhistanud, miks ta arvas, et korteriühistul olid olemas küsitud lepingud. Seetõttu puudus alus avalduse rahuldamiseks. Maakohus jättis õigesti puudutatud isiku taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning lahendas avalduse sisuliselt. Praegusel juhul ei esinenud ühtegi alust avalduse läbivaatamata jätmiseks (

§ 423) nagu korteriühistu soovis.

Seega rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse muudele väidetele. 9.

§ 173lg 3 alusel muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohtus.

Kuna avaldus jäi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud maakohtus

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel samuti avaldaja kanda.

Asjaolu, et määruskaebus kuulus rahuldamisele osaliselt (ringkonnakohus jätab avalduse rahuldamata, mitte läbivaatamata) ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) 4