lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 136 lg 1 järgi üldmenetluses Oleg Pavlov isikukood 38805152211, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, xxx, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkend puudub. Irina Žurina 1.,2., 21.,22.02, 7.03.2022 Juhindudes KrMS § 306, § 309-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS: 1. Süüdi tunnistada Oleg Pavlov kuriteo toimepanemises
lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Süüdi tunnistada Oleg Pavlov kuriteo toimepanemises
3. Süüdi tunnistada Oleg Pavlov kuriteo toimepanemises
4.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista lõplikult karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 5.
lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistus täielikult täitmisele kui Oleg Pavlov ei pane 3-(kolme)-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus on 22.03.
Peale selle tema, 21.01.2020 kella 20:20 paiku ähvardas korteris xxx, Ida- Virumaa oma endist elukaaslast H P`d tervisekahjustuse tekitamisega, lubades purustada H P ninaluu . H P`oli alust karta ähvarduse täideviimist,sest O.Pavlov oli ka varasemalt tema suhtes vägivalda kasutanud. Seega Oleg Pavlov pani toime
teise inimese ähvardamise tervisekahjustuste tekitamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist. Peale selle tema 14.02.2020 täpselt tuvastamata ennelõunasel kellaajal võttis H.P`lt vabaduse, mis seisnes selles, et lukustas xxx asuva korteri ukse, jättes korteri ukse võtmed enda kätte ning ei lubanud H P väljuda korterist. Kolmandal korrusel paiknevast korterist puudus H P võimalus ise lahkuda ,sealhulgas puudus H P võimalus välja helistada (telefoni teel endale abi kutsuda), kuna eelnevalt oli Oleg Pavlov enda kätte võtnud tema mobiiltelefoni. 2 Seega Oleg Pavlov pani toime
teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise Poolte seisukohad kohtuistungil Prokurör Hlebnikova leidis, et Pavlovi süü on tõendatud uuritud tõenditega ja eelkõige kannatanu P ütlustega ning palus karistada Pavlovit kahe aasta ja kuuekuulise vangistusega, mis jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav Pavlov ennast süüdi ei tunnistanud. Pole kannatanut löönud, ähvardanud ega temalt vabadust võtnud. On vaid lõhkunud tema telefoni. Kaitsja Žurina leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud, Pavlovi süü on tõendamata ja ta tuleb kõigis episoodides õigeks mõista. UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD 27.10.2019 kehalise väärkohtlemise episood Süüdistus: 27.10.2019 a. kella 13:00 paiku korteris aadressil xxx Oleg Pavlov lõi enda elukaaslast H P käega vastu rindu nii tugevalt, et H.P jäi hing korraks kinni ning tekitas H Pe füüsilist valu ja kehavigastusi (vasakul rinnakupiirkonnas marrastus ja hematoom). Tõendid: Kannatanu H P poolt kohtuistungil antud ütluste järgi lõi Pavlov teda õla-rinna piirkonda. Vist oli seotud poodi minemisega. Tahtsin minna poodi, kutsusin ta (Pavlovit) kaasa, aga ta ei teinud välja. Kui hakkas end riidesse panema, siis hakkas (Pavlov) märatsema, pani köögikardina põlema, lõhkus mööblit. Lõi käega, pigem oli kõva tõukamine, oli suures toas, seisis. Tundsin valu ja hing jäi kinni korraks. Pavlov märkas seda küll, pärast vabandas. Arstiabi saamiseks ei pöördunud, arvasin, et seda ei kordu. Jäi sinikas rinna-õla piirkonnas, oli fotografeeritud. Kehavigastused näitas politseile. Politseis tehtud fotodel kannatanu rindkere ülemises osas vasakul poolel (rangluu piirkonnas) on näha hematoom (tl 1-2). Kannatanu ütlustega riimub ka lähisuhtevägivalla infolehelt 28.10.2019-st, millest nähtub, et lähisuhtevägivalla juhtumist on teatanud kannatanu H P. Vägivalla liigi all on märgitud – füüsiline vägivald (lükkamine, füüsilise vägivallaga ähvardamine). Osapoolte suhe – elukaaslased. Kannatanu kardab vägivalla kordumist. Kannatanu hinnangul kogetud vägivald mõjutab tema tervist ja turvalisust väga palu, toimetulekut ei mõjuta. Vägivallatseja – Oleg Pavlov, ei tööta. Kasutati vormikaamerat. Lisainfo all märgitu langeb kokku kannatanu ütlustega. Täna tuli isik (P) ise politseisse, kuna peale tööd ei julge koju minna, sest mees pidevalt ähvardab teda ning ei ole nõus lahkuma. Ähvardab tervisekahjustuste tekitamisega (nt ninaluu puruks lüüa). (tl 3) 7.07.2020 asitõendi protokollist nähtuvalt H P helistas 28.10.2019 kell 10.11 häirekeskusesse ja palus ühendada teda politseiga, et soovib küsida nõu (tl 22-29b). 3 7.07.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi 28.10.2019 tehtud videosalvestise (fail nimetusega „….2725“), millest nähtub vestlus politseiametnike ja kannatanu P vahel. Politseiniku küsimusele – „ja eile lõi ta teid kodus, jah?“ vastab P, „jah“. Küsimusele „… ütlesite, et olete kuus kuud koos elanud, millal tülid alguse said…“ vastab P, et „…ei oska täpselt öelda. Varem ei julgenud politsei poole pöördada. … Ikka loodad, et inimene muutub… Eile pani kardinad põlema ja siis tõmbas kardinapuu pealt alla.“ Küsimusele – „see oli peale seda kui ta teid lükkas?“ vastab P„jah“, noogutab pead. „Tüli algas sellest, et tahtsin poodi minna, ta oli voodis pikali, küsisin ta käest mitu korda, kas ta tuleb minuga poodi. Ta oli vait. Siis hakkasin sokke jalga panema, siis korraga kargas ta voodist püsti ja kukkus lõhkuma asju.“ Küsimusele „Siis teil oli lihtsalt sõnavahetus ja siis ta lükkaski teid või?“ vastas P„Jah“, noogutas pead. Küsimusele „Kas kriimustas siis teid või lõi?“, vastas kannatanu, et „Lõi“ (näitab käega kuidas lõi – teeb parema lahtise käega järsu lükkava liigutuse, tõukab käega). „Olin toas, kui ta mind lükkas ja siis ta läks kööki ja ütles, et näe, mis nüüd juhtub. Võttis välgumihkli ja pani kardina põlema… Alkoholi tarvitab ta (Pavlov) väga, väga vähe.“ Süüdistatav Pavlov ei tunnistanud selles episoodis kannatanu löömist või tõukamist. Tema ütluste järgi ei oska ta öelda, kas 27.10.2019 oli ta xxx korteris. Ei mäleta, et H P oleks siis nähtavaid kehavigastusi. Kohtu seisukoht: Nii selles episoodis, kui antud asja teistes kehalise väärkohtlemise episoodides, ei olnud sündmuse juures pealtnägijaid ning kannatanu ütluste järgi olid nad selliste vägivallajuhtumite ajal vaid kahekesi. S.t tegemist on n.n. sõna-sõna vastu olukorraga, kui pooltena esinevate isikute ütlused on vastupidised (kannatanu väidab, et süüdistatav on tarvitanud vägivalda, viimane aga eitab seda) ja kohus peab hindama kumba poolt uskuda – kes räägib tõtt, kes valetab. Kehtiv kohtupraktika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2020 otsus asjas nr 1-19-6076, lk 6) osutab, et sellises olukorras on oluline pöörata tähelepanu sellele, et valetaja poolel peab olema loogiline ja eluliselt usutav põhjus (ehk motiiv) selleks. Kannatanu ütlustest nähtub küll, et läbielatu on mõjutanud teda negatiivselt ning mõni aeg oli ta Pavlovit kartnud. Samas ei nähtu kannatanu ütlustest ega muudest tõenditest, et kannatanu oleks teadvalt andnud valesid ütlused. Kannatanu ütlused on loogiliselt, järjepidevad ja eluliselt usutavad. Kaitsja ei taotlenud ristküsitluse käigus kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, mis näitab, et ka kohtueelses menetluses on kannatanu andnud sisult samu ütlusi. Selge see, et peale juhtunu ei ole kannatanul süüdistatava suhtes soojasid tundeid vms. Samas ei tähenda nende suhete katkemine ja kannatanu poolt kuriteokaebuse esitamise fakt kui selline, automaatselt, et kannatanul on motiiv süüdistatava rõõnamiseks. Sellise loogika järgi iga kannatanu ütlused oleksid apriori kahtluse alla seatavad. Ometi nii see ei ole. Esiteks kannatanu ütlustest või käitumisest ei nähtu, et tal oleks vihavaenu vms tundeid süüdistatava suhtes. Samuti ei nähtu mingit motiivi, miks ta peaks Pavlovit rõõnama ehk mis kasu (sh emotsionaalset) ta peaks sellest saama. Asja kohtuliku arutamise käigus ei taotlenud kannatanu lähenemiskeelu kohaldamist või süüdistatavale range karistuse mõistmist, mis oleks loogiline, kui tal oleks motiiv süüdistatava rõõnamiseks ja soov panna ta pikaks ajaks vangi vms. Ometi ei taotlenud kannatanu midagi sellist, vaid ainult süüdlase vastutusele võtmist. Kannatanu ütlustest ei jäänud ka muljet, et ta oleks süüdistatava suhtes kättemaksuhimuline vms. Oma õiguse eest seismise ja süüdlase vastutusele võtmise soov on iga inimese puhul normaalne ega räägi veel tema ebaobjektiivsusest. Eeltoodu kujundab kohtul veendumust, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja neile saab tugineda kohtuotsust tehes. Seda ei saa aga öelda süüdistatava ütluste suhtes, sest süüdistataval on olemas motiiv temale etteheidetava teo eitamiseks – tema puhul on kaalul küsimus kriminaalkaristusest, kas saada süüditunnistatuks, olla karistatud ja kanda karistust või jääda süütuks ja pääseda karistusest. Samas 4 kõiki tõendeid tuleb hinnata kogumis. Ja antud episoodis on