← Eesti

1-21-829/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-829 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Jaren Alepile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Jaren Alep isikukood: 38410116514; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukoht: RESOLUTSIOON
  2. Pöörata täitmisele Jaren Alepile Tartu Maakohtu 01.03.
  3. a otsusega mõistetud karistus ja saata Jaren Alep vanglasse karistust kandma 1 aastaks.
  4. Kohustada Jaren Alepit ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Jaren Alep saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Tartu Maakohtu 01.03.
  6. a otsusega tunnistati Jaren Alep süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et J. Alepil tuleb ära kanda veel 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. J. Alep pidi kohe ära kandma 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta vangistust täitmisele pööramata, kui J. Alep ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, 1 s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 17.03.2021 ning J. Alep kandis šokivangistust 05.04 – 02.06.
  7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 01.03.2021 ja lõpeb 01.03.
  9. Tartu Maakohtu 07.12.
  10. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel J. Alepile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, sest J. Alep ilmus
  11. ja 26.11.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Määrus jõustus 28.12.
  13. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 11.02.2022 Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata J. Alepile mõistetud vangistus täitmisele, sest J. Alep pani 25.12.2021 toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (s.o juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis) ning tarvitas 12.,
  14. ja 26.01.2022 alkoholi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
  15. J. Alepi kriminaalhooldus algas 17.03.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 23.03.
  16. Sel kohtumisel selgitati J. Alepile kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi. J. Alep ilmus 12.08.2021 kriminaalhooldusosakonda joobeseisundis, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ilmus J. Alep kriminaalhooldusosakonda joobeseisundis
  17. ja 26.11.2021, mille eest pandi Tartu Maakohtu 07.12.
  18. a määrusega J. Alepile katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest. Määrus jõustus 28.12.
  19. 3.
  20. Vaatamata eeltoodule, pani J. Alep 25.12.2021 toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning tarvitas 12.,
  21. ja 26.01.2022 alkoholi. J. Alep märkis kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes, et ta puhus 25.12.2021 oma uude alkomeetrisse, mis näitas
  22. Taksosõit on tema ainus võimalus lisaraha teenimiseks. 12.01.2022 tarvitas J. Alep kangemat alkoholi, sest oli pärast elektriarve nägemist närvis. 24.01.2022 tarvitas ta pingete maandamiseks alkoholi, sest tema abikaasa läks jalaoperatsioonile. Ning 26.01.2022 tarvitas J. Alep alkoholi, sest selgus, et tema abikaasa jääb 2 kuuks ratastooli. 3.
  23. Kriminaalhooldusametnik on katseajal korduvalt motiveerinud J. Alepit osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid ta pole sellest huvitatud. J. Alep arvab, et ta suudab alkoholi tarvitamist kontrollida ega vaja meditsiinilist abi. J. Alep on sotsiaalprogrammi ootejärjekorras ja temaga viiakse sotsiaalprogramm läbi esimesel võimalusel. Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.
  24. a vastuse kohaselt on J. Alep alkoholijoobes olles korduvalt politseiga kokku puutunud. Ta on olnud oma abikaasa vastu vägivaldne ja lugupidamatu, kuid tema suhtes pole kriminaalmenetlust alustatud, sest kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt ei soovinud abikaasa politseile avaldust esitada. Samuti on J. Alep olnud alkoholijoobes endale ohtlik, üritas 11.11.2021 end tappa ja politsei toimetas ta ohu tõrjumiseks kainenema. J. Alep on alkoholi liigtarvitaja ja alkoholi tarvitamisega kaasneb uute kuritegude toimepanemise oht. 3.
  25. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb J. Alepile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Edasine koostöö J. Alepiga pole võimalik, sest ta ei mõista oma alkoholiprobleemi tõsidust. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt motiveerinud J. Alepit tegelema sõltuvusprobleemiga, kuid ta on veendunud, et ei vaja meditsiinilist abi. Alkoholi tarvitamisega kaasneb uute kuritegude toimepanemise oht ja J. Alep on pannud katseajal toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. See näitab, et süüdimõistev kohtuotsus, kriminaalhooldus ega teadmine, et katseaja nõuete rikkumine võib päädida 2 vangistuse täitmisele pööramisega, pole pannud J. Alepit oma käitumist muutma. J. Alep pole mõistnud, et kohus on talle korduvalt vastu tulnud, ega ole teinud õigeid järeldusi ka eelmise kohtumäärusega täiendava kohustuse määramisest. J. Alep tuleb saata vanglasse karistust kandma.
