Obsah (13)

§ 238§ 423§ 210§ 216§ 162§ 167§ 138§ 144§ 146§ 477§ 175§ 218§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-19-16801 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2022, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi Perepark OÜ hagi X vastu omandiõ

) § 368 lg-le 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja tõi esile, et kostja asus P & R Investment osaühingu ainuosanikuna vastu võtma ühingu vara puudutavaid otsuseid (kd I tl 19 – 24). Kohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi tuvastada, kas osaühingu osaluse nimiväärtusega 957 euro omanik on tema või kostja, kuna see mõjutab otseselt tema õigusi ja kohustusi.

1. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostjal P & R Investment osaühingu osanikuna tekkis Yi ja hageja 15.08.2019 tehingu suhtes ostueesõigus. Hageja leiab nimelt, et kuna tegemist oli tasuta käsutusega, ei saanud selle suhtes ostueesõigust tekkida. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et ostueesõigust saab teostada ka tasuta võõrandamise korral või alternatiivselt oli tehing näilik, varjates tegelikult sõlmitud müügitehingut. Kohus kostja käsitlustega ei nõustu.
2. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 kohaselt on osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 esimese lause kohaselt on ostueesõigus õigus, 3 mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. VÕS § 244 lg 3 kohaselt võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral.
3. Kohus leiab, et nii võlaõigusseaduse üldsätetest kui ka äriseadustiku erisätetest tuleneb, et ostueesõigus tekib üksnes olukorras, kus osa omanik on sõlminud tasulise võõrandamise lepingu, s.o müügilepingu või muu rahaliselt hinnatava väärtusega lepingu. Praegusel juhul leppisid Y ja hageja 15.08.2019 lepingu punktis 3 kokku, et Y võõrandab temale kuuluva osaühingu osa ja hageja omandab osaühingu osa nimiväärtusega 957 eurot, samuti et Y võõrandab hagejale nimetatud osa tasuta. Lepingu punktis 4 lepiti kokku ka osa üleandmises. Lepingust ei nähtu, et Y oleks saanud hagejalt osade eest mingisuguse vastusoorituse. Seega, kui tegemist oli tasuta võõrandamise tehinguga, ei tekkinud kostjal ostueesõigust.
4. Kostja viited Riigikohtu seisukohtadele selle kohta, et osaühingu osade eest mitterahalise sissemakse tegemise korral ei saa ostueesõigust teostada, ei ole käesolevas asjas asjakohased. Nendest asjaoludest ei saa järeldada, et tasuta, s.o ilma vastusoorituseta tehtud tehingu suhtes saaks ostueesõigust teostada. Kostja järeldused on ka vastuolulised. Kostja on leidnud, et käesolevas asjas ei ole mitterahalise sissemakse olukorraga sarnast takistust, s.t takistust hüvitada osa harilik väärtus ja ostueesõiguse teostamine on seega võimalik. Samas kinnitas kostja kohtuistungil, et Y hagejalt kinke eest rahaliselt hinnatavat vastusooritust ei saanud ja seda ei peaks andma ka tema 19.08.2019 tehingusse astumisel. Seega jääb kostja vastuväidetest ebaselgeks, kas tema hinnangul oli tegemist tasuta või tasulise tehinguga.
5. Kohus leiab, et esile toodud asjaolud ja tõendid ei kinnita kostja väidet, et tegemist oli näiliku tehinguga, millel puuduvad vara tasuta võõrandamise tunnused ja millele tuleks kohaldada müügilepingu sätteid. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi teise lõike järgi on näilik tehing tühine ja kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse juhul, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kohus selgitas pooltele, et näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist ja näilikkuse tõendamisekoormus lasub poolel, kes sellele tugineb.
6. Kohus selgitab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et poolte vahel oli varjatud hinnakokkulepe ja sisuliselt müügileping.
7. Kostja käsitluse järgi on tehing näilik põhjusel, et Y soovis võõrandada osa kostjale ja seda pakkus kostjale müügiks ka hageja, kelle üks osanikest Y on (kd I tl 51 – 52). Kohus leiab, et kostja käsitlus ei võimalda järeldada hageja ja Yi vahelist hinnakokkulepet või muu väärtuse üleandmise kokkulepet 15.08.2019 tehinguga. Sellist järeldust ei saa loogiliselt teha sellest, et Y oleks soovinud vastusooritust saada kostjalt, kui kostja oleks nõustunud hagejalt osa ostma. 15.08.2019 tehingu tasulisust ei saa järeldada ka kostja kirjeldatud asjaoludest, mis puudutavad Yi ja kostja omavahelisi halvenenud suhteid. Need asjaolud ei kinnita tehingupoolte hinnakokkulepete või muude Yi hagejalt saadud vastusoorituste olemasolu. Olukorras, kus kostja on ise kinnitanud, et Y tehingust tegelikult tasu ei saanud, on kostja väited näiliku tehingu 4 kohta samas ka arusaamatud. Kostja ei suutnud hoolimata kohtu päringutest selgitada, milles seisnes hagejapoolne vastusooritus Yle. 09.03.2022 kohtuistungil kinnitas kostja, et ka näiliku käsitluse korral oli hind tasuta. Sellises olukorras ei saa aga olla tegemist müügilepinguga ega näiliku tehinguga.
8. Kostja on käesolevas menetluses soovinud väita ja tõendada seda, et hageja poolt ära kingitud osaluse väärtus oli oluliselt madalam kui see, mida Y kostjalt talle osa pakkumisel küsis. Kohus leiab, et iseenesest see, et osalusel on väärtus või kui suur see on, ei muuda tasuta võõrandamise tehingut tasuliseks ja näilikuks. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust kostja väited ja tõendid P & R Investment OÜ väärtuse kohta ega selle kohta, et Yle oli ettevõtte väärtus teada, samuti et Yle oli teada, et väärtus on madalam sellest, mida ta kostjalt küsis. Kohus ei anna seetõttu hinnangut kostja esile toodud asjaoludele ja tõenditele, mis puudutavad asja väärtuse kindlaksmääramist, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 1).

