Obsah (6)

§ 101§ 116§ 96§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-17392 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi L. K. hagi E. K. vastu elatise nõudes K

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Tagasiulatuv elatise nõue jätta rahuldamata. 1
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada E. K. menetluse ajal (so alates 04.11.2021.a) tasutud elatisemakseid.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
4. L. K. esitas seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi E. K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja lapse ülalpidamist ei toeta. Hageja nõuab elatist miinimummääras ja tagasiulatuvalt alates 01.07.2021.a
5. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks viimane tasunud elatist lapsele peretuttava S. K. kaudu. Tegemist oli küttepuude raha tagastusega, mis oli eelnevalt laenuks võetud. Samuti tasus kostja S. K. kaudu võlga sülearvuti eest (võla palus kostja võtta hageja seaduslikul esindajal). Sülearvuti oli kingitus hagejale ning selle soetamises leppisid vanemad kokku enne lahkuminekut. Hageja pangakonti numbrid on kostjal kogu aeg teada olnud, ülekandeid on tehtud nii kostja firma kui FIE kontolt. Hageja kinnitab, et
6. a novembris oli kostjal südameatakk, kuid ei nõustu kostja väidetega selles, et ataki tagajärjel on vähenenud tema töövõime. Kostja töötab täiskoormusega nagu varem, kaasa arvatud vajadusel nädalavahetustel. Hageja ei nõustu ka väitega, et kostja sissetulek on ainult 130 eurot kuus. Eeldatavasti üritab kostja oma tegelikku majanduslikku seisundit ja sissetuleku suurust varjata. Kui sissetulek oleks selline nagu väidab kostja, jääb arusaamatuks kuidas katab kostja oma igapäevased püsikulud- söök, elekter, riided jne. Kostja peab üleval suurt maja ning omab kaht sõiduautot. Kostja avaldas ise soovi tasuda tütre kunstikooli arve, pöördus selleks omal algatusel valda, hageja seadusliku esindaja teadmata. Vale on kostja väide hageja seadusliku esindaja töövõime kohta. T. S.il on puuduv töövõime, määratud keskmine puue. Vaatamata sellele asus T. S. uuesti tööle, et ennast ja last ülal pidada. Valed on ka need väited, et kostjal puuduvad vahendid lapsele elatise tasumiseks. Kostja ise ähvardas T. S.ilt hooldusõiguse lapse suhtes ära võtta kuna elamistingimused pole tema arvates lapse jaoks piisavalt head ning kostja kinnitas lastekaitsele, et tema majanduslik seisund ja võime last ülal pidada on oluliselt parem kui hageja seaduslikul esindajal. Hageja ei nõustu kostja sooviga tasuda elatist alates hagi esitamisest ja summas 250 eurot kuus. Kui kostja väidab, et tema sissetulek on vaid 130 eurot kuus, ei oleks tal võimalik palgata endale lepingulist esindajat kohtumenetluses. Kui kostjal puudub huvi last toetada ja elatusraha maksta, siis on võimalus tal loobuda hooldusõigusest, et vanaduspõlves ei peaks laps isa ülal pidama.
7. Kohtuistungil 08.02.2022.a. täpsustas hageja oma nõuet. Vastavalt perekonnaseaduse elatist reguleerivate sätete muutumisele alates 01.01.2022, palub hageja välja mõista elatise

§ 101kehtivas redaktsioonis.