näha, et kannatanu ütlused riimuvad nii lähisuhtevägivalla infolehega, kui videosalvestisele fikseeritud jutuga, mis kannatanu on rääkinud politseile. Nii kohtuistungil antud ütlustes, kui asitõendi vaatlusprotokolliga fikseeritud vestluses politseinikega räägib P samadest asjaoludest – et tahtis minna poodi ja kutsus Pavlovit kaasa, millele viimane ei reageerinud ja kui kannatanu hakkas end riidesse panema hakkas Pavlov märatsema, lõhkuma asju ja lükkas teda lahtise käega vastu rinda. Seejuures lisab kannatanu uuritava sündmusega vahetult mitteseotud detaili – et Pavlov pani köögikardina põlema. See ei ole otseselt seotud kannatanu lükkamisega / tõukamisega, mistõttu rõõnamise korral ei annaks see asjaolu midagi juurde. Samas selle mainimine kannatanu poolt kinnitab, et süüdistatav tõepoolest läks endast välja, hakkas märatsema, mille käigus on lõhkunud asju, löönud (lükanud lahtise käega) kannatanut vastu rindu, aga ka pani köögikardinad põlema. Videosalvestiselt (tl 13) on näha, et 28.10.2019 ehk järgmisel päeval peale sündmust andis kannatanu politseijaoskonnas selgitusi toimunust ning politseis tehtud fotodest (tl 1-2) tema rindkere ülemises osas, vasakult poolt, rangluu piirkonnas on näha hematoom. Kuigi süüdistatav ei tunnistanud kardina süütamist, ei eitanud ta otsesõnu kannatanu korteris olnud vara lõhkumist. S.t. asjade lõhkumist, kasvõi osaliselt, tunnistavad mõlemad pooled. Teadaolevalt ei lõhuta asju niisama, vaid see on iseloomulik käitumine pere- või olmetüli olukorras, kui üks või mõlemad pooled on endast väljas ja valavad oma agressiooni kõigile, mis neid ümbritseb – sh nii asjadele kui inimestele. Seega ka asjaolu, et antud juhtumil on aset leidnud ka asjade lõhkumine süüdistatava poolt, kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust ja kui kannatanu räägib tõtt asjade lõhkumisest, loogiline on järeldada, et tema ütlused vastavad tõele ka tema löömise / tõukamise osas. See on loogiline ka selle poolest, et kui süüdistatav ei hoidnud ennast tagasi asjade lõhkumisel ja kardina põlema panemisel, siis agressiooni sellise taseme juures ei pidanud tal tekkima moraalseid raskusi ka kannatanu vastu rinda löömisega / tõukamisega. Kaitsja osutas, et selles episoodis kannatanu ise ei helistanud politseisse, vaid 28.10 läks politseisse sõbranna S mõju all ning videost on näha, et kannatanu naerab ja naeratab, mis kaitsja arvates viitab, et kannatanu vaid soovis vabaneda Pavlovist ning tema ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus kaitsja etteheidetega ei nõustu. Kannatanu on helistanud 28.10.2019 häirekeskusele sooviga küsida nõu ja järgmisel päeval andis ta selgitusi politseis, mis salvestati videole. See, et ta läks politseisse koos sõbrannaga S ei tähenda iseenesest midagi. Vägivallajuhtumite puhul on iseloomulik, et kannatanu asub vägivallatseja füüsilise ja psüühilise mõju all ning ise ei julge minna politseisse, kuid julgeb rääkida juhtunust sõbrale, kes võibki soovitada ohvrile, kust ta peaks abi otsima ning pakkuma oma tuge, nt sellises vormis, et minna kannatanuga koos politseisse. Selline moraalne tugi ei tähenda, et kannatanu on tegutsenud vaid sõbra mõju all ning tema esitatud kuriteokaebus / politseile räägitud jutt ei vasta tõele. Ka see, et suheldes politseinikega kannatanu naerab ja naeratab ei tähenda, et ta annab valesid ütlused. Pigem vastupidi, kui ta sooviks rõõnata süüdistatavat, siis loogiline oleks eeldada, et ta teeb kõike endast oleneva, et esitada juhtunu võimalikult negatiivses võtmes, tuues esile oma kannatusi ning rõhutades süüdlase jõhkrust ja julmust. Midagi sellist aga ei ole kannatanu puhul videosalvestiselt näha. Ta on rahulik, suhtleb tavalise hääletooniga nii politseinikega kui S (kes jääb kaadri taha, aga kelle häält on siiski kuulda). Videost on näha, et kannatanu mitte ainult naerab ja naeratab, aga muutub ka kurvameelseks läbielatust rääkides. See lükkab ümber kaitsja arvamust, et kannatanu ütlused on tingitud soovist vabaneda süüdistatavast, seda enam, et järgmised kuriteoepisoodid näitavad, et peale kannatanu poolt politseisse pöördumist ei kadunud Pavlov kannatanu elust ja nende suhtlus jätkus vähemalt järgmise episoodi toimumise ajani. Seega, asub kohus seisukohale, et kannatanul puudus motiiv süüdistatava rõõnamiseks nagu ka tõendid selle kohta, et 28.10.2019 politseijaoskonnas pildistatud hematoom rangluu vasakpoolses osas võis olla tekitatud kellegi kolmanda isiku poolt muudel asjaoludel, kui kannatanu on sellest rääkinud. S.t kohtu arvates kannatanu ütlused, hinnatuna kogumis kehavigastustest tehtud fotodega ja politseijaoskonnas antud selgitustega tõendavad seda, et Oleg Pavlov, viibides 5 27.10.2019 kannatanu H P korteris aadressil XXX ilma selgelt väljendamata motiivita, lõi (lükkas / tõukas) kannatanut lahtise käega vastu rindkere ülemist osa, rangluu piirkonnas, mille tulemusena tekitas H Pe füüsilist valu ja hematoomi. Seejuures löök oli piisavalt tugev nii, et kannatul jäi hetkeks hing kinni. Kuriteokoosseisu tunnused
lg 2 p 2 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on teise inimese tervise kahjustamine samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, lähi- või sõltuvussuhtes. Rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kaitseb koosseis kehalist heaolu, s.o organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Esimene alternatiiv näeb koosseisulise tagajärjena ette tervisekahjustuse, teine aga valu. Üks rünne võib põhjustada tagajärjena nii tervisekahjustuse kui valu. Tegu on alternatiiv-aktilise süüteokoosseisuga. Tegu, millega tervisekahjustus tekitatakse ei ole tähtis, tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), kuid mis ei tekita tervisekahjustust. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mis organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesanne on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Valulävi on subjektiivne nähtus, mis on inimete puhul erinev ja mis võib mh sõltuda ka nt vanusest, soost, psüühilisest seisundist jm subjektiivsetest asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Piirisituatsioonides tuleb aga täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kui objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusel vastata eitavalt. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis vähemalt kaudset tahtlust. (
-i 5. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 484487). Antud juhul süüdistatav lõi (lükkas / tõukas) kannatanut lahtise käega vastu rindkeret rangluu piirkonnas, mille tulemusena tundis kannatanu valu, nii, et hetkeks jäi tal hing kinni, hiljem tekkis tal selles kohas sinikas ehk hematoom. Kohtu arvates need tunnused vastavad füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise tunnustele. Sotsiaalselt adekvaatne ega inimestevahelistes suhetes normaalne ei ole suhete partneri löömine või käega lükkamine / tõukamine sellise jõuga, et inimene tunneb sellest valu ning isegi tema hing jääb hetkeks kinni. Rakendatud jõu intensiivsusest annab märku kannatanu kehale jäänud hematoom, mis ei oleks tekkinud, kui süüdistatav oleks kannatanut vaid kergelt puudutanud vms, omamata tahtlust tekitada temale füüsilist valu või tervisekahjustust. Kaudselt kinnitab löögi (lükkamise / tõukamise) kõrget intensiivsust ka süüdistatava muu käitumine selle intsidenti ajal, kui Pavlov hakkas lõhkuma asju, milleks loogiliselt võttes pidi ta samamoodi rakendama füüsilist jõudu. Kui süüdistatav on kasutanud suurt füüsilist jõudu asjade lõhkumiseks, siis loogiline on järeldada, et ka kannatanut lahtise käega lüües / lükates ei hoidnud süüdistatav ennast tagasi ning see tegevus oli piisavalt intensiivne. Mida intensiivsem oli löök / lükkamine, seda suuremat valu pidi kannatanu tundma. Arvestades, et kannatanu kehale on sellest jäänud hematoom ning vahetult 6 pärast seda jäi tal isegi hing kinni, ilmselgelt oli tegemist sellise valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega, mis vastab
Süüdistuse järgi pani Pavlov selle teo toime olles kannatanuga lähisuhetes. Sellel momendil tuleb peatuda eraldi. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et süüdistatav Pavlov ja kannatanu P on omavahel hästi tuttavad. Samas pooled olid mõneti erinevatel seisukohtadel küsimuses, kas nad olid omavahel lähisuhetes. Kui süüdistaja on lähtunud sellest, et Pavlov ja P olid tegude toimepanemise ajal elukaaslased ehk olid lähisuhetes
