Obsah (9)

§ 436§ 657§ 5§ 445§ 456§ 173§ 162§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2022, Tallinn Kohtuasja

) § 162 lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostja I ei ole kohtule vastanud ning kostja II teatas, et temal menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuses taotleb hageja ka vaidlusega seoses tekitatud kahju hüvitamist.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud tõendeid valesti ja erapoolikult. Ekslik on seisukoht, et tegemist on rahatute ostu-müügilepingutega. Hageja tasus vaidlusaluse auto eest 800 eurot, kostja I ja ALM Invest OÜ vaheline tehingusumma on hagejale teadmata. Valduse tegelikku ülevõtmist ja auto kasutamist võib tunnistada pool Tallinna linna.
3. Registrikande muutmata jätmine on vanade autode puhul üsna tavapärane, arvestades toimingu riigilõivu.
4. Otsuse aluseks võetud veendumus, et tegu on kostjale I kuuluva vara pahatahtliku varjamise katsega, ei ole õige. Kostja I ja hageja tuttavad ei ole. Kohus ei ole selgitanud välja juhtumi tegelikke asjaolusid. Otsuses ei ole mainitud, et kostja I oli auto ajutiselt arvelt maha võtnud perioodil 21.02.2020–23.03.2021, jättes hageja sellest informeerimata.
5. Kostja II on esitanud kaks sisulist vastuväidet hagile – tähtaja möödalaskmine registritoimingu tegemiseks ja vara omandiõiguse kahtluse alla seadmine tehingute elulise usutavuse alusel. Hageja kinnitab, et registrikanne tehakse ära koheselt peale positiivse kohtulahendi saamist. Ülejäänu osas jääb hageja varasema seisukoha juurde, et tegemist on erakordse juhtumiga, mille saabumist ei olnud võimalik ette näha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 04.10.2021 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu (

§ 436lõige 1, § 438 lõige 1, § 442 lõige 8).

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab uuesti menetluskulud (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

1. Praegusel juhul esitas hageja hagi vara (sõiduauto) arestist vabastamiseks, tuues esile, et ostis sõiduki 16.06.2019 ALM Invest OÜ-lt (müügileping t lk 5) ja sai samal päeval ka sõiduki valduse; ALM Invest OÜ ostis sõiduki 26.05.2019 kostjalt I (müügileping t lk 4). Samuti selgitas hageja, et omanikuvahetus jäi õigeaegselt liiklusregistris rahapuuduse tõttu registreerimata. Kostja I hagile vastust ei esitanud. Kostja II ainus vastuväide hagile oli, et hageja jättis õigeaegselt sõiduki omaniku registrikande muutmata, mistõttu ei saanud ta õiguslikult vara omanikuks. 4 2-20-14868
2. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on arestinud täiteasjades nr 175/2020/1433 ja 175/2020/2119 vaidlusaluse sõiduki; transpordiameti registriandmete kohaselt on sõiduki registreeritud kasutajaks kostja I, sõidukil ei olnud teisi vastutavaid kasutajaid. Vaidlustatud otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud sõiduki omandiõigust. Kohus leidis, et hageja esitatud müügilepingud on rahatud ega ole omandiõiguse tõendamiseks piisavad. Samuti nõustus kohus kostjaga II, et hageja ei ole järginud seaduses ette nähtud korda oma omandiõiguse registrisse kandmiseks.
3. Kolleegium maakohtuga ei nõustu.

§ 5

lõikest 1 tuleneb, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Nimetatud sätetes väljendub hagimenetlusele omane võistleva menetluse põhimõte, mis tähendab esmalt, et asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub pooltel, samas tuleb kohtul tagada pooltele selle kohustuse realiseerimiseks võrdsed võimalused (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2017, § 5 komm 3.1, lk 90–91). Ka

§-st 7 tuleneb, et õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praegusel juhul eelnevalt kirjeldatud põhimõtete vastu eksinud. Nimelt on kohus vaidlustatud otsuses asunud omaalgatuslikult käsitlema vastuväidet, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse sõiduki omandiõigust. Nagu eelnevalt märgitud, siis kostja II sellist vastuväidet menetluses ei esitanud. Kostja II esitas üksnes vastuväite, et hageja ei ole järginud seaduses ettenähtud korda vara omanikuks saamisel, mistõttu ei saa teda õiguslikult lugeda sõiduki omanikuks. Samuti leidis kostja II, et hageja näol ei pruugi olla tegemist heauskse omanikuga. Muid vastuväiteid hagile kostja II ei esitanud, sh ei tuginenud asjaolule, et hageja ei ole sõiduki valdust saanud ja et hageja esitatud lepingud on rahatud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja lahendamisel väljunud poolte väidete piiridest.
2. TMS § 222 lõike 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Seega on kohtul võimalik hageja nõue rahuldada ja vaidlusalune sõiduk arestist vabastada, kui leiab tuvastamist, et sõiduki omandiõigus kuulub hagejale.
3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõike 1 järgi peab sõidukile omandi tekkimiseks olema täidetud kaks eeldust – võõrandaja ja omandaja vaheline kokkulepe omandi ülemineku kohta ja asja valduse üleandmine omandajale kooskõlas võõrandaja tahtega. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja sõiduki müüjaga 16.06.2019 müügilepingu (t lk 5) ja sai samal päeval ka sõiduki valduse. Nagu eelnevalt märgitud, kostjad neid asjaolusid ei vaidlustanud. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et liiklusregistris sõiduki omaniku andmete muutmata jätmine (LS § 77 lõike 3 alusel) omab eeltoodu kontekstis õiguslikku tähendust. Ringkonnakohus selgitab, et liiklusregistri kannetel on üksnes informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmisega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kanne liiklusregistris ei ole sõiduki omandi ülemineku eelduseks. Seega ei ole kostja II (ainsa) vastuväite puhul tegemist kohase vastuväitega.
4. Ringkonnakohus tuvastab hagile lisatud 16.06.2019 müügilepingu (t lk 5) alusel koosmõjus hagis esiletooduga, et hageja on alates 16.06.2019 vaidlusaluse sõiduki omanik. Kostja II vastuväited teistsugusele seisukohale asumiseks alust ei anna. Seega on hagejal sundtäitmisel 5 2-20-14868 oleva eseme suhtes omandiõigus, mistõttu tuleb hagi rahuldada ning sõiduauto arestist vabastada (TMS § 222 lõige 4).
5. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebuse väited hagejale vara arestimisega seoses tekkinud kahjuga ja selgitab, et kahju hüvitamiseks on hagejal võimalik eraldi hagiavaldusega kohtusse pöörduda.
6. Pärnu Maakohtu 10.11.2020 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras kohtutäitur Rannar Liitmaa algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 175/2020/1433 ja 175/2020/2119 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.

§ 445

lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. 29. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas tuleb 10.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada vaatamata sellele, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi tagamise tühistamise otsustus jõustub koos muude kohtu otsustusega

§ 456

lõike 1 alusel ja peatatud täitemenetluse puhul ei ole kohtutäituril võimalik teha toiminguid vara arestist vabastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30. Seoses hagi rahuldamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (

§ 173lõige 3).

Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad nii maakohtu- kui ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud

§ 162

lõike 1 alusel kostjate kanda (

§ 162lõige 1, § 173 lõige 3).

Kostjad vastutavad menetluskulude hüvitamise eest osavõlgnikena (

173 lõige 4). 31.

§ 174

lõike 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega võtab ringkonnakohus viidatud paragrahvi teise lause järgi aluseks tsiviilasja materjalid. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagi esitamisel 75 eurot, hagi tagamise taotluselt 50 eurot ja apellatsioonkaebuselt 75 eurot, seega kokku 200 eurot. Riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (

§ 138lõige 2), mis tuleb hagejale hüvitada.

Muid menetluskulusid hagejal asja materjalidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja maa- ja apellatsioonikohtumenetlustega seotud kulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele võrdsetes osades kostjatelt välja mõista, s.o kostjalt I 100 eurot ja kostjalt II 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6