Hageja kinnitas, et kostja on juulist 2021-veebruar 2022 maksnud 1000 2 eurot, lisaks 800 eurot lapsele kingitud arvuti eest. Hageja ei arvesta seda elatise hulka. Miks peaks arvestama elatise hulka eset, mis on soetatud kostja firma arvele. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja ei nõustu hagis taotletava elatise suurusega ja sellega, et elatist nõutakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2021.a. E. K. ei nõustu väitega, et kostja ei toeta hagejat. Kostja tasus hagejale elatist vabatahtlikult ja piisavalt ning regulaarselt vastavalt oma võimalustele kuni oktoobrini 2021.a. T. S.i ja E. K. suhted lõppesid 23.06.2021.a. Kuna pärast kooselu lõppu olid E. K. ja T. S.i omavahelised suhted äärmiselt pingelised ja T. S. kostjaga ei suhelnud, tasus kostja igakuiselt 250 eurot sularahas S.K. (hageja seadusliku esindaja sõbranna) kätte. Konto numbri teatas hageja seaduslik esindaja kostjale alles 04.11.2021.a 2020.a novembrikuus oli kostjal südameatakk, mille tulemusel kaotas kostja osaliselt töövõime. Kuna kostja töötab autokoolis instruktorina, ei ole kostja pöördunud töövõime hindamiseks/vormistamiseks, et mitte tööd kaotada. Tervislikel põhjustel ei suuda kostja tööd teha ning väsib kiiresti. Käesoleval ajal on kostja keskmine kuusissetulek 130 eurot kuus. Vaatamata sellele toetab E. K. tütart umbes 250 euroga kuus, maksab lapse telefoni eest (24 eurot), elukindlustuse eest ning kunstikooli arved (19 eurot) Elatise maksmiseks on kostja võtnud laenu sugulaste ja sõprade käest. Kui kostja on osaliselt töövõimetu, samas hageja teine vanem on töövõimeline, järelikult suuteline panustama lapse ülalpidamisse ka suuremas ulatuses kui kostja. Kostja on seisukohal, et vanematel on laste ees võrdsed õigused ja kohustused, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses, vaid vastavalt vanema varalisele seisundile. Hagis nõutud elatise suurus käib kostjale selgelt üle jõu ning elatise väljamõistmisel nõutud ulatuses ei jää kostjale vahendeid enda inimväärsete elementaarsete vajaduste katteks. Kostja omandis on eramu xxx ning kostjale kuulub 2 sõiduautot- Opel 1995 ehitusaasta ja Hinda 2017 ehitusaasta. Kostja on seisukohal, et arvestades tema osalist töövõimetust ja majanduslikku seisundit on põhjendatud mõista elatis välja alla miinimummäära. Kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja palub arvesse võtta ka hagejale tasutud elatist alates 01.07.2021-01.10.2021, mis tasuti S. K. vahendusel (250 eurot kuus),
2. Lõppseisukohtades märgib kostja, et on nõus tasuma elatist tütre ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni nagu hageja on hagiavalduses taotlenud. Kostja palub aga kohtul otsuse tegemisel arvesse võtta kõik kostja tasutud summad hagejale alates 01.07.2021 1813,44 eurot ja hagejale arvuti ostu eest 800 eurot. Kostja arvestuste kohaselt tuleb kostjale teha järgmine elatise makse mais summas 213,44 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või 3 sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavalduses soovib hageja kostjalt elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.07.2021.a. Alates
5. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kuna elatise nõue hõlmab ka perioodi enne perekonnaseaduse käesoleval ajal kehtivat redaktsiooni (so 01.07.2021-31.12.2021), tuleb tsiviilasja lahendamisel kohaldada nii 31.12.2021.a. kehtinud

elatise regulatsiooni kui ka alates 01.01.2022 kehtivat redaktsiooni. 8. Kuni 31.12.2021.a. kehtinud

§ 101

lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 2021.a 584 eurot, elatise miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi

1. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4) . Näiteks, kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 243 eurot kuus ühe lapse kohta (elatise baassumma 200 eurot+3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot). Kostja vaidleb vastu tagasiulatuvale elatise nõudele ja märgib, et on nõus tasuma elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest (tl 15) lõppseisukohtades nõustub kostja tasuma elatist miinimummääras nagu hagis taotletud, kuid palub arvestada alates 01.07.2021.a. tema poolt lapse tarbeks tehtud makseid 1813,44 + soetatud arvuti. 9.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). 4 Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole tema vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.
3. Kuivõrd kostja kinnitas lõppseisukohtades oma nõusolekut tasuda elatist miinimummääras, ei oma vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust kostja väited oma osalise töövõime kohta. Kohus lisab, et väited kostja osalise töövõime puudumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on menetluses väitnud, et tema igakuine sissetulek on 130 eurot kuus, tal on osaline töövõime, kuid ametlikult vormistamata kartuses, et kaotab töökoha autokooli sõiduinstruktorina. Kostja sellekohased väited ei ole eluliselt usutavad ega vasta tegelikkusele. Kostja ei ole esitanud kohtule tegelikkusele vastavaid andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale kinnistu xxx (registriosa nr xxx), äriregistri andmetel on kostja X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühingu jaotamata kasum on 2021.a majandusaasta aruande kohaselt 28611 eurot. Äriühingu omanikuna reguleerib ta ise, millises suuruses endale töötasu näitab/arvestab. E. K. pangakonto väljavõttest nähtuvad töötasu ülekanded X OÜ-lt keskmiselt 350 eurot (isegi see summa ei ühti kostja väidetud 130 euroga). Samas nähtuvad sularaha sissemaksed 600 eurot ja 300 eurot, millest on kantud elatis (selgitusega elatis) L. K.le. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on X OÜ registreeritud järgmiste sõidukite omanikuna: Scania furgoon reg.nr 72AVV 1995 eh. aasta, registreerimistunnistus antud välja 18.01.2019; sõiduauto Škoda Superb reg.nr XXX, eh.aasta 2006 registreerimistunnistus antud välja 03.08.2021.a. Sõdukite kasutaja on E. K.. E. K. on liiklusregistris kantud sõiduautode Honda Civic Tourer, reg.nr XXX, registreerimistunnistus antud välja 27.09.2021, sõiduki ehitusaasta 2017 ja Opel Super, ehitusaasta 1939, reg.nr XXX, registreerimistunnistus antud välja 04.10.2021.a. omanikuna. Eeltoodu tõendab üheselt, et menetluses esitatud väited oma majandusliku seisundi kohta ei vasta tegelikkusele. Kohus lisab, et vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
4. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et on olukorras, mis õigustab elatise väljamõistmist alla miinimummäära (

§102

) ning on nõustunud tasuma elatist lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras, mõistab kohus E. K.lt välja elatise miinimummääras: 5 - alates hagi esitamisest 04.11.2021. a kuni 31.12.2021.a igakuiselt 292 eurot (vastavalt kuni 31.12.2021.a kehtinud

§ 101) - alates 01.01.2022.a.

kehtiva

§ 101redaktsiooni alusel igakuiselt 213,44 eurot.

Elatise suurust indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Elatise suuruse määramisel arvestab kohus alljärgnevat: baassummast 200 eurot (

§ 101

lg 3): baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (

§ 101

lg 4); arvestab maha pool lapsetoetusest e 30 eurot (

§ 101

lg 5) Kuna elatise väljamõistmise ja sellele eelnenud perioodil ei viibi laps kostja juures märkimisväärset aega kuust, ei kohalda kohus

§ 101lg 6.

Vastavalt

§ 101

lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kuivõrd hageja on ainus laps peres, ei kohaldu ka

§ 101lg 7.

12. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.07.2021.a. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p 11,12) Kostja palub arvestada alates 01.07.2021 hageja seaduslikule esindajale lapse ülalpidamiseks teostatud makseid, Kostja on seisukohal, et neid on kokku 1813,44+ 800 Kostja väitel tasus ta lapsele elatist igakuiselt 250 eurot, kuid sularahas pere tuttava S. K. kaudu, kes andis maksed üle T. S.ile (tl 14). Hageja seaduslik esindaja vaidles väitele vastu ja selgitas, et nimetatud maksed ei olnud mitte elatise maksed lapsele, vaid küttepuude eest. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S. K., et küttepuude eest andis E. K. tema kätte 300 eurot, 600 eurot ja 200 eurot arvuti eest lapsele (tl 42) Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et on saanud 01.07.2021-31.12.2021.a kostjalt elatist 1000 eurot (650+150 eelmise so 2021 aasta eest ja 250 eurot jaanuari 2022 eest) (tl 41) Arvuti oli kink L. K.le sünnipäevaks

1. mail 2021.a. Arvuti osteti kooselu ajal ja laenuga/võlgu, mis tuli hiljem tagasi maksta. Hageja seaduslik esindaja ei ole nõus arvestama arvutit elatise maksete hulka, kuna arvuti soetati kostja initsiatiivil (lapse eelmise arvuti viskas kostja puruks ja süütundest soovis osta uue) ja tema valitud maksumuses (tl 43). Laps vajab ülalpidamist ja mõlemal vanemal on ülalpidamiskohustus lapse ees olenemata sellest, kas vanemad elavad koos või lahus. Põhjendamatu on kohtu arvates siduda elatise nõuet (so alates mis ajast elatist nõutakse) vanemate kooselu lõppemise aja seisuga. Kohus märgib, et hageja ei ole millegagi tõendanud, et nn tagasiulatuval ajal oleks ta nõudnud elatist miinimummääras, vastupidi tema enda selgituste kohaselt oli ta nõus igasuguse summaga, mida kostja oleks vabatahtlikult tasunud (tl 43). Ei ole millegagi tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole ka 6 millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kohus nõustub, et kallihinnalisi kinke võib lugeda elatise hulka, kuid juhul kui vanemad on selles kokku leppinud. Kui vanemad otsustasid kooselu ajal, et lapsel kingitakse sünnipäevaks arvuti olgu siis kohe välja ostes või järelmaksu/laenuga, ei ole kohtu hinnangul selle hilisem (pärast kooselu lõppu) arvestamine ühe vanema ülalpidamiskohustuse hulka (täitmisena) põhjendatud. Kohus jätab tagasiulatuva aja eest elatise nõude rahuldamata.
2. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest so alates 04.11.
3. Perioodi eest 04.11.2021.a.-31.12.2021 mõistab kohus välja elatise 292 eurot kuus, alates 01.01.2022.a. muutuva suurusena 213,44 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatist indekseeritakse iga-aasta
4. aprillil. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada E. K. poolt alates 04.11.2021.a tehtud elatise makseid.
5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
6. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7