  26. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja palus pöörata J. Alepile mõistetud vangistuse täitmisele. Ametnik märkis, et J. Alep tarvitas pärast erakorralise ettekande esitamist
  27. ja 25.02.2022 taas alkoholi ning jättis 18.02.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Seega on J. Alep rikkunud arvukatel kordadel kriminaalhoolduse nõudeid, kusjuures ta jätkas alkoholi tarvitamist hoolimata kriminaalhooldusametniku korduvatest hoiatustest ja uue erakorralise ettekande esitamisest. Kuigi J. Alep otsis enne kohtuistungit seoses alkoholiprobleemiga abi, tundub, et ta tegi seda üksnes vangistuse vältimiseks. Samuti kestab J. Alepi katseaeg veel 1 aasta ja pole usutav, et ta suudab selle aja jooksul kaine püsida. Arvestades, et J. Alepit on karistatud joobes juhtimiste eest alates
  28. aastast ja alkoholiseaduse rikkumiste eest alates
  29. aastast, on tegemist pikaajalise alkoholiprobleemiga.
  30. J. Alep kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige. J. Alep jõi 24.12.2021 õlut, puhus 25.12.2021 oma uude alkomeetrisse, mis näitas 0, ja läks sõitma. Ta ei tundnud, et on alkoholi tarvitanud. Kui politseinikud kontrollisid, selgus, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,42 mg alkoholi. J. Alep astus programmi „Kainem ja tervem Eesti“, käis seal esimest korda 02.03.2022 ning uus aeg on 04.04.
  31. Samuti on 19.04.2022 broneeritud aeg psühhiaatri juurde ning 02.03.2022 kirjutati välja ravimid, mida J. Alep ostis välja samal päeval ja mida ta praegu tarvitab. Juhul, kui ravimid ei aita, peab J. Alep käima tihedamini programmis „Kainem ja tervem Eesti“ või haiglaravile minema. J. Alepil on olnud alkoholiga probleeme vahelduva eduga umbes 10 aastat. Probleemid algasid umbes
  32. aastal, mil J. Alep jäi näppudest ilma.
  33. või
  34. aastal tehti J. Alepile alkoholivastane süst, mistõttu ta ei tarvitanud 6 kuud alkoholi, kuid siis alustas uuesti. Samuti viibis J. Alep 21.10.-16.11.2020 statsionaarsel haiglaravil, sest ta ei suutnud alkoholi tarvitamist lõpetada ja pöördus haiglasse. Nüüd läks J. Alep ravile, sest ta ei tule muidu alkoholiprobleemiga toime. J. Alep oli ravijärjekorras alates
  35. a lõpust ja sai esimese aja 02.03.
  36. J. Alep arvab, et kui ta saab piisavalt õiget ravi, suudab ta katseaja lõpuni kaine püsida. Pärast eelviimast vangistust (s.o enne viimast nn šokivangistust) oli J. Alep 1 aasta kaine, kuid hakkas uuesti alkoholi tarvitama, sest sõber sai õnnetul kombel surma. Seejärel oli ta pärast
  37. a haiglaravi 6 kuud kaine. J. Alep on huvitatud katseaja edukast läbimisest ning peab end ka seetõttu kätte võtma, et abikaasa on praegu ratastoolis ning neil on loomad ja linnud, keda on vaja toita, ja maja on vaja kütta. Abikaasa ei saa sellega praegu tegeleda. Selleks, et enam samasuguseid probleeme ei tekiks, on J. Alepil vaja ravi. Ta kipub alkoholi tarvitama, kui ta ärritub, ja samuti on tal aastaid olnud magamisega probleeme ja tal on üks unefaas puudu. Seetõttu tarvitabki J. Alep alkoholi, et ta saaks magada. Nüüd on J. Alepile välja kirjutatud korralikud rahustid ja unerohud, mida ta igapäevaselt tarvitab. J. Alep võtab igal hommikul 7 tabletti ja saab nüüd magada. Ta kavatseb raviga jätkata ja alkoholi mitte puutuda. Kohtu seisukoht
  38. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb 3 erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  39. juuni
  40. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
  41. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja J. Alepi selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt karistati J. Alepit Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.
