2-21-15218/17

2-21-15218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.

1. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15218 Tsiviilasi Vxxxx Sxxx hagi Rxxx Sxxx vastu abielu lahutamise nõudes Hagi hind Hinnata hagi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Vxxxx Sxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx maakond); Hageja lepinguline esindaja: jurist Sergei Desjatnikov (FIE S. Desjatnikovi Õigusbüroo; e-post: teie.jurist@gmail.com); Kostja: Rxxx Sxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x maakond; e-post: x Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Jennsen (OÜ Advokaadibüroo Sirje Must; e-post: katrin@sirjemust.ee). 20.12.
2. a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
3. Uuendada Tartu Maakohtu 20.12.
4. a määrusega peatatud tsiviilasja nr 2-21-15218 menetlus Vxxxx Sxxx hagis Rxxx Sxxx vastu abielu lahutamise nõudes.
5. Hagi rahuldada.
6. Lahutada Vxxxx Sxxxxja Rxxx Sxxx abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx.a Jõgeva Maavalitsuse perekonnaseisuametis.
7. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluse uuendamise määrusele ei saa esitada määruskaebust. Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
8. 28.09.
9. a esitas hageja Vxxxx Sxxxxkohtule hagi (tl 1-2) kostja Rxxx Sxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Esitatud asjaoludest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxx. a. Hagiavalduse esitamise seisuga on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud ning abielu taastada ei ole võimalik. Hageja ei soovi olla kostjaga abielulistes suhetes. Kostja on vägivaldne. Kostja ei nõustu lahutusega kohtuvälises ametiasutuses. Poolte kooselust on sündinud poeg (17-aastane). Lapse valib ise, kelle juurde ta pärast vanemate lahutust elama jääb.
10. 08.10.
11. a määrusega (tl 7) võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
12. Kostja esitas lepingulise esindaja vahendusel 01.11.
13. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 12) hagiavaldusele. Kostja leiab, et poolte abielu lahutamine oleks ennatlik ning nende abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud. Hageja on hagiavalduses esitanud valeväiteid kostja vägivalduse kohta olukorras, kus hageja ise on kahtlustatav vägivallakuriteos. Poolte omavahelised suhted on viimasel ajal olnud keerulised eelkõige seetõttu, et hageja on kergesti mõjutatav ning hageja soov lahutada tugineb viimase sõbranna soovitusele. Seega pole põhjuseks kostja vägivaldsus ega ka poolte omavahelised suhted. Hageja on ka varasemalt esitanud kohtule avalduse abielu lahutamiseks, kuid on selle koheselt tagasi võtnud. Eeltoodust tulenevalt on kostja keeldunud ka abielu lahutamisest perekonnaseisuametis. Tuginedes TsMS § 357 lg-tele 1, 3 palub kostja menetluse peatada kuueks kuuks, et pooled saaksid osaleda perenõustamisel.
14. Kohus pidas tsiviilasjas 20.12.
15. a poolte osavõtul kohtuistungi.
16. 20.12.
17. a määrusega (tl 24-25) peatas kohus tsiviilasja nr 2-21-15218 menetluse kolmeks kuuks, andes pooltele võimaluse pöörduda perenõustaja poole. Kohus määras, et pooltel tuleb kohtule 20.märtsiks
18. a teatada oma seisukohad esitatud nõude osas.
19. Hageja esitas 22.03.
20. a kohtule taotluse (tl 26) menetluse taastamiseks ning hagirahuldamiseks. Kostja kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht
21. Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud tsiviilasja menetluse uuendamine.
22. TsMS § 361 lg 1, lg.4 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Käesolevas tsiviilasjas on menetluse peatamise alus ära langenud. Menetlus oli peatatud kolmeks kuuks, eesmärgiga anda pooltele võimalus pöörduda perenõustaja poole. Kohus määras, et pooltel tuleb kohtule 20.märtsiks
23. a teatada oma seisukohad esitatud nõude osas. Hageja on 22.03.
24. a esitanud kohtule taotluse menetlusse taastamiseks ning hagi rahuldamiseks. Kostja määratud tähtajaks kohtule seisukohta esitanud ei ole. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et esineb TsMS § 361 lg 1 järgi alus tsiviilasja menetluse uuendamiseks. Menetlus jäi 20.12.2021 kohtuistungil pooleli kohas, kus hageja palus kohtul hagi rahuldada ja poolte abielu lahutada. Kostja vaidles sellele vastu. Kohus peatas menetluse, andes pooltele võimaluse pöörduda perenõustaja poole.
25. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
26. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on seega pöördumatult lõppenud, hageja tahe abielu lahutamiseks on kestev ja abielu tuleb lahutada. Kohus on andnud pooltele võimaluse pöörduda perenõustaja poole, eesmärgiga säilitada oma abielulised suhted. Hageja 22.03.
27. a seisukohast nähtuvalt ei ole pooltele antud võimalus olnud tulemuslik. Sunniviisiliselt kedagi abielus hoida ei saa. Abielu on kahe täisealise isiku vaheline kokkulepe. Käesoleval juhul on hageja sellest kokkuleppest lahti öelnud ja ei soovi seda enam täita. Nende abielulised suhted on lõppenud. Hageja soovib sellest suhtest lahkuda. Puuduvad argumendid, et sundida hagejat täitma isiklikku mittevaralist kokkulepet vastu hageja tahtmist. Põhjendusi, millele tuginedes jätta abielu lahutamata, ei ole.
28. Eeltoodust tulenevalt on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Pooltel on ühine alaealine laps (sündinud
29. a). Laps elab isa juures ning tal on endal võimalus otsustada, kumma vanema juures ta elada soovib. Ühisvara jagamise nõuet kohtule esitatud ei ole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik