← Eesti

2-21-11156/8

Obsah (13)§ 407§ 468§ 394§ 442§ 178§ 177§ 444§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2022, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-11156 Tsiviilasi Ak

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista M.S.lt (S.) Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks 4463,32 eurot (millest 2212,66 eurot põhivõlg, 2215,66 eurot viivis, 35,00 eurot sissenõudmiskulud).

  1. Menetluskulud jäävad M.S. kanda.
  2. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 590,00 eurot (350,00 eurot riigilõiv, 240,00 eurot esindaja kulud koos käibemaksuga).
  3. Mõista M.S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 590,00 eurot.
  4. Väljamõistetud menetluskuludelt on M.S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Tsiviilasi nr 2-21-11156 Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohus 08.02.2022 määrusega võttis menetlusse Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.S. vastu põhivõlgnevuse 4044,82 euro ning kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Kohus kohustas kostjat kirjalikult hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3141 lg 3 p 1 alusel saatmisega e-posti aadressil xxx. Kohus teatas kostjale, et loeb dokumendid kättetoimetatuks saatmises kolme tööpäeva möödumisel, s.o 04.03.

  1. Kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 18.03.2022 kell 24.
  2. Kostjale saadetud kirjas on kohus ekslikult märkinud vastuse esitamise tähtpäevaks 19.03.2022, kuid arvestades, et ka nimetatud tähtaeg on möödunud, ei mõjuta see eksimus asja lahendamist.
  3. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja hagiavalduses taotles

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 3. Hagiavalduse kohaselt hageja omas kostja vastu nõuet 23.09.2008 sõlmitud krediitkaardilepingust nr 23.09.2008, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3351,66 eurot ja viiviseid 2002,82 eurot. Kuna kostja kogu võlga tasuda ei suutnud, siis sõlmisid hageja ja kostja 16.06.2017 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24225968, millega hageja loobus osaliselt viivise nõudest 170,66 eurot ning kostja kohustus tasuma osamaksetena kompromissi summa 2

(5)Tsiviilasi nr 2-21-11156 5183,82 eurot (põhivõlg 3351,66 eurot + viivis 1832,16 eurot). Lisandus lepingu sõlmimise tasu 20,00 eurot. Kostja tasus 1159,00 eurot, millest 20,00 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 1139,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2212,66 eurot ja viivised 1832,16 eurot.
  1. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev võlgnevus: 2212,66 eurot põhivõlgnevus, enne 16.06.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 1832,16 eurot, 35,00 eurot sissenõudmiskulud, 383,50 eurot põhivõlalt perioodil 21.10.2018 kuni 15.07.2021 arvestatud viivis. Viivist on hageja arvestanud lepingus kokkulepitud määras 0,06% päevas. Hageja on vähendanud peale lepingu sissenõutavaks muutumist viivisenõuet summani 383,50 eurot, et hagis esitatud viivise nõue kokku ei ületaks põhinõude summat. Nõude materiaalõigusliku alusena hageja tugineb VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 3, §-le 100, § 101 lg-tele 1 ja 2, § 88 lg-le 8, § 113 lg-le 1, §-le
  3. Menetluskulud hageja palub jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Hageja taotleb vastavalt

§ 177

lõikele 4 märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus, millega kostja tunnistas rahalist kohustust hageja ees, pooled leppisid kokku kompromissisummas ja selle osamaksetega tasumise tingimustes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatu kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled käsitanud kompromisslepingut/võlatunnistust kostja deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud krediitkaardilepingust tuleneva kohustuse olemasolu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-21-11156
  1. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole kompromisslepingut/ võlatunnistust nõuetekohaselt täitnud. Kostja on kokkulepitud summast tasunud kokku 1159,00 eurot. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt kompromisslepingus/võlatunnistuses märgitud summad: põhivõlg 2212,66 eurot ja kompromisslepingus sisalduv, põhivõlalt 0,06% päevas arvutatud ja seisuga 16.06.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1832,16 eurot.
  2. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust, PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuvälise esindajana on toimetanud teenusena kolm võlateatist 28.09.2018, 25.07.2019 ja 26.10.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
  3. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse järgi on pooled kokku leppinud viivisemäära 0,06% põhivõlalt päevas (s.o 21,9% aastas). Hageja taotleb kostjalt välja mõista pärast kompromissi/võlatunnistuse sõlmimist sissenõutavaks muutunud viivise 383,50 eurot. Perioodil alates 21.10.2018 kuni 15.07.2021 kokkulepitud määras 0,06% päevas põhinõudelt arvutatud viivise summa on 1326,27 eurot. Hageja mõistlikult on vähendanud pärast kompromissi sõlmimist sissenõutavaks muutunud viivist 383,50 euroni, et nõutav viivis kokku ei ületaks põhinõude summat (tegelikkuses ületab hageja nõutav viivis põhivõlga kokku 3 euro võrra, kuid õiguslikku alust seda välja mõistmata jätta ei ole). Hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 15.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 383,50 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 12.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1). 4

(5)Tsiviilasi nr 2-21-11156 13. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 350,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama. 14.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. 15. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus on vormistatud hageja varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab avalduse tekstis nimede ja numbriliste andmete muutmist, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt

§ 174lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.

16. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 590,00 eurot (350,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. 17.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.