1-21-829/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-829 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Jaren Alepile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu Jaren Alepi (ik 38410116514) kaitsja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega tunnistati Jaren Alep KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Sellest kuulus koheselt kandmisele 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud 1 aastane vangistust täitmisele pööramata, kui J. Alep ei pane 2 aastasel katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. J. Alep viibis vangistuses
9. aprillist kuni
10. juunini
12. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
13. novembril 2021 Tartu Maakohtule taotluse määrata J. Alepile alkoholikeeld, sest viimane rikkus kahel korral registreerimiskohustust ja ilmus alkoholijoobes kriminaalhooldusosakonda.
14. Tartu Maakohtu
15. detsembri
16. a määrusega erakorralises ettekandes toodud taotlus rahuldati ja J. Alepil keelati tarvitada alkoholi.
17. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
18. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleti J. Alepi kandmata karistuse täitmisele pööramist, sest viimane pani
19. detsembril 2021 toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja tarvitas
20. jaanuaril,
21. jaanuaril ja
22. jaanuaril 2022 alkoholi.
23. Kohtuistungil märkis kriminaalhooldusametnik, et J. Alep tarvitas pärast erakorralise ettekande esitamist
24. veebruaril ja
25. veebruaril 2022 taas alkoholi ja jättis
26. veebruaril 2022 registreerimisele ilmumata.
27. Tartu Maakohtu
28. märtsi
29. a määrusega pöörati J. Alepi kandmata karistus täitmisele.
30. Maakohtu hinnangul on J. Alepi poolt toime pandud rikkumised tõendamist leidnud ja tema selgituses ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid katseajal alkoholi keelu eiramist. J. Alep rikkus kolmel korral keeldu tarvitada alkoholi. Tema süüküsimus LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on lõplikult lahendatud Politsei- ja Piirivalveameti jõustunud karistusotsusega. J. Alep pani väärteo toime kõigest kaks nädalat pärast maakohtu määruse kätte saamist, millega keelati tal alkoholi tarvitada ja rikkus kaks nädalat pärast selle määruse jõustumist kolmel korral seda keeldu. Pärast erakorralise ettekande esitamist rikkus ta taaskord kahel korral keeldu alkoholi tarvitada ja jättis ühel korral registreerimisele ilmumata. J. Alep on jätkanud kogu senise kriminaalhoolduse järjepidevalt alkoholi tarvitamist ja alkoholi tarvitanuna erinevate rikkumiste toimepanemist, hoolimata seejuures nii süüdimõistvast kohtuotsusest, sellele järgnenud ca 2-kuulisest šokivangistusest, kriminaalhooldusametniku kirjalikust hoiatusest, maakohtu eelmisest määrusest, millega J. Alepil keelati katseajal alkoholi tarvitamine, kui ka uue erakorralise ettekande esitamisest. Erinevaid nõudeid on ta kokku rikkunud kümnel korral ja eriti sagedased olid rikkumised
31. a novembri lõust kuni
32. a veebruari lõpuni.
33. Arvestades J. Alepi rikkumiste iseloomu ja arvukust, ei ole J. Alep teinud kohtu ega kriminaalhooldusametniku senistest korrale kutsumistest mingeid järeldusi ja kriminaalhooldus ei mõju J. Alepile distsiplineerivalt. Samuti tuleneb Politsei- ja Piirivalveameti vastusest, et J. Alep on katseajal alkoholi tarvitanuna korduvalt ka politseiga kokku puutunud. Ta tegi kuu pärast vangistusest vabanemist politseile alusetu väljakutse, üritas ennast tappa ja järgmisel päeval pärast seda teatas J. Alepi abikaasa politseile, et J. Alep tuli talle kallale ja kiskus teda juustest. J. Alepil on tõsine alkoholiprobleem ja ta kuritarvitab alkoholi. Ta ise selgitas, et tal on alkoholiga probleeme olnud juba kümme aastat. J. Alepi karistusregistri väljavõtte kohaselt on J. Alepil neli kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures teda on kõigil kordadel karistatud KarS § 424 järgi. Pidades silmas, et J. Alepi alkoholiprobleemi lahendamiseks pole piisanud esimesest kriminaalhooldusest, peaaegu 1- aastasest vangistusest, statsionaarsest haiglaravist ega senisest kriminaalhooldusest, ei piisa selleks tõenäoliselt ka nüüdsest osalemisest programmis „Kainem ja tervem Eesti“. J. Alepi puhul on tõsisemadki abinõud ebaõnnestunud. Arvestades J. Alepi alkoholiprobleemi ulatust, ei ole maakohtu hinnangul tõenäoline, et J. Alep suudab nüüd oma käitumist niivõrd põhjalikult muuta, et loobub kohe igasugusest alkoholi tarvitamisest. 2 MÄÄRUSKAEBUS
34. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Alepi kaitsja advokaat M. Seesma, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Alternatiivselt taotletakse kohtu ära nägemisel katseaja pikendamist.
35. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et kriminaalhooldusalane järelevalve ei mõju J. Alepile piisavalt distsiplineerivalt ja et ta ei ole võimeline edasise katseaja jooksul alkoholist hoiduma. J. Alep avaldas kohtuistungil, et oma vigadest õppinud ja saanud enda alkoholiprobleemi tõsidusest aru. Ta läks ravile ja asus läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Teda motiveerib alkoholist hoiduma ka abikaasa tervislik seisund, sest sel ajal peab ta majapidamise eest hoolitsema. Samuti ei ole arvestatud põhjendustega, miks J. Alep keeldu rikkus. Nimelt tuleb hinnata, kas kontrollnõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik rikkumist põhjendab. J. Alep tarvitas alkoholi, sest oli pärast elektriarve nägemist närvis ja ta abikaasa läks jalaoperatsioonile, mille tagajärjel selgus, et viimane jääb pikemaks ajaks ratastooli. Tarvitamised on seotud olukordadega, mil ta on ärritunud. Samuti on tal unehäired, mis on kestnud juba aastaid. Maakohus ei ole kaalunud võimalust määrata J. Alepile täiendavaid kohustusi. Vangistuse täitmisele pööramine peab olema põhjendatud ja vajalik. Olukorras, kus isiku käitumist ja suhtumist on võimalik suunata läbi kergemate meetmete, tuleb neid ka kohaldada. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
36. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult J. Alepi tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
37. Määruskaebuses üritatakse väita, et J. Alepil oli rikkumisteks mõjuvad põhjused. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita. J. Alepi sõnul tarvitas ta alkoholi, sest oli ärritunud ja endast väljas. Selliselt talitamine ei ole aga olukorras, kus kohus on alkoholi tarvitamise ära keelanud, vastuvõetav. Tal oli ka valik alkoholi mitte tarvitada, aga J. Alep lihtsalt otsustas, et ta eirab seda kohustust ja tarvitab siiski. J. Alepi põhjendustest, miks ta alkoholi tarvitas, on pigem arusaadav, et viimane n-ö uputab oma probleeme pudelisse ja ei üritagi probleemidega elutervel viisil tegeleda. Ühtlasi on J. Alepi poolt alkoholikeelu rikkumised iseäranis olulised. Nimelt on tal karistusregistri andmetel neli kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega on tema poolt toime pandud kuriteod otseselt seotud alkoholi liigtarvitamisega. J. Alepi enda sõnul on ta nüüdseks aru saanud, et ta peab alkoholist loobuma ja lubab edaspidiselt nõudeid täita. Ometi on ta kriminaalhooldusperioodil korduvalt tarvitamiskeeldu rikkunud ja teatud olukorrad on vajanud lausa politseipoolset sekkumist. Ta tarvitas alkoholi edasi isegi pärast erakorralise ettekande esitamist, olles teadlik, et tema karistus võidakse peagi täitmisele pöörata. Selle kõige valguses on kriminaalkolleegiumi hinnangul äärmiselt ebausutav, et J. Alep suudaks edasipidiselt alkoholist hoiduda.
38. Erinevalt määruskaebuses märgitust leiab kriminaalkolleegium üheselt, et J. Alepi suhtes on vangistusest kergemaliigilised võimalused ennast ammendanud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa loota, et vabadusse jäädes võiks J. Alep oma suhtumist ja käitumist muuta ning nt katseaja pikendamine või lisakohustuste määramine võiksid temale mõjusad olla. Kriminaalhooldusametnik juba püüdis J. Alepit mõjutada kirjalike hoiatustega ja kohus määras talle täiendavalt ka alkoholikeelu, kuid mingitki muutust see kaasa ei toonud, s.o alkoholi tarvitamine jätkus. Oluline on seegi, et J. Alepile mõisteti praeguses asjas osaliselt ka vangistus. Seega isegi šokivangistuses viibimine teda eripreventiivselt kuidagi ei mõjutanud. Ta ei täida 3 sellest hoolimata määratud kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul on J. Alepi kriminaalhooldus ebaõnnestunud.
39. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eeltoodu põhjal ilmselge, et J. Alep on suhtunud võimalusse kanda karistust tingimisi vabaduses, ükskõikselt. Kuigi määruskaebusest on justkui arusaadav, et J. Alep lubab enda käitumist parandada ja ravile alluda, ei ole mingisugust tõsiseltvõetavat põhjust tema lubadustesse uskuda. Suure tõenäosusega puudub tal tegelikkuses motivatsioon määratud nõudeid täita. Ja ei ole ka põhjust uskuda, et tema käitumist parandaks ravi- ja lisakohustuse määramine. Tema alkoholiprobleem on väga pikaajaline. Ta on sellega seoses isegi üle aasta statsionaarsel alkoholiravil viibinud, kuid tulutult. J. Alepi puhul on muuhulgas suur ka oht, et ta võib alkoholijoobes olles kuritegusid toime panna. Ja arvestades, et ta ei ole ka edaspidiselt motiveeritud kontrollnõudeid ja kohustusi – eelkõige alkoholikeeldu – täitma, ei saa teda vabadusse jätta ka tema perekonna heaolule mõeldes. J. Alep ise ju oma abikaasa tervislikule seisundile mõelnud ei ole, s.o ta rikkus korduvalt kontrollnõudeid ja tarvitas alkoholi, riskeerides selliselt vangistusse sattumisega ja oma abikaasa raskesse olukorda panemisega. Talle on selgitatud, et kontrollnõuete- ja kohustuste rikkumine võib kaasa tuua vabaduse võtmise. Seetõttu ei ole võimalik J. Alepi puhul rakendada karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. Talle on juba antud piisavalt võimalusi ja aega enda käitumise parandamiseks ja kriminaalhooldustingimuste nõuetekohasest järgimiseks, kuid tulutult. J. Alep tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
40. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
41. märtsi
42. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4