lg 2 p 2 tähenduses, siis kaitsja pigem ei olnud sellega nõus, rõhutades, et süüdistatava ja kannatanu suhted kestsid poolteist aastat, aga need ei kohustanud kedagi millekski, aeg-ajalt elasid nad koos, siis lahku, mis iseenesest ei tähenda kooselu. Kannatanu P kirjelduse järgi Pavlovit tunneb ta märtsist 2019. On endine elukaaslane. Praegu suhteid ei ole. Koos elasid xxx aadressil. Kooselu algul oli kõik korras. Kuskil poole aasta pärast hakkasid tekkima probleemid, tal (Pavlovil) olid kogu aeg vihahood, kuuleb hääli. Tema (P) ei tohtinud kellegagi suhelda, helistada, tänaval kedagi teretada. Selles tekkisid (Pavlovil) vihahood. Kui olid vihahood, siis lõhkus asju, mööblit. Sellega sai haiget teha. Ta (Pavlov) ise ei töötanud. Lõhkus tema (P) asju. Siis hakkas tarvitama füüsilist vägivalda. Lõhutud oli kõik peeglid, mööbel, nõud jne. Pavloviga koos elasid umbes aasta, elasid koos, siis läksid lahku. Süüdistuses märgitud ajal elasid koos, aga mitte kogu selle aja kestel. Pavlov oli armukade. Ise ei andnud selleks alust. Läksid lahku ja tulid kokku, inimesed ikka loodavad, et inimene muutub. Kui oli midagi juhtunud, siis (Pavlov) vabandas. Siis mõni aeg ei suhelnud, siis uuesti. Süüdistatav eitas kannatanuga lähisuhete olemasolu 2019-2020.a.a. Tema ütluste järgi kohtusid P, veetsid palju aega koos. Ei mäleta millal hakkasid suhtlema. Kuna P on endine abikaasa ja kaks last, siis kohtusid kaks ööd nädalas, veetsid aega koos, olid sõbrad. Mõni aeg käis tema juures, teine kord kohtusid kasiinos, käisid rannas, puhkamas. Koos palju aega ei veetnud. P korteris ta (Pavlov) praktiliselt ei elanud. Kohtu arvates tuvastatud asjaolud osutavad sellele, et vähemalt selle episoodi toimepanemise ajal olid süüdistatav ja kannatanu omavahel lähisuhetes, seejuures tegemist ei olnud pelgalt sõprussuhtega, vaid partnerlussuhtega mehe ja naise vahel. Sellele osutavad esiteks kannatanu ütlused, et nad olid Pavloviga elukaaslased, kuigi kogu aeg ei elanud koos. Kannatanu kirjeldab nende kooselu kulgemist, et alguses probleeme ei olnud, aga siis hakkasid süüdistataval ilmnema vihahood. Ehk siis nende kooselu on kulgenud erinevalt, järelikult see kooselu oli olemas. Kannatanu ütluste järgi üritas ta leida Pavlovi äkkviha hoogude probleemile lahendus, võttis numbrit tema jaoks kliinikus. Selline hoolitsemine üksteisest (antud juhul kannatanu hoolitses süüdistatavast) on iseloomulik lähisuhetes olevatele inimestele (vanem hoolitseb laste eest, paarisuhetes üks partner teisest jne). Seega tegemist ei olnud lihtsalt tuttavatega või sõpradega, vaid lähisuhetes olevate mehe ja naisega (olenemata nende vahel intiimsuhete olemasolust, mis ei puutu antud juhul asjasse ja mida kohus pole uurinud). Lisaks sellele osutas kannatanu, et Pavlov oli tema suhtes armukade. See tunne on samuti iseloomulik paarisuhetes olevatele inimestele (ei saa olla armukade võõra inimese või juhututtava suhtes). Süüdistatava väited, et nad lihtsalt kohtusid P ja veetsid aega koos kajastavad vaid väiksemat osa nende suhetest, mis olid ikkagi tunduvalt laiemad ja lähedasemad kui sõprussuhe. Seega täidetud on ka selline kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste element kui lähisuhte olemasolu teo toimepanija ja kannatanu vahel, s.t kõik objektiivsed tunnused on olemas. 7 Subjektiivsete tunnuste poolest vastab süüdistatava tegu otsese tahtluse tunnustele ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Lükates / lüües kannatanut lahtise käega vastu rindkere rangluu piirkoda sellise intensiivsusega, et kannatanul jäi hetkeks hing kinni, pidi Pavlov aru saama, et oma teoga tekitab ta kannatanule füüsilist valu ja suure tõenäosusega jääb sellest kannatanu kehale ka hematoom. Eeltoodu alusel järeldab kohus, et süüdistatava teod vastavad antud episoodis
lg 2 p 2 tunnustele ja selle kuriteokoosseisu tunnused on Pavlovi teoga täidetud. 07.04.2020 kella 03.00 ja 7.30 ajal kehalise väärkohtlemise episoodid Süüdistus: 7.04.2020 öösel kella 03:00 paiku Kohtla-Järve linnas XXX Oleg Pavlov lõi H P ühe korra lahtise käega näo piirkonda (silma piirkonda vasakule näopoolele), mille tagajärjel kukkus H.P asfaldile ning tundis füüsilist valu. Löögi tagajärjel tekkis H P vasakule kulmule ja vasakule silmalaule hematoom ning turse. Samuti tema, 07.04.2020 hommikul kella 07:30 paiku XXX asuvas korteris Oleg Pavlov lõi H P mitu korda lahtise käega vastu pea- ja näopiirkonda. Oma tegevusega tekitas Oleg Pavlov H Pe füüsilist valu ja parema silma alla hematoomi. Samuti lõhkus O.Pavlov tekkinud konflikti käigus tahtlikult ära H.P`le kuuluva mobiiltelefoni Huawei P20 maksumusega 571,76 eurot ja aktiivsusmonitori Huawei Color Band A2 maksumusega 32.45 eurot.Kokku varaline kahju summas 604.21 eurot. Tõendid: Kannatanu H P ütluste järgi kohtus ta Pavloviga sõbra maja juures. Palus Pavlovil tulla, leppisid kokku saada. Oli öine aeg. Kui sissekäigust välja läks oli Pavlov ukse juures, küsis, mis sõbrale kinkisin , viidates seksuaalvahekorrale ja lõi nii (tugevasti), et kukkusin asfaldile, siis võttis sülle ja viis enda juurde… Lõi lahtise käega vasakule poole, kulmu piirkonda, sellest jäi sinikas. Kukkumisest eriti viga ei saanud, pigem löögist. Tundis füüsilist valu. Sünnipäeval olles on tarvitanud alkoholi, ei oska öelda kui palju, aga purjus ei olnud. Kukkumise põhjuseks oli, et ta (Pavlov) lõi. Pavlov võttis ta sülle, sest tahtis nii... Vigastus oli löögist. Asfaldile kukkumisest võib olla jäid kätele kriimustused, aga see ei takistanud liikumist. Sama päeva hommikul kell 7.30 oli Pavlovi juures, XXX. Seal ärkas selle peale, et Pavlov hakkas küsima, kes on sulle (P) sõnumit saatnud. Siis hakkas lööma ja märatsema, viskas telefoni vastu seina. Lõhkus telefoni ja nutikella. Löögid olid pea ja näo piirkonda. (Politseis) tehti foto, näol oli sinikas. See oli vasaku kulmu kohal, suur hematoom ja ülejäänud nägu oli ka sinikates. Kaua olid sinikad ja tundis valu – kaks nädalat, kandis päikeseprille. Valus oli paar päeva kuni nädal. Katsudes oli valus. Süüdistatava Pavlovi ütluste järgi ei kasutanud ta vägivalda kannatanu P suhtes. See päev võimalik, et suhtles P telefonitsi. Leppisid saada kokku juba päev enne. Siis palus võtta ta pealt mingilt sünnipäevalt, et rääkida… Kella 2 ajal öösel kohtusid temaga. (P) oli tugevas joobes, ei saanud ise liikuda, kukkus trepil sissekäigu juures… Viis ta enda juurde, andis temale palderjani, tal oli hüsteeriline seisund, haises alkoholi järgi. Kui ta (P) hommikul tahtis koju minna, midagi nähtavat (vigastusi) tal ei olnud. Võib olla oli marrastus asjast, mille vastu ta lõi ennast (kukkudes). Peksmise jälgi ei olnud. Kukkumisest läksid tal prillid katki, lõi ennast vastu ukselinki, oli kerge kriimustus silma juures. Hommikul lõhkus telefoni. See oli omandatud kooselu ajal, peale 1,5 aastat suhtlust nimetas P teda (Pavlovit) teise nimega, vist oli narkojoobes. Lõhkus nutikella julmal viisil, samal põhjusel, sest kui hommikul ärkas nimetas teise mehe nimega. Läks korterist välja, P sättis ennast üksi. 8 7.07.2020 vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas H.P sõbranna V S 7.04.2020 kell 8.42 häirekeskusesse ning kõnest on kuulda ka kannatanu H P häält (tl 22-29b). V.S teatas, et tema sõbranna tuli üleni pisarais. Noormees, kellega nad mõnikord kohtuvad lõhkus tema telefoni ja nutikella ära… Tal on sinikas kulmu kohal… Ta elab Kohtla-Järvel ja tuli, sest telefon on ära lõhutud, ei saa kuidagi helistada… Kulmul sinikas, tuli rõngas kulmust välja võtta. Nutikell ära lõhutud. Telefon ise tükkideks lõhutud. Küsimusele millal see juhtus vastab V.S – vot hiljuti, kohe hommikul… Küsimusele mis ta (sõbranna) nimi on, vastab H P… Vasak kulm on paistes ning antud momendil on see sinine. Ma vaatan teda ja näen… Kiirabi ei ole vaja… annan talle rahustavat. Siis annab V.S telefoni H.P, kes küsimusele, kuidas elukaaslase nimi on vastab Oleg Pavlov. Siis operaator palub anda telefon tagasi V.S ja küsib, kas on vaja politseid. V.S vastab, et jah, muidugi. Kaitsja osutas, et kõnes häirekeskusele S räägib vaid telefoni ja kella lõhkumisest, ei räägi vigastustest või et neid oleks tekitanud süüdistatav. Kohus selle arvamusega ei nõustu. S teatab muuhulgas, et sõbrannal – H.P on kulmul sinikas ja et sõbranna tuli tema juurde üleni pisarais ning noormees, kellega nad kohtusid lõhkus tema telefoni ja kella ära. Kui viia need asjaolud kokku, siis ei jää muud tõlgendamisvõimalust, kui et H.P endine noormees (Pavlov) tuli temale kallale, lõhkus tema telefoni ja kella, aga ka tekitas temale kehavigastuse – sinika, hematoomi kulmule, millest kannatanu oli üleni pisarais. Seega V.S telefonikõnest häirekeskusele on üheselt aru saadav, et tegemist ei olnud ainuüksi vara lõhkumisega, vaid ka kehavigastuse tekitamisega ja seda tegi H.P endine noormees, kelleks on Pavlov. V.S tehtud väljakutsele reageeris (politseipatrulli koosseisus) tunnistaja K J, kelle ütluste järgi 2020.a töötas ta patrullpolitseinikuna. Mäletab, et käis väljakutsel, kus suhtles H P. See oli pigem hommiku poole, ennelõunat, alustasid vahetust ja siis tuligi see väljakutse XX. H.P läks sõbranna juurde, oli rääkinud, et tal oli kas elukaaslasega või endise elukaaslasega Oleg Pavloviga tüli, mille käigus Oleg olevat teda füüsiliselt rünnanud ja oli ära lõhkunud mobiiltelefoni ja mingit kella ka. Kannatanul olid vigastused näo piirkonnas. Ei oska kindalt öelda, mis sorti vigastus oli, aga oli näo piirkonnas ja vigastus fotografeeriti. Kannatanu rääkis, et nad olid Olegiga korteris Kohtla-Järvel ja tüli tekkis mingi teise meesterahva sõnumi pärast ja mida Oleg oligi näinud ja peale seda tekkis nende vahel tüli. Sõnumi sisu ei tea, sest telefon oli katki. Olegiga vahel ei ole koos elanud, paar kuud elasid uuesti koos. Kannatanu emotsionaalne seisund – ta oli sellest sündmusest endast väljas…Ei tekkinud kahtlust, et kannatanu on ebakaine, ei olnud vajadust kontrollida tema joovet… Oleg lõhkus telefoni ja kannatanul oli kahju seoses telefoniga ja kellaga. 7.07.2020 asitõendi (politsei rinnakaamera salvestise) vaatlusprotokollist nähtuvalt 7.04.2020 teatas kannatanu P väljakutsele reageerinud politseinikele, et see juhtus noormehe juures kodus, ei mäleta aadressi… Küsimusele, miks noormees tuli temale kallale vastas kannatanu – armukadedus. Küsimusele, kas siis ta lõi teid, vastab kannatanu – jah. Lahtise käega, niimoodi, et lausa kukkusin. Ei mäleta mitu korda lõi. Õues oli see üks kord. Politseiniku küsimusele, kas oli veel intsident toas, vastas kannatanu – hommikul jah… Tal oli vanaema kodus aga tema seda ei näinud. Kui politseinik hakkab täpsustama telefoni marki ja maksumuse ja küsib kuidas ta selle ära lõhkus? Kas rüseluse käigus või? Vastab kannatanu – Ei, ta viskas selle vastu seina ja et see oli toas olles. See juhtus niimoodi, et kui ta sissekäigu juures mind siis nagu kätte sai. Ta võttis mind sülle ja viis enda juurde koju… ma nagu eriti vastu ei hakanud sest ma ei julgenud, kuna ta juba ükskord lõi mind… Oli sõbra juures, seal ta tuli mulle vastu sissekäigu juures, siis lõi mind, sest ma panin sissekäigu ukse kinni ja siis ta võttis mind sülle ja viis enda juurde… Siis ma jäin magama. Magasin paar tundi ja siis hommikul ütleme… uus suhtekaaslane saatis mulle sõnumi ja siis hakkas kõik otsast pihta… Saatis mulle sõnumi ja siis ta viskas telefoni vastu seina, lõi mind ja jälle loopis telefoni ja jälle lõi… niikaua kui ta ära käis, siis ma panin riidesse ja tulin ära… Ei julgenud isegi koju minna. Ma tulin sõbranna juurde. Küsimusele, kas varasemalt on juhtunud selliseid intsidente vastab kannatanu Jaa!... Tema peale kolm avaldust äkki kirjutanud. (tl 10-11) 9 7.04.2020 tehti kannatanust ka fotod politseijaoskonnas ning fotodelt kannatanu näol on näha hematoom parema silma all ja vasakul silmalaol (tl 14). Tunnistaja M K ütluste järgi H.P saatis talle foto. See oli pärast 14.02.2020 juhtumit. Foto oli seotud sellega, et oli Pavlovilt peksa saanud. Fotol silmad olid sinised. Edastas selle foto politseile. Fototabelist on näha pilt tunnistaja M. K telefonist, millel on näha foto H.P näost, mille ta saatis M.K. Fotol on näha, et H.P nägu on paistes, vasaku ja parema silma piirkonnas on hematoomid. H.P kirjutab M.K, et natuke aega ei saa laste juurde tulla, ei taha (oma nägu) näidata (tl 51). 7.04.2020 lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et juhtumist teatas kannatanu sõbranna V S. Vägivalla liigiks on märgitud füüsiline vägivald (löömine), tundis valu ja psüühiline vägivald (ekstreemne armukadedus, asjade lõhkumine). Osapoolte suhe on – eks elukaaslased. Kannatanu on H Pau, kes on vigastatud, kardab kordumist, vägivald on korduv, kogetud vägivald mõjutab tema tervist ja turvalisust väga palju. Vägivallatsejana on märgitud Oleg Pavlov. Tunnistajaks juhtumi juures on Olegi vanaema. Lisainfo all on märgitud, et tüli tekkis Oleg Pavlovi armukadedusest. Tüli käigus Oleg ründas ja lõi Ht käega näo piirkonda, millega tekitas He silmade ümbrusesse hematoomid ja paistetuse. H rääkis, et tüli tekkis XXX tänaval Olegi elukohas. Tülitsemise käigus lõhkus Oleg ära He nutitelefoni ja nutikäekella. Peale tülitamist Oleg lahkus, võttes kaasa He pangakaardi. Kuna He telefon oli katki, siis pöördus ta oma sõbranna poole kes omakorda võttis ühendust politseiga. Oleg ja H on eks elukaaslased, koos nad ei ela juba kaks kuud. Kohtu seisukoht: Võttes uuritud tõendid kokku ja hinnates need kogumis asub kohus järgmisele seisukohale. Süüdistatava ütluste järgi ei eita ta kannatanu enda elukohta viimist, nagu ka seda, et hommikul lõhkus ta kannatanu telefoni ja nutikella. Hommikul aga nimetas H.P teda teise mehe nimega. Seetõttu läks endast välja, lõhkus telefoni ja nutikella. Kannatanut ei ole löönud. Üritas vaid äratada teda, raputas õlast, et ärka üles, mine ära, siis küsis „kes sulle kirjutab?“, siis ta (P) nimetas teda teise mehe nimega, siis ütles talle „mine ära“. Pärast pooleteistaastast suhtlemist võis ikka tema (Pavlovi) nime meelde jätta. Kohtu arvates need süüdistatava ütlused on ebaloogilised ja eluliselt mitteusutavad. Isegi kui kannatanu nimetas teda teise mehe nimega, ilmselgelt tegemist ei ole sellise eksimusega, mille tõttu sai süüdistatav minna endast välja ja hakata lõhkuma kannatanu telefoni ja nutikella, lüües vahepeal ka kannatanut käega vastu pead ja nägu. Ilmselgelt tegemist on sama põhjusega, miks Pavlov lõi kannatanut samal päeval varem (ööajal) H.P sõbra trepikoja sissepääsu juures ehk tundis armukadedust H. P suhtes, sest viimane oli suhelnud teise mehega ja nende (Pavlovi ja P) suhted olid lõppenud. Analoogselt 27.10.2019 episoodiga, kus süüdistatav samuti valas oma agressiooni välja teda ümbritsevatele asjadele, siis ka 7.04.2020 hommikuse episoodi ajal lõhkus ta kannatanule kuuluva telefoni ja nutikella, visates telefoniga vastu seina ning torgates nutikella ekraani tuvastamata esemega. Nii nagu 27.10.2019 episoodis, ka 7.04.2020 ei pääsenud löömisest ka kannatanu ise, sest Pavlov nii lõhkus tema vara, kui ka lõi kannatanut käega vastu pead ja nägu, millest kannatanu tundis valu ja sellest tekkis tal hematoom vasakul kulmul ja silmalaual ning tema nägu oli turses. Viimast kinnitab ka kannatanu poolt oma endisele elukaaslasele – M.K saadetud foto, millel on hästi näha nii hematoom kui turse. Pärast juhtunu ei julgenud P isegi minna tagasi oma elukohta, vaid läks kohe sõbranna (S) juurde, kes kutsuski politseid välja. Väljakutsele reageerinud patrullpolitseinik J on ise vahetult näinud, et P olid kehavigastused näo piirkonnas ja ta kinnitas kannatanu versiooni, et kannatanu sõnul tüli sai alguse kannatanu telefonile teise mehe poolt saadetud sõnumist. 10 Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et kannatanul fikseeritud vigastused võisid tekkida kukkumisest vastu asfaldi. Esiteks, tunnistaja J ei räägi kannatanu vigastuste iseloomust eriti palju – et kannatanul olid vigastused näo piirkonnas, ei oska öelda, mis sorti need olid, aga need fotografeeriti. Fotodelt on aga selgelt näha, et kannatanu näol on hematoomid vasakult poolt silmalaul ja paremalt silma all. Needsamad vigastused on näha ka kannatanult endisele elukaaslasele M.K saadetud fotol (tl 51). Arvestades, et vigastused olid just mõlema silma piirkonnas, kusjuures tegemist on just hematoomidega, mitte marrastustega vms, leiab kohus, et süüdistatava ja kaitsja versioon, et vigastus oli saadud kukkumisest vastu asfalti, ei ole loogiline. Kannatanu ei saanud kukkuda näoga vastu asfalti, lüües seejuures end korraga näo mõlema poolega (süüdistatava ütluste järgi kukkus kannatanu ühe korra, seetõttu löök näoga vastu asfalti pidi olema samuti üks). Sellisel juhul aga ei saanud kannatanul tekkida hematoome näo mõlemal poolel - nii vasaku kui parema silma piirkonnas. Samuti kukkumisest asfaldile pidid tal jääma näole pigem marrastused, sest asfalt on teadaolevalt kõva tasase pinnaga ning siis pidid olema marrastused ka näo teistes kohtades – nina, suu, lauba piirkonnas, mida ometi pole näha. Sellised hematoomid (silma all, silma piirkonnas) on aga iseloomulikud, kui kannatanut lüüakse käega või rusikaga. Seetõttu usutavad on kannatanu ütlused, et hematoomid vasakul silmalaul ja parema silma all tekkisid tal süüdistatavalt saadud löökidest vastu nägu 7.04.2020 öösel ja hommikul, mil Pavlov lõi kannatanut kätega vastu nägu ja pead. Süüdistatava ütlused, et tulles trepilt alla kannatanu komistas / kukkus ja seejuures lõi ennast vastu ukselinki ei ole usutavad. Isegi kui möönda, et selline kukkumine on toimunud (millele küll ei ole ühtegi kinnitust peale süüdistatava sõnu), siis jääb õhku sama küsimus ehk kuidas ühest löögist vastu ukselinki võisid kannatanul tekkida hematoomid nii vasaku kui parema silma piirkonnas. Seetõttu, kohtu arvates, ka see kaitseversioon on kannatanu ütlustega ja tema näost tehtud fotodega ümber lükatud. Uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et 7.04.2020 öisel ajal Kohtla-Järve linnas täpselt kindlaks määramata kohas, õues, trepikoja sissepääsu juures lõi Oleg Pavlov armukadeduse põhjusel H P ühe korra lahtise käega vastu nägu (vasaku silma / kulmu piirkonda), mille tagajärjel kukkus H.P saadud löögist maasse ning tundis Pavlovi löögist vastu nägu füüsilist valu. Pärast seda viis Pavlov kannatanut oma elukohta, kus kannatanu jäi magama. Hommikul kella 07.30 ajal Oleg Pavlov, viibides oma elukohas XXX asuvas korteris, armukadeduse põhjusel, lõi H P mitu korda käega pea ja näo piirkonda, millest kannatanu tundis füüsilist valu. 7.04.2020 ööajal ja hommikul kannatanu käega löömise tõttu tekkis kannatanu vasaku kulmu-silmalau piirkonnas ja parema silma all hematoom ning tema nägu oli turses. Samuti 7.04.2020 hommikul kella 7.30 ajal, lõhkus O.Pavlov samal põhjusel tahtlikult ära H.P kuuluva mobiiltelefoni Huawei P20, visates selle vastu seina, ja aktiivsusmonitori Huawei Color Band, torgates selle ekraani tuvastamata esemega. Kuriteokoosseis: Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus. Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, s.o kalduvust panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Kohtu arvates vastavad süüdistatava teod 7.04.2020 öises ja hommikuses episoodis korduva kehalise väärkohtlemise tunnustele. Tol ajal ei elanud Pavlov ja P enam koos ja nende suhted olid katkenud. Samas lähisuhte tunnus laieneb ka endistele partneritele, sh elukaaslastele ning kohus on varasemalt tuvastanud, et Pavlov ja P olid sisult paarisuhetes, olenemata sellest, mitu ööd nädalas ööbisid nad koos ühe katuse all. Kinnitamist on leidnud ka muud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused - ööajal lõi Pavlov kannatanut lahtise käega vastu nägu, millest kannatanu kukkus maasse ning hommikul, kui kannatanule saatis sõnumi teine meesterahvas lõi Pavlov 11 kannatanut mitmel korral käega vastu nägu ja pead. Suhetepartneri (sh endise) löömine ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav ja selline käitumine ei ole inimestevahelistes suhetes lubatav. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu, aga ka hematoomid parema silma all ja vasaku kulmu / silmalau piirkonnas, nagu ka näo turset. Need Pavlovi teod vastavad
Nagu ka varasemas episoodis pani Pavlov need kuriteod toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (lööb kannatanut) ja vähemalt möönis seda. 21.01.2020 ähvardamise episood Süüdistus: 21.01.2020 kella 20:20 paiku ähvardas Oleg Pavlov korteris xxx, Ida-Virumaa oma endist elukaaslast H P`d tervisekahjustuse tekitamisega, lubades purustada H P ninaluu. H P`l oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest O.Pavlov oli ka varasemalt tema suhtes vägivalda kasutanud. Tõendid: Kannatanu P ütluste järgi oli ta kodus, kui Pavlov ähvardas teda, sest tahtis minna koeraga välja. Ütles, et kui välja läheb, siis lohkub tal nina puruks, täpset sõnastust ei mäleta. Tal oli alust arvata, et viib selle täide, kuna eelnevalt on Pavlov lükanud teda nii, et jäi sinikas ja vihahoos on Pavlov ettearvamatu. Kutsus politseid. Kui ütles, et tuleb politsei võttis Pavlov oma asjad ja läks ära. Süüdistatav on eitanud kannatanu ähvardamist. Et kannatanu ütles talle (Pavlovile) „mine ära“, see oli öeldud naljana. 7.07.2020 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 21.01.2020 kell 20.22 helistas kannatanu H P häirekeskusele ja palus ühendada teda politseiga, tahaksin kutsuda patrulli koju, palus oma vägivaldsel poisssõbral täna lahkuda, aga tuli töölt ja ei tea, kas ta on lahkunud või mitte ja ei julge üksi koju minna. Operaatori küsimusele, kas elavad koos, vastab P, et jah, aga palusin tal lahkuda, aga ta ei lahku. Operaator soovitab enne minna kohale ja vaadata, kas ta on kohal. P vastab sellele, aga kui ta tuleb mulle kallale, telefoni ära võtab? Küsimusele, kas seda on varem juhtunud vastab P, et jah, olen tema peale avaldust kirjutanud. See oli umbes poolteist kuud tagasi. Küsimusele, kas on olemas reaalne oht, et ta tuleb kallale, kui (P) uksest sisse astub vastab P, et oht on olemas, et tuleb kallale, aga ei tea, kas kohe… (tl 22-29b). Tunnistaja A S ütluste järgi jaanuaris 2020 töötas ta patrullipolitseinikuna. Tuli väljakutse XXX aadressile. Väljakutse sisuks oli, et endine elukaaslane ei lahku korterist ja teataja kardab teda. Elukaaslast korteris ei olnud. Kannatanu oli väljas. Kasutas rinnakaamerat. Kannatanu kurtis, et endine elukaaslane ähvardas nina puruks lüüa ja ei tahtnud tema (kannatanu) korterist lahkuda. Kas kannatanul oli alust karta – arvab et oli, sest olid ka eelnevad vägivallajuhtumid. Tundus, et kannatanu räägib tõtt. Kannatanu on maininud ka eelnevaid juhtumeid, vähemalt ühte, aga nende sisu ei tea. 7.07.2020 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sündmuskohal käinud politseiniku rinnakaamera salvestise (fail nimetusega E66033_E66032_BCU_P24562_2020-0121_191332000_1474603735). Salvestiselt on näha, et 21.01.2020 politseinikud tulid kannatanu P korteri ette ja kannatanu selgitas, et ta tuli koju ja tahtis minna koeraga välja, aga siis ei lasknud ta (Pavlov) teda välja. „Ähvardas mind, et tuleb kallale, ütlesin talle, et ma kutsun politseid, siis ta ütles, et selge, siis ootame politseid ja siis … võttis oma asjad ja läks minema“. Politseiniku küsimusele – „Tema ähvardas jah?“ vastab P– „Jah“. Küsimusele millega ähvardas, vastab P, et „igasuguste asjadega“. Tundis hirmu. Ta lihtsalt ähvardas. Küsimusele, kas tal oli käes ohtlikke 12 esemeid või on kasutanud vägivalda, vastab kannatanu eitavalt – „Ei, lihtsalt ähvardas“. Küsimusele, kas ähvardas tappa või mida teha, vastab kannatanu, et „… lihtsalt ütles, et löön sul ninaluu katki… arvab, et ta võib küll (seda) teha“ ja ta (P) ei saa temale (Pavlovile) vastu. Tüli algas sellest, et Pavlov keeldus korterist lahkumast (tl 6-7). 21.01.2020 lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et Oleg Pavlov on ähvardanud kannatanut (P) füüsilise vägivallaga, ei lasknud korterist välja ning juhtunu mõjutab tema tervist, turvalisust ja toimetulekut. Ta kardab kordumist. Vägivallatseja on endine elukaaslane. Vägivallatseja Oleg Pavlov lahkus enne politsei saabumist. Lisainfo all on märgitud, et kannatanu sõnul tekkis konflikt sellest, et ta palus Olegil oma isiklikud asjad kokku korjata ning lahkuda korterist, kuna ei soovi enam Olegiga koos elada. Selle peale Oleg vihastus ning ähvardas vägivallaga, lubas Hel nina puruks lüüa. Samuti ei lasknud Hel korterist lahkuda. He sõnul tundis ta väga hirmu, kuna Oleg on ühe korra kasutanud füüsilist vägivalda tema suhtes. (tl 31). 24.01.2020 teostati juhtumi järelkontrolli, mille käigus selgus, et pooled läksid lahku, koos ei ela. (tl 32) Kohtu seisukoht: Ka antud episoodis tegemist on nn sõna-sõna vastu olukorraga, kus teo pealtnägijaid ei olnud. Sündmuskohale saabunud tunnistaja S teab juhtunust vaid kannatanu sõnul. Seetõttu tuleb kohtul hinnata tõendid kogumis ja otsustada, kumma poole (kannatanu või süüdistatava) ütlused on usaldusväärsed. H.P ei olnud ei varasemate ega praeguse episoodi puhul mingit motiivi süüdistatava rõõnamiseks ning tema ütlused on eluliselt usutavad. Kui 27.10.2019 tahtis kannatanu minna poodi ja süüdistatav lõi / lükkas teda lahtise käega, siis selles episoodis räägib kannatanu, et Pavlov lubas lüüa tal nina puruks, kui läheb koeraga välja. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja S ütlustega, et kannatanu kutsus politseid välja ja teatas muuhulgas, et endine elukaaslane keeldub korterist lahkumast. Süüdistatava sõnul tegemist oli naljaga, kui kannatanu nalja tehes ajas teda korterist välja. Kohtu arvates süüdistatava selline versioon ei ole eluliselt usutav. Esiteks jääb arusaamatuks, milles pidi seisnema see nali, kui kannatanu on teda oma korterist välja ajanud. Samas kannatanu ja tunnistaja S ütlustest nähtub võimalik kuriteo motiiv – kannatanu palus Pavlovil pakkida oma isiklikud asjad kokku ja lahkuda tema korterist, sest ei tahtnud enam temaga koos elada. Midagi naljakat sellises olukorras ei ole. Hoopis vastupidi. Loogilised ja usutavad on kannatanu ütlused, et Pavlov ei tahtnud korterist lahkuda ning hakates sellele vastu asus kannatanut ähvardama, et lööb tal nina puruks. Pavlovi varasema käitumise järgi (kui ta lükkas / lõi teda lahtise käega vastu rindu ja lõhkus asju 27.10.2019) teadis P, et Pavlov võib olla ettearvamatu käitumisega ning võib olla agressiivne ja vägivaldne. Seetõttu usutavad on kannatanu ütlused, et ta võttis Pavlovi ähvardust reaalsena ja tema arvates võis Pavlov oma sellist lubadust ka reaalselt täide viia. Kohus ei nõustu kaitsja etteheidetega, et videosalvestiselt nähtuvalt räägib kannatanu rahuliku häälega ning ei ole näha, et ta reaalselt kardaks ähvarduse täideviimist. Kohus ei nõustu sellega. Salvestiselt on näha ka seda, et läbielatu on temale ebameeldiv ning pisarate, väriseva hääle vms tunnuste puudumine ei tähenda veel, et kannatanu ei võtaks ähvardust reaalsena. Kui alguses räägib kannatanu, et ähvardajalt tulid „halvad sõnad“, siis politseiniku palvele täpsustada, mis sõnadega konkreetselt, selgitab kannatanu, et ütles, et löön su ninaluu katki. Nii et kannatanu ütlustest on näha mitte pelgalt ebamääraseid „halbu sõnu“, vaid konkreetset ähvardust. Arvestades olukorda, et kannatanu palus süüdistataval oma asjad pakkida ja korterist lahkuda, Pavlov aga oli sellele vastu ning varem on ta 27.10.2019 ehk mõne kuu eest juba kasutanud vägivalda sama kannatanu suhtes (löönud / lükanud teda käega vastu rindkere), ka objektiivse kõrvalseisja seisukohalt vaadatuna oli kannatanul alust karta selle ähvarduse täide viimist. Pavlovi ähvarduse reaalsusest ja tema agressiivsest hoiakust annab märku ka asjaolu, et ta ei reageerinud kannatanu 13 märkusele isegi siis, kui kannatanu ütles talle, et kutsub politseid välja ehk et isegi politsei ei peata teda, samas sai ta oma teo keelatusest ka ise aru, mistõttu ei jäänud ootama politsei saabumist ja enne patrulli kohale jõudmist lahkus kannatanu korterist. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 21.01.2020 kella 20:20 paiku ähvardas Oleg Pavlov korteris XXX oma endist elukaaslast H P`d tervisekahjustuse tekitamisega, lubades purustada H P nina, kusjuures H P`l oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest O.Pavlov oli ka varasemalt (27.10.2019) tema suhtes vägivalda kasutanud. Kuriteokoosseis
lg 1 kuriteokoosseisu objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev (st kui ähvardatul on olnud alust karta ähvarduse täideviimist). Rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalset kurnavat hirmutunnet (RKKK 3-1-1-59-11, p 9.1). Lisaks on kuritegu suunatud isiku tahtevabaduse vastu, sest hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma tahte vastaselt käituma. Koosseisutüübilt on ähvardamine spetsiifilise teokirjeldusega alternatiiv-aktiline teodelikt. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades…. Oluline on, et ähvardaja sõnakasutus või väljendusviis ning muud asjaolud, nt ähvardaja varasem käitumine kogumis annaksid aluse koosseisupärase kahju tekitamist eeldada (
-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 382-383). Kohtu arvates vastavad süüdistatava teod
Ta ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega (et lööb tal nina puruks). Kuna varem on Pavlov kannatanu suhtes juba kasutanud füüsilist vägivalda, siis ei nähtu asjaolusid, miks Pavlov ei saaks viia oma ähvardust reaalselt täide. Seda, et kannatanu võttis ähvardust reaalsena kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kannatanu on pidanud vajalikuks pöörduda politseisse abi saamiseks ehk ta oli hirmul ja reaalselt kartis süüdistatavat ning naastes koju, teadmata, kas Pavlov on veel korteris või juba lahkunud, ei julgenud kannatanu minna korterisse üksi ja palus politseilt abi, s.t püüdis kaitsta oma tervist ja vältida süüdistatava poolt temale tervisekahjustuse tekitamist. Kui kannatanu poleks ähvardust reaalsena võtnud puuduks tal vajadust politsei kohale kutsumiseks. Ka selle kuriteo pani Pavlov toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (ähvardab tekitada kannatanule kehavigastuse – lüüa tal nina puruks) ja vähemalt möönis seda. Ta on varem kannatanut juba käega löönud / lükanud, nii et tal oli alust arvata, et ta võtab tema ähvardust reaalsena ja suhtub sellesse tõsiselt, mida kannatanu tegigi. Kannatanul oli selline hirm süüdistatava ees, et pärast juhtunu kartis ta minna üksi koju ja helistas häirekeskusele, et minna korterisse politsei saatel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava teod antud episoodis on õigesti kvalifitseeritud
14.02.2020 vabaduse võtmise episood Süüdistus: 14.02.2020 täpselt tuvastamata ennelõunasel kellaajal võttis Oleg Pavlov H.P`lt vabaduse, mis seisnes selles, et lukustas XXX, Ida- Virumaa asuva korteri ukse, jättes korteri ukse võtmed enda kätte ning ei lubanud H P väljuda korterist. Kolmandal korrusel paiknevast korterist puudus H P 14 võimalus ise lahkuda, sealhulgas puudus H P võimalus välja helistada (telefoni teel endale abi kutsuda), kuna eelnevalt oli Oleg Pavlov enda kätte võtnud tema mobiiltelefoni. Tõendid: Kannatanu H.P ütluste kohaselt oli kodus, Pavlov oli ka kodus. Hommikul oli riid. Täpselt ei mäleta mille pärast, aga (Pavlov) keeras ukse lukku, pani võtmed enda tasku, võttis telefoni ära, et ei saaks kellelegi helistada. Võtmed olid kas nagis või jope taskus. Telefon oli vist köögis laua peal… xxx tn korter on kolmandal korrusel, keskmine sissekäik… Tol päeval käisid koos poes, (Pavlov) ütles, kui ostan talle paki suitsu, siis läheb ära. Ostsin talle suitsu aga ära ta ikka ei läinud. Selle asemel võttis võtmed ja telefoni. Võttis, et keegi ei saaks minule ja mina kellelegi helistada. Siis tuli minu poeg T, nägi, et nutsin. Poeg koputas ukse taga ja tahes-tahtmata pidi Pavlov võtmed andma, et uksed lahti teha. Uks oli lukus ülemise lukuga. Ülemisest lukust on ainult üks võti, ukse avamiseks pidi võtme andma. T nägi, et nutsin ja läks, ütles oma isale, minu endisele abikaasale, kes kutsus politseid. Kui politsei tuli oli Pavlov veel minu juures. Võtmed sai Pavlovi käest. Telefoni leidis hiljem madratsi alt. Küsimusele, kas on rääkinud Pavlovile, et ei taha siin olla, et tahab korterist lahkuda, vastas kannatanu, et rääkisin, et tema (Pavlov) ära läheks ja tahan olla üksi… Kohe kaupluse juures lahku ei läinud, sest (Pavlov) saatis kodu ukseni. Küsimusele, kas lasi ta korterisse, vastas kannatanu, et ta tuli ise… On turvauks, kaks lukku, ülemisest on üks võti, ainult temal, alumisest on kaks võtit. Seestpoolt ei saanud lukud avada, ainult võtmega. Tol korral kui Pavlov võttis võtmed ära, kuidas lukud olid suletud – ülemise lukuga, võtmega, Pavlov lukustas ust ja ainuke võti oli tema käes. Süüdistatava ütluste järgi võttis ta kannatanu jope taskust uksevõtmed, ei mäleta mis põhjusel. Need olid voodi peal. Kannatanu ei rääkinud, et anna võtmed ära. On küsinud, kus võtmed on, ütles talle, kus on. Kui politsei tuli olid võtmed laual. Kannatanu rääkis, et ei leidnud telefoni, aga telefon oli madratsi all… Ei ole kedagi näinud, et oleks käinud, ei tea, kas H.P poeg on käinud, poja nimi on T. Politsei võttis ta (Pavlovit) kodust ära, tulid temale koju. Tol päeval nägi H.P endist abikaasat. Tema nimi on M. Ei võtnud H.P telefoni enda kätte. Telefon oli väljas, vist aku sai tühjaks. Teab, et telefon oli madratsi all, kui politsei tuli kohe ütles, et telefon on voodi madratsi all. Ise oli samas toas, aga mitte samal voodil, vaid diivanil. H asus koridoris, enne endise mehe tulekut oli vist köögis. Ei võtnud H.P telefonist sim-kaardi välja. 1.02.2021 asitõendi (häirekeskuse kõne) vaatlusprotokollist nähtuvalt H.P endine abikaasa M K on Helistanud 14.02.2020 kella 14.46 ajal häirekeskusele ja palus saata politseid Kohtla-Järvele XXX tänavale, sest mees hoiab naist juba teist päeva kinni korteris, ei lase välja. Ema, õde helistab aga ta isegi telefonile ei vasta. Poeg käis täna tal ukse taga, jõudis teda kallistada, aga poega tuppa ei lastud, sosistas kõrva, et helista kindlasti õele, et õde tuleks siia… Õde helistas mulle… Ei lase naist välja, hoiab ust lukus, telefonile ei luba vastata, nüüd on üldse telefon väljas, isegi last tuppa ei lasta… Poeg nägi naist… Kiirabi ei olnud vaja, aga naine nuttis… Naisterahva nimi on H P… Õde palus kutsuda politseid, sest õde ise elab XXX ja ei saa kuidagi siia tulla, sellepärast pöördus tema (Ki) poole. Õde alguses helistaski pojale, et ta läheks kontrolliks, kas kõik on korras, aga tuppa teda ei lastud ja uks löödi nina ees kinni… Tunnistaja M K´i ütluste järgi 14.02.2020 helistas temale endise elukaaslase H.P õde ja palus, et läheks kontrollima H.P, sest telefonile ta ei vastanud, siis telefon oli välja lülitatud. Poeg läks sinna, talle tehti uks lahti, sisse ei lasknud, H.P olid silmad märjad, siis läks politseiga sinna. Tema ja H.P ühine poeg T T läks sinna. H ise tegi ukse lahti. Vist H sosistas (pojale) midagi, et helista õele, või midagi sellist. H avas ukse politseile. Mis põhjusel välja ei lasknud ei tea. Pavlov oli talt telefoni ära võtnud, kui politsei tuli siis Hel telefoni ei olnud. 15 7.07.