Obsah (7)

§ 663§ 657§ 528§ 531§ 526§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-16-5702 Kohtuasi Koeru val

) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud kulud (ekspertiisikulu, riigi õigusabi kulu) riigi kanda. Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas 08.10.2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebaja saab iseseisvalt hakkama ning soovib eestkoste lõpetamist. Kaebajal ei ole alkoholiga probleeme ning ei esine vaimset alaarengut. Kaebaja käib tööl ja tasub ise oma arveid, tal ei ole probleeme esinenud. C (Haapsalu linna) poolt avaldatu ei ole tõene. Kaebaja väärib uut võimalust iseseisvaks eluks. Kaebaja on rahul XXXga, aga ei ole rahul sellega et C on tema eestkostja.
2. 05.01.2022 seisukohas palus kaebaja selgitada, et kui maakohtu määrus ei ole jõustunud, siis miks ei saa kaebaja vabalt kasutada suuremat summat kui 120 eurot. 4 2-16-5702 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Haapsalu linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Puudutatud isikule määratud riigi õigusabi korras esindaja palus rahuldada määruskaebuse osaliselt ning seada puudutatud isikule osaline eestkoste ning jätta puudutatud isikule alles valimisõigus ja perekonnaõiguslike tehingute ja pisitehingute tegemise õigus ühes kuus vastavalt puudutatud isiku töötasu ulatusele.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 22. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult puudutatud isiku eestkoste pikendamise eeldusi, tuginedes seejuures menetlusosaliste arvamustele ning asjas kogutud tõenditele (sh ekspertiisiakt) ning veendunud isiklikult puudutatud isikut ära kuulates eeskoste pikendamise vajaduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. 23. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

§ 528

lg 1 järgi kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

1. Käesolevas tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul käitumishäirega kerge vaimne alaareng (F70.1), millest tulenevalt ei saa puudutatud isik kestvalt aru oma tegude tähendusest ja ei suuda neid juhtida (tl 30 pöördel, II kd). Ka Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku 09.02.2021 arvamuse (raviarst KK) kohaselt esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1), millest tulenevalt vajab isik pideva tugisüsteemi toetust, rahulikku keskkonda ning ravimite regulaarset võtmist.
2. Kaebaja leiab, et ta saab iseseisvalt hakkama ning soovib seetõttu eestkoste lõpetamist. Kolleegium märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et puudutatud isiku eestkostevajadus on ära langenud. Tsiviilasjas kogutud tõenditest ja menetlusosaliste seisukohtadest koosmõjus nähtub, et puudutatud isik vajab oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks jätkuvalt eestkostet. 25.
3. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt vajab isik eestkostet. Puudutatud isik vajab oma eluga püsivalt toimetulekuks kindlat turvalist kontrollitud keskkonda, vajalik on toetus, juhendamine ja järelevalve (eriti rahalistel tehingutel). Isiku vaimne tervis ei luba tal püsivalt ja adekvaatselt langetada otsuseid ning teha tehinguid. Isiku mõttekäik on primitiivne ning oma võimeid kipub isik üle hindama. Isik ei ole lõpuni võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest (tl 30 pöördel, II kd). 25.
4. Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku 09.02.2021 arvamuse (raviarst KK) kohaselt, kuna puudutatud isiku otsustusvõime, käitumine ning seisund on mõjutatud isiku vaimse võimekuse vähesusest ning sellega kaasnevast käitumishäirest, siis peab isikul olema eestkoste ning tugivõrgustik, kes aitaks isikul igapäevaelus toime tulla (tl 12, II kd). 25.
5. Sotsiaalkindlustusameti 31.03.2021 erihoolekandeteenuse osutamise otsuse nr T00072990 kohaselt tuvastati erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel puudutatud isikul kogukonnas elamise teenuse vajadus kuni 31.03.
6. Isik ei suuda iseseisvalt toime tulla ning 5 2-16-5702 vajab oma elukvaliteedi tagamiseks pidevat juhendamist ja nõustamist. Isikul esineb kõrge toetusvajadus kognitiivsete võimete ja hõivega seotud valdkonnas. Keskmine toetusvajadus on isikul sotsiaalsete suhete, haigusteadlikkuse, vaimse ja füüsilise tervise ning vaba aja valdkonnas. Isik vajab juhendamist ja nõustamist nendes valdkondades, et tulla võimalikult iseseisvalt toime oma igapäevase elu korraldamisega. Päris iseseisvalt ei ole isik suuteline tagama endale turvalist elukeskkonda. Isiku toimetulekut saab tagada teenusel, kus on toetav keskkond ning tagatud igapäevaselt kindel juhendamine ja nõustamine (tl 63, II kd). 25.
7. Haapsalu linn leiab, et puudutatud isik ei suuda oma eluliselt vajalike toimingutega iseseisvalt toime tulla. Samuti ei ole puudutatud isik ise võimeline oma huve ja õigusi kaitsma ja toime tulema enda eest hoolitsemisega (tl 8 pöördel, II kd). 25.
8. XXX tegevusjuhendajate hinnangul vajab puudutatud isik eestkoste jätkamist. Kogukonnas elamise teenus isikule sobib, isik vajab abi asjaajamisel ning rahaga toimetulekul. Puudutatud isik ei suuda iseseisvalt endale eluaset soetada ega seda säilitada. Rahalised vahendid kulutaks isik arvutiasjade peale ja emotsiooniostudeks (tl 13, II kd).
9. Asja materjale koosmõjus hinnates ei nõustu ringkonnakohus puudutatud isikule määratud esindaja seisukohaga jätta eestkoste seadmata küsimuste osas, mis puudutavad perekonnaõiguslike tehingute ja pisitehingute tegemise õigust ühes kuus vastavalt puudutatud isiku töötasu ulatusele. Kolleegium leiab, et see, et puudutatud isik saab aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ning on suuteline püsivalt ja adekvaatseid vastu võtma rahalisi tehinguid puudutavaid otsuseid, peab oleme üheselt selge ning puudutatud isiku avaldused peavad selles osas olema järjepidevad. Käesoleval juhul veendus maakohus puudutatud isiku ärakuulamisel, et puudutatud isik ei saa oma psüühikahäire tõttu jätkuvalt aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Puudutatud isik ei osanud maakohtule selgitada, miks tal tekkisid võlad ning avaldas kohtule, et ei saa ise oma asjadega hakkama. Puudutatud isik arvas, et on hea, kui keegi korraldab tema eest ta asju ning selleks võib olla eestkostja. Puudutatud isik ei osanud maakohtule selgitada, millised õigused ja kohustused tekivad, kui isik abiellub. Selliselt on maakohus tajunud isiklikult puudutatud isiku seisundit ja on saanud vahetu mulje alusel kujundada siseveendumuse selle kohta, et eestkoste pikendamise eeldused on täidetud (sh perekonnaõiguslike tehingute ja rahaliste tehingute osas, v.a pisitehingud 120 euro ulatuses). Isiku ärakuulamise peamine eesmärk on tagada kohtunikule isikliku ja vahetu mulje loomine puudutatud isikust ja tema psüühikahäire laadist (RKTKm nr 2-20-6730/42, p 14.2.2; RKTKm nr 2-20-11920, p 12.2).
10. Lisaks on Haapsalu linn välja toonud, et puudutatud isikul oli enne eestkoste määramist probleeme raha jätkusuutliku kasutamisega ning rahaga majandamisega. Puudutatud isik hindab enda isemajandamise ja ise hakkamasaamise võimeid tegelikust suuremaks. Haapsalu linn selgitas, et tal tuli varasemalt eestkostjana tasuda kaebaja rahalistest vahenditest tekkinud võlad (nt Julianus Inkasso OÜ-le 721,68 eurot (AS Elisa Eesti) ja kohtutäitur Reet Rosenthalile PPA trahv 974,32 eurot, mis peeti kinni pensionist 30,14 eurot) (tl 86 pöördel, II kd).
11. Kolleegium märgib ka, et puudutatud isikule määratud eestkoste kehtis kuni 20.06.
12. Maakohus on teinud määruse eestkoste pikendamise kohta 08.10.2021 ning eestkostja on selle määruse samal kuupäeval kätte saanud.