  42. a otsusega LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest, mis on toime pandud 25.12.
  43. Karistusotsus jõustus 09.02.2022 (tl 9). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis J. Alep, et ta puhus 25.12.2021 oma uude alkomeetrisse, mis näitas
  44. Taksosõit on J. Alepi ainus võimalus lisaraha teenida (tl 3). Kohtuistungil lisas J. Alep, et ta jõi eelmisel päeval (s.o 24.12.2021) õlut, kontrollis 25.12.2021 joovet ega tundunud, et ta on alkoholi tarvitanud. Kui politseinikud joovet kontrollisid, selgus aga, et J. Alepi ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,42 mg alkoholi.
  45. Edasi nähtub erakorralisele ettekandele lisatud alkoholi tarvitamise protokollidest, et 12.01.2022 kell 18:59, 24.01.2022 kell 16:35 ja 26.01.2022 kell 09:44 kontrolliti J. Alepi elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ning J. Alepi ühes liitris väljahingatavas õhus oli vastavalt 1,324, 1,189 ja 0,639 mg alkoholi. Samuti tuli J. Alepi suust alkoholilõhna, tema reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli segane või aeglane ning tasakaal ja koordinatsioon olid häiritud (taaruv kõnnak) (tl 4-6 pöördel ja 37-37 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis J. Alep, et tarvitas 12.01.2022 kangemat alkoholi, sest oli pärast elektriarve nägemist närvis. 24.01.2022 tarvitas ta pingete maandamiseks alkoholi, sest tema abikaasa läks jalaoperatsioonile. Ning 26.01.2022 tarvitas J. Alep alkoholi, sest selgus, et tema abikaasa jääb 2 kuuks ratastooli (tl 3-3 pöördel). Kohtuistungil kinnitas J. Alep, et kirjalikes selgitustes märgitu on õige.
  46. Kohtu hinnangul ei nähtu J. Alepi selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid katseajal alkoholi keelu eiramist. Seega rikkus J. Alep 3 korda KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Kuna J. Alep teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, pani ta rikkumised toime tahtlikult. J. Alepi süüküsimus LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on lõplikult lahendatud Politsei- ja Piirivalveameti jõustunud karistusotsusega. Arvestades J. Alepi kohtuistungil antud selgitusi, pani ta väärteo toime ettevaatamatusest.
  47. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on J. Alepi kriminaalhooldus kestnud 1 aasta ja kohus vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. Kõigepealt kandis J. Alep 05.04.-02.06.2021 šokivangistust. Seejärel ilmus ta 12.08.2021 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast šokivangistuselt vabanemist) kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 18.08.2021 kirjaliku hoiatuse (tl 19). Edasi ilmus J. Alep
  48. ja 26.11.2021 (s.o ca 2 kuud pärast kirjalikku hoiatust) taas kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mille eest keelati Tartu Maakohtu 07.12.
  49. a määrusega J. Alepil katseajal alkoholi tarvitamine (tl 10-11 pöördel). Määrus jõustus 28.12.
  50. Praeguses asjas selgus, et vaatamata eelnevale, pani J. Alep 25.12.2021 (s.o 2 nädalat pärast maakohtu määruse kättesaamist) toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning rikkus 12.,
  51. ja 26.01.2022 (s.o 2 nädalat pärast maakohtu määruse jõustumist) 3 korda alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtuistungil esitas 4 kriminaalhooldusametnik täiendavad alkoholi tarvitamise protokollid, mille kohaselt kontrolliti 11.02.2022 kell 16:00 ja 25.02.2022 kell 15:13 J. Alepi elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli taas positiivne ning J. Alepi ühes liitris väljahingatavas õhus oli vastavalt 1,003 ja 0,616 mg alkoholi. Samuti tuli J. Alepi suust alkoholilõhna, tema reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli segane või aeglane ning tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (taarus). Lisaks esitas ametnik registreerimislehe, mille järgi jättis J. Alep 18.02.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmumata. J. Alep märkis kriminaalhooldusametnikule 23.02.2022 antud kirjalikus selgituses, et ajas kriminaalhooldusosakonda ilmumise kuupäevad sassi.
