) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Tõnu Intsult menetluskuluna riigituludesse: kaitsjatasu 102,96 eurot; sundraha 981 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Tõnu Intsul on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1083,96 (üks tuhat kaheksakümmend kolm eurot üheksakümmend kuus senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 90,33 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700014252 ning selgituse “Tõnu Ints, otsus nr 1-22-2040, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Tõnu Intsu süüdistatakse selles, et ta on ostnud XXX. Nimelt täpsemalt sai ta XXX.a. umbes kella XXX paiku XXX, aadressil XXX asuvas korteris kokku XXX S. V., et olla temaga XXX, s.o osutada XXX. XXX olemise eest maksis Tõnu Ints XXX S. V. raha. Seega ostis Tõnu Ints XXX, mis on KarS § 1451 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kokkuleppe sisu KarS § 1451 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuu pikkuse vangistuse. Tõnu Ints oli kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinni peetud 12.06.2019-13.06.2019, s.o 2 päeva. Vastavalt KarS § 68 kuulub kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg mahaarvamisele mõistetavast karistusest, seega mõista et, Tõnu Intsu ärakantavaks karistuseks on 4 kuud ja 28 päeva vangistust. 2 Tulenevalt KarS § 73 lg 1 ja 3 taotleb prokurör kohtult Tõnu Intsu suhtes karistusest täielikult tingimisi vabastamist ja mõista, et mõistetav vangistus jäetaks tingimuslikult kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga kui Tõnu Ints ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsja Alar Neilandi tasu summas 102.96 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et tema peab süüdimõistmisel tasuma
kohaselt sundraha II astme kuriteo eest 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas 981 eurot ja kriminaalmenetluse kulud summas 102.96 eurot, seega kokku 1083.96eurot. Süüdistatav taotleb
lg 3 alusel kohtult sundraha maksmise ajatamist üheks aastaks, millega menetlusosalised nõustusid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Tõnu Ints aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör, kaitsja ning süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Tõnu Ints süüdi tunnistada KarS § 1451 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Tõnu Intsu menetluskuluks on
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102,96 eurot.
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 3 Tõnu Ints avaldas, et ta on XXX ning hetkel on netosissetulek XXX eurot kuus. Eeltoodud põhjusel taotleb Tõnu Ints väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Tõnu Ints kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 90,33 eurot. Võttes arvesse Tõnu Intsu varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Tõnu Intsult sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu 102,96 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1083,96 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.