Kostja väited ettevõtte väärtuse kohta ei võimalda teha järeldusi hageja ja Yi vahelise hinnakokkuleppe kohta.

1. Asjaolusid või tõendeid, mis kinnitaksid kostja üldsõnalist väidet, et Y omandas kinkelepinguga hageja vastu nõudeõiguse osa tegeliku väärtuse ulatuses, ei ole esitatud. Kinkelepingut ei muuda tasuliseks või näilikuks tehinguks iseenesest asjaolu, et Y on üks hageja osanikest. Kostja samastab ekslikult füüsilist isikut ja tema vara juriidilise isiku ja tema varaga. Samuti ei muuda 15.08.2019 tehingut tasuliseks kostja väide, et Y soovis optimeerida tulumaksu tasumist. Esmalt on kostja sellised väited tõendamata, kuid isegi nende tõendatuse korral ei järeldu sellest, et Y sai hagejalt vastusoorituse, mida püüti varjata.
2. Kohus leiab, et kostja käsitlus sellest, et tehing on samal ajal tasuta ja näilik müügileping, on vastuolulised. Kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et tehingu tasulisus eeldab seda, et rahaliselt hinnatava vastusoorituse sai hagejalt Y kui võõrandaja. Kostja lähtub tehingu tasulisuse sisustamisel seega ekslikult selle väärtusest, mille hageja sai, mitte sellest, mille Y sai. Kostja väited selle kohta, et tegemist oli näiliku tehinguga, millele tuleb kohaldada müügilepingu sätteid, ei ole seega õiged.
3. Seega ei olnud kostjal võimalik Yi ja hageja vahelise tasuta võõrandamise lepingu suhtes ostueesõigust teostada ja sellel ei olnud seaduses sätestatud tagajärgi, s.t kostja ja Yi vahel ei saa lugeda müügilepingut sõlmituks samadel tingimustel, milles leppisid kokku Y ja hageja.
4. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 09.03.2022 kohtuistungil kinnitas kostja, et vaidlusalust osa ei ole talle tegelikult üle antud, s.t ta esitas küll ostueesõiguse teostamise avalduse, kuid käsutustehing omandiõiguse üleandmiseks, on sõlmimata. Hageja selgituste järgi ei ole osasid kostjale üle andnud tema ega Y.
5. Eeltoodust tulenevalt ei tekkinud kostjal 15.08.2019 tehingu suhtes ostueesõiguse teostamise õigust ja hageja poolt omandatud osade omandiõigust ei ole kostjale ka üle antud. Nendel asjaoludel leiab kohus, et kostja 16.09.2019 ostueesõiguse teostamise avaldusel ei ole selliseid õiguslikke tagajärgi, mille tulemusel oleks hageja kaotanud omandi Ylt omandatud R & P Investment osaühingu osalusele nimiväärtusega 957 eurot, s.t kostja avaldusel ei olnud VÕS § 244 nimetatud tagajärgi. Osad kuuluvad seega hagejale ja hagiavaldus tuleb rahuldada. 5
6. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu tuleks hagi jätta