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi 14.02.2020 sündmuskohal käinud patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestise (fail nimetusega E75073_E75072_BCU_P20658_2020-02-14_130827000_-1654523238). Sellest on näha, et alguses rääkisid politseinikud läbi H.P. Küsimusele – mis juhtus, vastas H.P, et midagi, ta võttis telefoni ja ei lase välja mind. (Kannatanu on kurva näoga ja peaaegu et nutab, on raske rääkida. On hommikumantlis) Küsimusele – juba kaua aega? Vastas H.P, et tänasest hommikust… Ei tea, miks ei lase teda välja… Ta (Pavlov) ei ole joobes ega põhjendanud oma tegu. Siis hakkab kannatanu nutma ja küsib politseinikelt luba välja minna. Edasi suunduvad politseinikud elutuppa, kus diivanil istub Pavlov. Teiselt videosalvestiselt (fail nimetusega E75075_E75074_BCU_P20658_2020-0214_132209000_-788419628) nähtuvalt jätkub politseinikke ja kannatanu vestlus juba peale seda, kui Pavlov’it viidi korterist ära. Politseiniku küsimusele – kuidas ta teid kinni hoidis? Vastab H.P– ta pani uksed lukku ja siis võtmega, pani võtmed oma tasku. Küsimusele – ta pani alumisest lukust vastab P, et ei, ülemisest. Ülemine lukuvõti on ainult üks ja siis kui T tuli, poeg mul, siis ta tähest tahtmata pidi võtmed andma, et ukse lahti teha. Küsimusele Aga telefoniga mis juhtus? Vastab P, et hommikul ta võttis ära telefoni seest kaardi ja kui ütles talle, et ma tahan üksi olla, et mine palun ära, siis ta võttis telefoni ära, et ma ei saaks abi kutsuda või midagi, et interneti kaudu… Põhjenduseks ei ütelnud midagi… Tunnevad üksteist kümme kuud… ta ei ela siin, tuleb ja siis ei taha ära minna, kuigi ma palun teda ära minna. (tl 8-9) Lähisuhtevägivalla infolehest nähtuvalt toimus sündmus XXX, vägivalla liik – psüühiline vägivald (kontrollimine, sotsiaalse suhtluse piiramine, isoleerimine. Osapoolte suhe all on märgitud – armukesed. Vägivallatsejana on märgitud Oleg Pavlov. Lisainfo all on märgitud, et kohale jõudes naine värises ja nuttis olles hirmul. Naisterahva sõnade kohaselt võttis mees temalt telefoni ja SIM kaardi ning keeras korteri ukse lukku, et naine ei saaks lahkuda. Füüsilist vägivalda ei olevat olnud naisterahva sõnul, vaid olevat lihtsalt tema kontrollimine ja korterist lahkumise piiramine. Samuti ei elavat mees antud korteris aga teavad üksteist pikemat aega ja on suhetes lühemat aega. Naisterahva sõnul olevat mehel peas hääled. Mehe sõnade järgi ei ole neil probleeme ja naine ise käib tihti ära ega viibi kodus, vaid eksmehe pool. (tl 36) 14.02.2020 tehtud fotolt on näha kannatanu H.P välimus ja tema võtmed (tl 33-34). 14.02.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolliga vaadeldi sündmuskohaks olnud korter Kohtla-Järve, XXX. Tegemist on neljakorruselise majaga, H.P korter asub kolmandal korrusel. Korteri uks ja lukud on rikkumata. Ülemine lukk avatav võtmega mõlemalt poolt, keskmine lukk avatavlukustatav seestpoolt „liblikaga“, alumine lukk on avatav võtmega mõlemalt poolt. (tl 37) Kuriteokoosseis Kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on teiselt inimeselt vabaduse võtmine ja selleks seadusliku aluse puudumine. Vabaduse all tuleb mõista liikumisvabadust, seega vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Vabaduse võtmise tagajärjel saab kannatanu viibida üksnes süüdlase määratud kohas. (RKKK 3-1-1-112-12). Vabaduse võtmise kui kuriteo sisu on isiku liikumisvabaduse piiramine tema tahte vastaselt (RKKK 3-1-1-57-10). Kinnipidamise ajal ei ole tähtsust, ka lühiajaline kinnihoidmine on subsumeeritav § 136 alla (RKKK 3-1-1-39-97). Samuti ei muutu vabaduse võtmine olematuks, kui süüdlane vabastab vabatahtlikult kannatanu pärast vabaduse võtmist (RKKK 3-1-1-116-01). Vabaduse võtmine saab toimuda kannatanu sulgemisega ruumi, sõidukisse või piiratud alale, samuti tema kinnisidumise või valvamisega. Valvamiseks tuleb lugeda ka kannatanu suhtes varem kasutatud vägivalda, mistõttu ta ei julge eirata toimepanija korraldusi (RKKK 3-1-1-116-01). Kuritegu on lõpule viidud hetkest, mil kannatanul puudub võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt (RKKK 3-1-1-39-97). Seadusliku alusena tuleb käsitada PS §-s 20 sätestatud vabaduse 16 võtmise juhtusid. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. (vt
-i 5. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 515-516). Kohtu seisukoht: Uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et 14.02.2020, viibides kannatanu korteris palus kannatanu tal lahkuda, kuid süüdistatav keeldus sellest. Siis lubas Pavlov kannatanule, et kui ta (P) ostab temale paki suitsu, siis läheb ära. Kannatanu tegi seda, kuid ometi tuli süüdistatav jälle tema korterisse tagasi. Siis võttis Pavlov kannatanu jope taskust võtmed ja lukustas välisust ülemisele lukule, millest oli vaid üks võti ja mida kannatanul enam ei olnud (see jäi Pavlovi kätesse). Samuti peitis Pavlov kannatanu mobiiltelefoni voodi madratsi alla, et temale (P) ei saaks keegi helistada ja tema ise ei saaks küsida abi. Kuna H.P õde ei saanud võtta temaga (H.P) ühendust (telefonile ta ei vastanud, siis oli telefon üldse välja lülitatud), siis helistas H.P õde tunnistajale M Kile, kes on H.P endine elukaaslane ja palus tal kontrollida olukorda. H.P ja M.Ki ühine laps T läks ema elukohta ning Pavlov oli sunnitud andma ülemise luku võtit H.Pe, et ta saaks teha ust lahti ja rääkida pojaga läbi, muidu poeg jääkski koputama ukse taga ja see võis köita naabrite tähelepanu vms. H.P sai lühikest aega suhelda pojaga, seejuures nägi ta, et H.P nuttis, sellest rääkis poeg ka isale – M.Kile, kes kutsuski politseid välja. Kohtu arvates süüdistatava teod selles episoodis vastavad
Kannatanu korteri välisukse ülemise lukustatud luku võtme hõivamisega tegi süüdistatav kõik endast oleneva, et kannatanu ei saaks korterist lahkuda. Korter asub kolmandal korrusel, nii et sellest sai kannatanu väljuda vaid läbi ukse. Sellega lõi Pavlov kannatanule ületamatu liikumistakistuse, mille tulemusena sai kannatanu viibida ja liikuda vaid tema (Pavlovi) määratud kohas – lukustatud korteris. Seda, et see olukord oli kannatanule tema tahte vastane kinnitavad nii kannatanu enda ütlused (et ta palus Pavlovit lahkuda ja et soovib olla üksi), kui ka tunnistaja Ki ütlused (et nende ühine poeg käis ema korteri ukse taga, H.P tegi ukse hetkeks lahti, aga jõudis vaid kallistada teda ja sosistada midagi, kusjuures kannatanul olid nutused silmad). See osutab, et olukord oli kannatanule ilmselgelt vastu meelt ja kuigi Pavlov andis temale võtit, et saaks ust lahti teha ja pojaga läbi rääkida, näitab see, et olukord oli tema – Pavlovi kontrolli all ning vaid tema otsustas, kus kannatanu tohib viibida, s.t et ta ei tohi korterist lahkuda. Pojale ukse lahti tegemine aga oli selles olukorras Pavlovile vajalik, et poeg ei koputaks ukse taga, mis võis nt köita naabrite tähelepanu ja kes võisid kutsuda politseid välja. Olles varem kogenud füüsilist ja psüühilist vägivalda Pavlovi poolt oli kannatanul alust karta süüdistavat ja tema korraldusi täitmata jätmist. Seetõttu, isegi omades võimalust hiilida korterist välja (kui poja Tiga läbi rääkimiseks andis Pavlov talle võtit ja kannatanu sai lühikeseks ajaks ust lahti teha), ei julgenud kannatanu eirata Pavlovi vaikivat käsku jääda korterisse koos temaga, mis muuhulgas väljendus selles, et Pavlov võttis temalt ära SIM-kaardi ja siis ka mobiiltelefoni, et kannatanu ei saaks kellegagi suhelda ega kutsuda endale abi. Asjaolu, et lõpptulemusena tehti saabunud politseinikele uks lahti ei välista, et enne seda oli kannatanu liikumisvabadus tema korteri mõõtmetega piiratud ning kuigi Pavlov ei hoidnud kannatanut korteris kinni nädalate või päevade viisi, ka mõned tunnid kestnud ehk suhteliselt lühiajaline vabaduse võtmine täitab kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti kannatanu vabatahtlik vabastamine (patrullipolitseinikke saabumisel politsei korterisse sisenemise mitte takistamine) ei välista Pavlovi vastutust ega tee tema tegu olematuks või õiguspäraseks. Vabaduse võtmine ja kannatanu liikumisvabaduse piiramine on selleks ajaks juba toimunud ehk tegemist on lõpule viidud teoga. Et Pavlov ei teinud olukorda hullemaks ja ei takistanud politseil tulla korterisse võib olla arvestatav tema süü raskuse hindamisel. Kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste olemasolu aga see ei mõjuta. 17 Ka selle kuriteo pani Pavlov toime otsese tahtlusega, ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (et ei lase kannatanut korterist välja, hoides ülemise luku ainukest võtit kannatanule kättesaamatus kohas ja võttes temalt ära sidepidamisvahendid – telefoni) ja vähemalt möönis seda (kuigi kannatanu palus tal minna ära, ei teinud seda ja jäi korterisse kuni politsei tulekuni). Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvasta üheski episoodis. xxx 06.07.2020 tõendist nt xxx nähtub, et O.Pavlov on pöördunud xxx ühel korral. Oli 1 kord 20.11.2013. Uurimata. Rohkem ei ole pöördunud. Andmeid tema tervise kohta ei ole. (tl 44a) Süüdistatava ütluste järgi ei ole kunagi olnud xxx. Kaitsja küsimusele, kas ta kuuleb hääli, vastas süüdistatav eitavalt. Küsimusele, kust kannatanu võttis et tema (Pavlov) kuuleb hääli, vastas Pavlov, et kannatanu on narkosõltlane või tugeva kujutlusvõimega. Küsimusele, kas tal on probleeme tervisega, vastas Pavlov, et ei ole. Kannatanu kinnitas ütlustes, et Pavlovi vihahoogudega seoses tema teada arsti poole ei ole Pavlov pöördunud. Võttis Tartus numbrit xxx, aga tema (P) teada ei läinud Pavlov sinna. Asja kohtuliku arutamise käigus ei tekkinud kohtul kahtlust süüdistatava süüvõimelisuses. Pavlov on adekvaatselt vastanud temale esitatud küsimustele, tema käitumises ei olnud midagi ebatavalist ja puudusid ka muud tunnused, mis viitaksid temal vaimuhaiguse vms psüühikahäire olemasolule. Sel alusel jättis kohus kaitsja taotluse kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks rahuldamata ning ei tuvasta asjaolusid, mis oleks välistanud või piiranud süüdistatava süüvõimet. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Oleg Pavlovi süü 27.10.2019, 7.04.2020 kehalise väärkohtlemise episoodides, nagu ka 21.01.2020 tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ja 14.02.2020 vabaduse aluseta võtmise episoodis on tõendatud ning tema teod on koosseisupärased ja õigesti kvalifitseeritud
KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). Prokuröri karistusettepanekuks oli mõista Pavlovile kaheaasta ja kuuekuuline vangistus, mis jätta tingimisi täitmisele pööramata (ilma käitumiskontrollita), kui kolmeaastase katseaja kestel ei pane ta toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu P toetas süüdistajat. Selgitas, et peale kõike juhtunud elas ta nädal aega sõbranna juures, kartis kodus olla, koeraga välja minna, soetas endale pipragaasi, sest kartis kohtuda süüdistatavaga tänaval. Lähenemiskeelu järele vajadust praegu ei tunne. 18 Hinnates süüdistatava süü raskust arvestab kohus muuhulgas ka toime pandud tegude iseloomu ja raskust. Nii 27.10.2019 episoodis tekitas süüdistatav kannatanule hematoomi rinna – õla (rangluu) piirkonnas, löök oli piisavalt tugev, nii, et kannatanul, tema kirjelduse järgi, jäi hinge hetkeks kinni. 7.04.2020 öise ja hommikuse episoodide ajal aga oli Pavlovi agressioon veelgi suurem – kui kohtudes öösel kannatanuga võõra mehe maja juures „piirdus“ Pavlov ühe löögiga vastu kannatanu nägu (lahtise käega), siis hommikul oli ta nii endast väljas (sest võõras mees saatis kannatanule sõnumi telefonile), et lõhkus kannatanu telefoni, visates sellega vastu seina ja torkas mitmel korral kannatanu nutikella ekraani tuvastamata esemega, aga ka lõi kannatanut mitmel korral käega vastu pead ja nägu. Politseis kannatanu näost tehtud foto (tl 14) ja kannatanu enda poolt tehtud foto (tl 51) ja neist nähtavad kehavigastused – hematoomid parema silma all ja vasakul silmalaul / kulmul räägivad ilmekalt, et kannatanu on saanud jõhkra läbipeksmise ohvriks. Seejuures, lisaks sellele, et löökidega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu, torkasid hematoomid ja näo paistetus niivõrd silma, et kannatanu ei julgenud mõni aeg näidata oma nägu ja suhelda oma lastega, millest kirjutaski endisele elukaaslasele Kile. Ähvardus lüüa kannatanul ninaluu katki mõjutas teda nii tugevasti, et samal päeval koju naastes ei julgenud kannatanu oma korterisse üles tõusta ilma, et tema kõrval oleks politseinik. Kannatanult vabaduse võtmine mõjutas teda niivõrd raskelt, et juba pojaga läbi ukseläve rääkides nägi viimane, et ema nägu on nutune. Politseinike korterisse saabumisel aga oli ta nii tugevas stressis, et tal juba ilmusid pisarad silma ja oli raske rääkida politseinikega. Arvestades eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid, aga ka kuritegude tagajärgi kannatanule, sh et kogetud vägivald on mõjutanud tema turvatunnet ja vaimset rahu olulisel määral (mis nähtub ka lähisuhtevägivalla infolehtedest), kohtu arvates vastab Pavlovi süü 27.10.2019 ja 21.01.2020 episoodides keskmisele määrale ning 7.04.2020 ja 14.02.2020 episoodides jääb üle keskmist määra.
lg 2 p 2, 3 sanktsioon näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.
lg 1 sanktsioon on rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus.
Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et rahalist karistust ei ole antud juhul võimalik kohaldada, seda eelkõige arvestades tema kuritegude ulatust (pani toime kolm kehalist väärkohtlemist, aga ka vabaduse võtmist ja ähvardamist), intensiivsust (kõik kuriteod toime pandud kuue kuu jooksul) ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Esiteks, lähisuhtevägivald on üsnagi levinud probleem Eestis. Seetõttu tuleb saata avalikkusele selge sõnum, et lähisuhetes (ka endise suhtepartneri suhtes) vägivalla kasutamine, nagu ka ähvardamine ja vabaduse võtmine, on lubamatu. Teiseks, oma süüd ei tunnistanud Pavlov üheski episoodis ja tema suust ei olnud kuulda ühtegi kahetsuse sõna ehk ta ei teadvustanud toimepandu raskust ega kannatanule tekitatud füüsilise valu ja tervisekahjustuse negatiivset mõju kannatanu heaolule. Seetõttu, esinevad antud juhul tugevad üldja eripreventiivsed argumendid Pavlovile piisavalt range karistuse mõistmiseks. Ta ise ei võtnud juhtunust õppust ning õiguskuulekale käitumisele suunamiseks peab talle mõistma piisavalt range karistus, mis välistaks tema poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemist tulevikus. Eeltoodu arvesse võttes ning pidades silmas, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused (hematoomid) olid ikkagi lühiajalise iseloomuga, samuti, et Pavlov on varem kriminaalkorras karistamata, leiab kohus, et karistused tuleb mõista alla sanktsiooni keskmist määra ning Oleg Pavlovit tuleb karistada
lg 2 p 2, 3 järgi üheaasta ja kuuekuulise vangistusega,
lg 1 järgi kolmekuulise vangistusega ning
lg 1 järgi kuuekuulise vangistusega.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust. Arvestades varasemate karistuste puudumist, samuti, et peale uuritud kuritegude toimepanemist Pavlov uusi kuritegusid toime pannud ei ole (vähemalt tõendeid 19 vastupidise kohta ei olnud kohtule esitatud) võib mõistetud karistuse jätta
lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Oleg Pavlov ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. TSIVIILHAGI KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Kannatanu H. P on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi summas 604,21 eurot (tl 50). Hagi tõendavateks dokumentideks on mobiiltelefoni Huawei P20 Dual ostu arve nr 600672914, mis kinnitab, et telefon sai tellitud xxx 23.04.2019. Telefoni maksumus on 352,99 eurot. (tl 15). Arve nr 600532934 aktiivsusmonitori Huawei Color Band A2 eest tõendab aktiivsusmonitori (nutikella) maksumust summas 32,45 eurot. (tl 16). Järelmaksuarve nr 4491458 (tl 17) tõendab telefoni eest kogu tasumisele kuuluva summa suurust 571,76 eurot, s.o maksete kogusumma (571,76+32,45 = 604,21). Maksjana ja ostjana on dokumentides märgitud H P. Süüdistatav vaidles hagile vastu, viidates, et vara oli ostetud kooselu ajal ühise raha eest. Tõendeid selle kohta aga ei ole. Süüdistatav ise on eitanud kooselu kannatanuga, nii et arusaamatuks jääb, mis ühisest varast ta räägib. Isegi kui oletada, et Pavlov andis P raha telefoni ostmiseks, siis kõikide tunnuste järgi tegu on kinkega, mis nüüd kuulub kingisaajale ehk tegu oli ikka Pavlovile võõra varaga ja selle rikkumise eest vastutab ta üldistel alustel. Kannatanu ütluste järgi ei ole Pavlov midagi talle hüvitanud. Soovib kahju hüvitamist. 7.04.2020 fototabelist nähtub, et telefoni ekraan on mõradega – nii eesmine kui tagumine pool. Samuti lõhutud on nutikell – selle eesmisel poolel on kolm auku. (tl 48-49). Usutav on, et sellises seisukorras telefon ja nutikell ei ole enam kasutuskõlblikud ning nende remontimine võib osutuda isegi kallimaks kui uue samaväärse eseme soetamine. Seetõttu tuleb hüvitada kannatanule lõhutud telefoni ja nutikella eest tasumisele kuuluv summa 604,21 eurot, mis O.Pavlovil tuleb kanda kannatanu pangakontole nr xxx. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Toimikust nähtuvalt kaitsjatasu kohtueelses menetluses moodustas 194,40 eurot (tl 60) ning kohtulikus menetluses 291,60 eurot (KoTo tl 24); 499,20 eurot (KoTo tl 31); 259,20 eurot. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2022.aastaks kehtestatud kuupalga 20 alammäära suurus on 654 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 981 eurot (654*1,5=981). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-3811, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele Oleg Pavlov’ilt. Menetluskulude summa ei ole ülemäära suur. Kohus ei tuvasta alust O.Pavlovi menetluskulude kandmisest vabastamiseks. Töökoha puudumine ei anna selleks iseenesest alust. Tegemist on noore, töövõimelise inimesega, kes on suuteline raha teenima ja vastutama oma tegude ja nendega seoses temale panevate rahaliste kohustuste eest. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid - toimiku juures olevad DVD plaadid tuleb jätta toimiku juurde. Oleg Pavlovi suhtes ei ole tõkendit kohaldatud, keegi pooltest ei taotlenud tõkendi kohaldamist ning kohus omalt poolt ei näe selleks ka vajadust. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.