← Eesti

2-21-9759/25

Obsah (6)§ 661§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2022, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-9759 Tsiviilasi XX hagi C vastu töövaidluses Menetlustoimi

§ 661

lg 4 alusel saab kohtumääruse peale edasi kaevata 1 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. C esitas Pärnu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks osas, milles töövaidluskomisjon XX avalduse töövaidlusasjas nr 41/541/21 rahuldas. Töövaidluskomisjoni 26.05.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/541/21 rahuldati XX avaldus osaliselt: töövaidluskomisjon tuvastas XX ja C vahel 01.08.2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 alusel alates 02.03.2021; töövaidluskomisjoni otsusega lõpetati XX ja C vahel 01.08.2020 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 17.03.2021 Tsiviilasi nr 2-21-9759 ning C-lt mõisteti XX kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 1038,94 eurot ja viisi 13,46 eurot.
  2. Kohus 14.09.2021 määrusega rahuldas C avalduse, töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 5 teise lause kohaselt kohus nõudis hagejalt oma nõuete esitamist hagiavaldusele ettenähtud vormis. Korduva puuduste kõrvaldamise järel hageja esitas kohtule 14.03.2022 hagiavalduse tervikteksti, milles taotleb tunnistada hageja ja kostja vahel 01.08.2020 sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 alusel lõpetamine õigustühiseks, lõpetada tööleping § 107 lg 2 alusel alates 02.03.2021, nõuda C-lt välja kompensatsioon § 109 lg 1 alusel ja nõuda kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 alusel alates 02.03.2021 kuni otsuse langetamise päevani, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja hageja väidetega ei nõustunud ja taotles jätta hagi rahuldamata.
  3. 03.05.2022 korraldaval kohtuistungil pooled jõudsid kokkuleppele lõpetada vaidlus kompromissiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: Pooled leppisid kokku, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetatakse alates 02.03.2021 poolte kokkuleppel ning kostja maksab hagejale töölepingu lõpetamise eest hüvitist 500 eurot (bruto). Hüvitis kantakse hageja abikaasa arvelduskontole kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgneval päeval. Pooled kokkuleppel lühendasid määruse peale edasikaebamise tähtaega 1 päevani. Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kohus selgitas samuti, et brutosummana kokku lepitud hüvitise väljamaksmisel peab kostja kinni pidama tulumaksu. Töötamise registris töölepingu lõpetamise andmete muutmist saab kohtumääruse alusel taotleda hageja ise. Pooled kinnitasid, et jäävad protokollitud tingimustel kokkuleppe juurde. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses määruskaebuse esitamise tähtaeaga lühendada. Poolte kokkuleppe alusel saab selles asjas kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebust esitada 1 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Selles asjas pooled teisiti kokku ei leppinud. Seega menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.