Obsah (6)
§ 118§ 116§ 188§ 82§ 9§ 189KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-135216 Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi
) § 208 lg-st 1 ja leidis, et pooled sõlmisid 28.09.2021 müügilepingu, mille alusel hageja kui müüja kohustus kostjale üle andma lepingu esemeks olevad seinavalgustid ning kostja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa 368,76 eurot. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on 01.10.2021 e-kirjaga müügilepingust kehtivalt taganenud. 9. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-13 p-s 14 rõhutanud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka
§ 118
, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine
§ 116mõttes (vt Riigikohtu 20.
juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-57-11, p 28).
§ 188
lg 1 kohaselt toimub taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele poolele ning
§ 116
lg-st 1 tulenevalt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus oli seisukohal, et kostja 01.10.2021 e-kirjas tehtud tahteavaldust raha tagastamiseks saab lugeda kostja poolt müügilepingust taganemiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-50-06 p-s 23 selgitanud, et taganemise avaldusele ei ole
§ 188järgi ette nähtud vorminõuet, st nagu muud tahteavaldused, võib see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts
ÜS) § 68 lg 3 järgi olla ka järelduslik. Kohtu hinnangul saab järeldada kostja 01.10.2021 e-kirjast kostja soovi müügilepingust taganeda, kuna kostja on kinnitanud, et kostjale asendused ei sobi ja soovinud raha tagastamist. 10. Hageja on selgitanud, et kuna kostja palus ennast teavitada lampide saabumisest ja ütles, et tellib uuesti, sai hageja aru, et kostja ei soovinud tellimust tühistada, vaid lihtsalt saada raha vahepeal oma kontole tagasi, kuni valgustid saabuvad. Kohtu hinnangul nähtub kosja avaldatust „kui lambid saabuvad siis andke teada ja tellin uuesti“, et kostja soovis üksnes olla teavitatud, kui valgustid on jälle saadaval, pärast mida oleks kostja teinud uue tellimuse. 3
(6)Kuna kostja soovis ostuhinna tagastamist, nähtub kohtu hinnangul kostja 01.10.2021 ekirjast, et kostja ei soovinud esialgse tellimusega edasi minna. Samuti tuleneb kostja 25.10.2021 e-kirjast (dtl 26), et kostja ei soovinud esialgse tellimusega edasi minna, vaid oleks sobivuse korral teinud uue tellimuse. Seega on kostja kohtu hinnangul kooskõlas
§ 188
lõikega 1 esitanud hagejale mõistliku aja jooksul lepingust taganemise avalduse, millest tulenevalt on taganemise formaalsed eeldused täidetud. 11. Kohus oli seisukohal, et antud juhul esinevad ka taganemise materiaalsed eeldused
§ 116lõigete 1 ja 2 järgi.
29.09.2021 e-kirjaga (dtl 28-29) on hageja kostjat teavitanud, et hetkel Philipsi laos soovitud valgusteid ei ole ja raske on ennustada, millal täpselt valgustid tulevad. Hageja e-kirja kohaselt näitas programm uut aastat, aga programmi andmed pole viimasel ajal täpsed, sest kaubad liiguvad, kuidas parasjagu juhtub. Kohtu hinnangul nähtub hageja 29.09.2021 e-kirjast (dtl 28-29), et hagejal ei ole võimalik müügilepingut täita ja kostjale lepingu esemeks olevaid seinavalgusteid mõistliku aja jooksul üle anda.
§ 82
lg 5 kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti. Kohus leidis, et olukorras, kus kostja on hagejale kauba eest tasunud ning hageja on teavitanud kostjat, et hagejal on raske ennustada, millal hagejal oleks võimalik müügilepinguga võetud kohustust täita ja hetkel olemasolevate andmete järgi võtab see üle kolme kuu, on tegemist olulise lepingurikkumisega
§ 116
lg 2 p 1 mõttes, kuna hagejal ei ole võimalik täita lepingut kostjaga üheaegselt ega mõistliku aja jooksul pärast kostja poolt ostuhinna tasumist. Kohtu hinnangul ei ole vähemalt kolm kuud alates müügilepingu sõlmimisest olemasoleva asja, s.o seinalampide ostjale üleandmiseks hagejapoolse kohustuse täitmiseks mõistlik aeg, mistõttu on kostja jäänud ilma sellest, mida ta õigustatult müügilepingust lootis. 12. Kohus asus seisukohale, et eeltoodust tulenevalt on täidetud lepingust taganemise nii formaalsed eeldused kui ka materiaalsed eeldused ning kostja on 01.10.2021 taganemisavaldusega müügilepingust kehtivalt taganenud. 13.
§ 9
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et pooled sõlmisid uue müügilepingu seinavalgustite müümiseks, mille alusel väljastas hageja kostjale arve nr 101113 (dtl 34) summas 364,80 eurot. 14.
§ 189
lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse
§-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja koostas kostjale kreeditarve nr 101105K (dtl 33) ning tagastas 28.09.2021 müügilepingu alusel tasutud ostusumma, võis kostja mõistlikult järeldada, et hageja on kostja poolt lepingust taganemisega nõustunud. Kuivõrd kostja on 23.10.2021 e-kirjas (dtl 27) kinnitanud, et ei ole tellimust teinud, ei ole kostja nõustunud uue müügilepingu sõlmimisega. Seega leidis kohus, et poolte vahel puudub kehtiv müügileping ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 4
(6)Apellatsioonkaebus
- Hageja esitas maakohtu otsusele 09.03.2022 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada.
- Apellatsioonkaebuse kohaselt ei sisalda kostja 01.10.2021 kiri mingit tahteavaldust raha tagastamiseks müügilepingust taganemise mõttes. Lepingu tõlgendamisel on määrav poolte tegelik ühine tahe. Nii nagu kostja oma esimeses kirjas 01.10.2021 kinnitas, et asendused ei sobi ja on kindlasti vaja just neid samu lampe, siis on ilmselge, et kostjal ja hagejal oli tegelik ühine tahe. Kostja on küsinud, kas raha saab „praegu“ tagasi kanda, see tähendab ajutiselt raha tagastamist. Kostja kinnitas, et tellib ehk ostab valgustid välja, kui need saabuvad. Seega soovis kostja lepinguga edasi minna. Hageja ei ole andnud lubadust ja kindlat aega, et tarnimisele kulub rohkem kui 3 kuud. Kohus on sellega leidnud hagejal süü lepingurikkumises, mis võib teoreetiliselt juhtuda, aga ei pruugi kunagi juhtuda. Kostjal ei olnud mitte ühtegi lepingu erakorralise ülesütlemise põhjust ja leping sai hageja poolt korrektselt ja õigeaegselt täidetud. Kostja esitas e-poes tellimuse 28.09.2021 mis tähendab, et uue aastani oli aega koos jõulude ja aastavahetusega 3 kuud ja 3 päeva. Kostja ei saanud mitte kuidagi eeldada, et raha tagastamine ja kreeditarve koostamine lõpetaks lepingu. Ka peale kreeditarve saatmist on hageja käsitlenud tellimust ja lepingut kehtivana, mis tuleneb hageja 08.10.2021, 11.10.2021, 18.10.2021 ja 20.10.2021 teavitustest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Kuni 31.12.2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlga 364,80 eurot ja viivist 20,06 eurot. Tegemist on lihtmenetluse asjaga nii kuni 31.12.2021 kehtinud kui alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt.
- TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. 5
(6)Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, selgelt rikkunud menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud.
- Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
- Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.
- Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda kostjale, siis puuduvad kostjal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
- Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 6
(6)