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata põhjusel, et kostja ei ole enam P & R Investment osaühingu osanik. Äriregistri andmetel kuulub osa nimiväärtusega 1595 eurot Teadlaste Reede OÜ-le (asutamisel) ja osa nimiväärtusega 957 eurot hagejale (kd II tl 178 – 179). Seega võib äriregistrile esitatud andmetest järeldada, et kostja võõrandas temale juba enne väidetava ostueesõiguse teostamist kuulunud osa. Käesolevas asjas ei ole aga selle osa üle vaidlust. Käesolevas asjas hindab kohus seda, kas hageja kaotas omandiõiguse 957 euro suurusele osale, kui kostja teostas selle osa kinkelepingu suhtes ostueesõigust. Kostja väited ei mõjuta seega käesoleva asja lahendust ega muuda hageja nõuet õiguslikult perspektiivituks. Igal juhul ei oma hagi rahuldamise või mitterahuldamise seisukohast tähtsust see, kas kostja on äriregistrisse kantud osa omanikuna. Kohus pöörab tähelepanu ka

§ 210

lg-le 1 ja 2, mille kohaselt ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Seega ei takistaks käesoleva asja menetlemist ka see, kui kostja oleks osa ära võõrandanud. Käesolevas menetluses ei ole esitatud ka sooritushagi. Tuvastushagi menetlemist kostja väited ei mõjuta. Kohus ei jäta seega hagi läbi vaatamata. 28. Kohus jätab

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Kolmanda isiku kõrvaldamine 29. Koos vastuhagi menetlusse võtmisega 03.03.2021 kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Yi.

§ 216lg 5 kohaselt võib kohus kolmanda isiku menetlusest igal ajal kõrvaldada.

30. Kuna kohus jättis vastuhagi läbi vaatamata, on langenud ära vajadus Yi menetluses osalemiseks. Y kinnitas kohtule 30.11.2021, et ta ei soovi menetluses osaleda. Hageja kinnitas, et kolmanda isiku menetluses osalemine ei ole vajalik ja kostja märkis, et jätab selle kohtu otsustada. Kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud kolmanda isiku menetlusse kaasamine

§ 216

alusel või millest järelduks kolmanda isiku enda soov menetluses osaleda, leiab kohus, et kolmanda isiku menetluses osalemine ei ole vajalik. Kohus kõrvaldab Yi menetlusest. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 31. Kohus jättis 22.11.2021 määrusega vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

§ 162lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad ka hagiavalduse menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda. 32.

§ 167

lg 1 ja 2 kohaselt hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Seega jäävad kostja kanda ka Yi menetluskulud. 33.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad 6 kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

Hageja palub 14.09.2020 menetluskulude nimekirjas määrata vastuhagi menetlusega seonduvate menetluskulude suuruseks 1072,50 eurot. 09.03.2022 menetluskulude nimekirjas palub hageja määrata hagiavaldusega seotud menetluskulude rahaliseks suuruseks 8567,50 eurot, sh õigusabikulu 5167,50 eurot ja riigilõiv

1. Kostja ei esitanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlustele vastuväiteid.
2. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14). 35.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2 17 10348 p 16). 36.

§ 175

lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 130 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, pikkust ja esindaja kvalifikatsiooni, on taotletud tunnitasu määr mõistlik.

1. Hageja 09.03.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja kulud 28.10.2019 dokumentidega tutvumisest ja hagiavalduse koostamisest (7 tundi); 05.11.2019 kohtumäärusega tutvumisest (30 minutit); 21.11.2019 määruskaebusega tutvumisest (1 tund 15 minutit); 22.11.2019 kohtu kirjaga tutvumisest (15 minutit); 25.11.2019 kostja vastusega tutvumisest (1 tund 45 minutit); 02.12.2019 määruskaebusele vastuse koostamisest (2 tundi 45 minutit); 16.12.2019 kostja puuduste kõrvaldamise avaldusega tutvumisest (45 minutit); 02.01.2020 kohtu kirjaga tutvumisest (15 minutit); 03.01.2020 kostja avaldusega tutvumisest (30 minutit); 21.01.2020 tagatise taotluse suhtes seisukoha koostamisest (2 tundi 45 minutit); 23.03.2020 kohtumäärusega tutvumisest (1 tund 15 minutit); 03.04.2020 määruskaebuse koostamisest (5 tundi 30 minutit); 22.12.2021 kohtumääruse ja kohtukirjaga tutvumisest (45 minutit); 30.11.2021 kohtunõudele vastamisest (30 minutit); 20.01.2022 kostja taotlusega tutvumisest (15 minutit); 02.03.2022 kohtu kirjaga tutvumisest (15 minutit); 04.03.2022 kostja täiendavate vastuväidete ja lisadega tutvumisest (5 tundi 45 minutit); 07.03.2022 kostja vastuväidete ja tõendite osas seisukoha koostamisest (4 tundi 15 minutit); 08.03.2022 kohtuistungiks valmistumisest (3 tundi 30 minutit).
2. Hageja 14.09.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja kulud 24.08.2020 vastuhagi ja selle lisadega tutvumisest (3 tundi 30 minutit); 24.08.2020 vastuhagi täpsustusega tutvumisest (1 tund 30 minutit); 25.08.2020 kliendiga nõupidamisest ja toimikuga tutvumisest (1 tund); 28.08.2020 vastuhagi menetlusse võtmise ja kolmanda isiku kaasamise osas seisukoha koostamisest (2 tundi 15 minutit). 7
3. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude kostjalt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 28.10.2019 dokumentidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele kokku 7 tundi. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti selle lisade arvu, leiab kohus, et nendele toimingutele kulub professionaalsel esindajal mitte enam kui 3 tundi. Hagiavaldus on lühike ja ei sisalda keerulisi juriidilisi põhjendusi ega selgitusi. Kohus vähendab toimingutele kulunud aega 4 tunni võrra.
4. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, mis jäi Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2020 määrusega rahuldamata. Kuna hageja taotlus jäi rahuldamata, jätab kohus kõik hagi tagamise taotluse lahendamisega seotud kulud arvestamata. Taotluse rahuldamata jätmise tõttu ei olnud tegemist vajalike kuludega, mille väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt oleks põhjendatu. Seega ei arvesta kohus järgmisi toiminguid 05.11.2019 kohtumäärusega tutvumine (30 minutit), 21.11.2019 määruskaebusega tutvumine (1 tund 15 minutit), 22.11.2019 kohtu kirjaga tutvumine (15 minutit), 02.12.2019 määruskaebusele vastuse koostamine (2 tundi 45 minutit), 23.03.2020 kohtumäärusega tutvumine (1 tund 15 minutit), 03.04.2020 määruskaebuse koostamine (5 tundi 30 minutit), 22.12.2021 kohtumääruse ja kohtukirjaga tutvumine (45 minutit). Kohus märgib seoses hageja määruskaebusega, et määruskaebuse esitamine ei olnud vajalik menetlustoiming ka seetõttu, et seadusest ei tulene kaebeõigust määruse peale, millega jäetakse hagi tagamise taotlus rahuldamata. Seda selgitas hagejale ka Riigikohus oma 25.05.2020 määruses. Seega ei ole tegemist kuluga, mille väljamõistmine teiselt poolelt oleks põhjendatud.
5. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus erinevate menetlusdokumentidega tutvumisele ebamõistlikult palju aega. Kostja 25.11.2019 vastusega, mille sisuline maht on 2,5 lehekülge ja millele ei ole lisatud ühtegi lisa, tutvus hageja professionaalne esindaja 1 tund 45 minutit. Kohtu hinnangul ei kulu 2,5 lehekülje läbitöötamisele üle poole tunni. Samal põhjusel vähendab kohus esindaja ajakulu ka 16.12.2019 kostja puuduste kõrvaldamise avaldusega tutvumisele 15 minutile, 04.03.2022 kostja täiendavate vastuväidete ja nende lisadega tutvumisele 4 tunnile, 24.08.2020 vastuhagi ja selle lisadega tutvumisele 2 tunnile ning 24.08.2020 vastuhagi täpsustusega tutvumisele 30 minutile.
6. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 21.01.2020 tagatise taotluse suhtes seisukoha koostamisele 2 tundi 45 minutit. Arvestades seisukoha sisu ja mahtu ning asjaolu, et sellel ei ole ühtegi lisa, ei ole selle koostamisele kulunud aeg taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus vähendab seisukoha koostamisele kulunud aega 1 tund 30 minutile.
7. Ka esindaja 07.03.2022 kostja vastuväidete ja tõendite osas seisukoha koostamisele (4 tundi 15 minutit) kulunud aeg on ebamõistlikult suur. Kohtule esitatud seisukoha sisu, mahtu ja selle lisade arvu arvestades, ei ole menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg põhjendatud üle 2 tunni. Kohus vähendab viidatud toimingule kulunud aega seega 2 tunni 15 minuti võrra.
8. Kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu on samuti ülepaisutatud. Arvestades tsiviilasjas tehtud toiminguid, esitatud menetlusdokumente ja vaidluse asjaolusid, ei ole istungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatud üle 2 tunni.
9. Hageja esindajal kulus 25.08.2020 kliendiga nõupidamisele ja toimikuga tutvumisele 1 tund. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Selline kulu ei ole ka asja materjalist kontrollitav. Seega jätab kohus 8 kliendiga nõupidamisele kulunud ajaga arvestamata. Ühtlasi ei ole põhjendatud toimikuga tutvumisele kulunud aeg. Hagejat on menetluses esindanud sama esindaja ja kohtu andmetel ei ole ta kohtus toimikuga tutvumas käinud.
10. Kohus vähendab esindaja 28.08.2020 ajakulu vastuhagi menetlusse võtmise ja kolmanda isiku kaasamise osas seisukoha koostamisele (2 tundi 15 minutit), arvestades seisukoha sisu ja mahtu. Sellise menetlusdokumendi koostamisele ei kulu professionaalsel esindajal üle tunni.
11. Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Ülejäänud osas olid toimingud hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoimingute sisu, põhjendatud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 09.03.2022 toimunud istungil. Nimekirjas ei ole istungil osalemisele kulunud aega küll esitatud, kuid sellise kulu kandmine nähtub tsiviilasja materjalist. Kohus arvestab

§ 174

lg 1 alusel esindaja kohtuistungil osalemise ajakuluks 1 tund (istung algas 10:04 ja lõppes 11:04).

1. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on seega kokku 19 tundi 30 minutit (3 tundi + 30 minutit + 15 minutit + 15 minutit + 30 minutit + 1 tund 30 minutit + 30 minutit + 15 minutit + 15 minutit + 4 tundi + 2 tundi + 2 tundi + 2 tundi + 30 minutit + 1 tund + 1 tund). Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 2535 eurot (19 tundi 30 minutit × 130 eurot).
2. Lisaks taotleb hageja kostjalt ka asjas tasutud riigilõivu 3400 euro hüvitamist. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud.

Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

1. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5935 eurot (2535 + 3400), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust ning mahtu, samuti tõendamiskoormisega kaasnenud toiminguid, ka põhjendatud.
2. Iseseisva nõudeta kolmandal isikul ei ole menetluses

§ 138tähenduses hüvitatavaid kulusid tekkinud.

Kohus jätab Yi menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 9