§ 531

lg 1 järgi kehtib ja kuulub eestkostja ametiaja pikendamise määrus täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Puudutatud isik on Haapsalu linna ja määratud esindaja seisukohtadest nähtuvalt ajal, mil eestkoste puudus (s.o 21.06.2021-07.10.2021) kulutanud ära oma säästud (~5000-6000 eurot) (tl 86 pöördel, 87, 92 pöördel, II kd) ning nähtuvalt eestkoste aruandest on lisaks võtnud 23.08.2021 laenu Bondora AS-st 2000 eurot (AS SEB Pank) ja 28.09.2021 BB Finance OÜ-st 475 eurot (Coop Pank). Eestkostja on selgitanud, et eeltoodud kohustuste kohta on esitatud nõudekirjad, kuid tulenevalt puudutatud isiku teovõime puudumisest ei ole neid tasutud. Ka 6 2-16-5702 eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks, et puudutatud isikul on iseseisvalt õigus teha vaid pisitehingud 120 euro ulatuses kalendrikuus. 29. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt esinevad jätkuvalt eestkoste pikendamise alused. Käesoleval juhul ei ole eestkostetava seiskord paranenud, eestkostevajadus vähenenud ega ära langenud selliselt, et eestkoste pikendamine ei oleks põhjendatud. 30. Kolleegium märgib ka, et kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid

§ 526

lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu

§ 526lg 5 mõttes (RKTKm nr 3-2-1-32-17, p 16).

31. Vastuseks puudutatud isiku 05.01.2022 seisukohale märgib kolleegium, et

§ 531

lg 1 järgi kehtib ja kuulub eestkostja ametiaja pikendamise määrus täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. 08.10.2021 määrus eestkoste pikendamise kohta on eestkostjale kätte toimetatud 08.10.

1. Seega alates eeltoodud kuupäevast on Haapsalu Linnavalitsus kaebaja seaduslik esindaja ning kaebaja ei või eestkostja nõusolekuta rahalisi tehinguid teha (v.a pisitehinguid 120 eurot kuus). Vastuseks kaebaja väitele, et ta ei ole rahul Haapsalu linna sotsiaaltöötajaga, märgib kolleegium, et isiku eestkostjaks on Haapsalu Linnavalitsus ning kohus ei saa täpsemalt määrata, milliste füüsiliste isikute kaudu eestkostja oma kohustusi täidab.
2. Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning muud kulud (sh riigi õigusabi tasu ja kulud ning ekspertiisitasu)

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 7