  52. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et J. Alep on jätkanud kogu senise kriminaalhoolduse ajal järjepidevalt alkoholi tarvitamist ja alkoholi tarvitanuna erinevate rikkumiste toimepanemist, hoolimata seejuures nii Tartu Maakohtu 01.03.
  53. a süüdimõistvast kohtuotsusest, sellele järgnenud ca 2-kuulisest šokivangistusest (05.04-02.06.2021), kriminaalhooldusametniku kirjalikust hoiatusest, maakohtu eelmisest määrusest, millega J. Alepil keelati katseajal alkoholi tarvitamine, kui ka uue erakorralise ettekande esitamisest. Kokku on J. Alep rikkunud katseaja nõudeid 10 korda, kusjuures eriti sagedased olid rikkumised alates
  54. a novembri lõust kuni
  55. a veebruari lõpuni (s.o kohtuistungile eelnenud 3 kuu jooksul), mil J. Alep pani toime 9 rikkumist. Muu hulgas pani J. Alep toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, mis näitab, et J. Alep on endiselt liikluses ohtlik ja asub alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima.
  56. Arvestades J. Alepi rikkumiste iseloomu ja arvukust, pole J. Alep teinud kohtu ega kriminaalhooldusametniku senistest korrale kutsumistest mingeid järeldusi ja kriminaalhooldus ei mõju J. Alepile distsiplineerivalt. Samuti tuleneb Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.
  57. a vastusest, et J. Alep on katseajal alkoholi tarvitanuna korduvalt ka politseiga kokku puutunud. Nimelt tegi ta 06.07.2021 (s.o ca 1 kuu pärast šokivangistusest vabanemist) politseile alusetu väljakutse, üritas 11.11.2021 (s.o ca 4 kuu pärast) end tappa ning järgmisel päeval teatas J. Alepi abikaasa politseile, et J. Alep tuli talle kallale ja kiskus juustest (tl 17). Pidades silmas eelnevat, nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga, et J. Alepil on tõsine alkoholiprobleem ja ta kuritarvitab alkoholi.
  58. Kohtul ei tekkinud ka J. Alepi vahetu küsitlemise käigus veendumust, et ta on võimeline edasise katseaja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduma ja kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Nimelt selgitas J. Alep, et tal on olnud alkoholiga probleeme vahelduva eduga umbes 10 aastat.
  59. või
  60. aastal tehti J. Alepile alkoholivastane süst, mistõttu ta ei tarvitanud 6 kuud alkoholi, kuid siis alustas uuesti. Pärast eelviimast vangistust oli J. Alep 1 aasta kaine, kuid hakkas taas alkoholi tarvitama, sest sõber sai õnnetul kombel surma. Samuti viibis J. Alep 21.10.-16.11.2020 statsionaarsel haiglaravil, sest ta ei suutnud alkoholi tarvitamist lõpetada ja pöördus haiglasse. Pärast haiglaravi oli ta taas 6 kuud kaine. Nüüd pöördus J. Alep uuesti ravile, sest ta ei tule muidu alkoholiprobleemiga toime.
  61. Kohus märgib, et J. Alepi karistusregistri väljavõtte kohaselt on J. Alepil 4 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures teda on kõigil kordadel karistatud KarS § 424 järgi (tl 8-9). Arvestades, et esimest korda tunnistati J. Alep süüdi Tartu Maakohtu 03.02.
  62. a otsusega nr 1-14-995 (s.o veidi enam kui 8 aastat tagasi), on J. Alepi alkoholiprobleem kestnud tõepoolest pikalt. Kuna J. Alep jätkas aastatel 2015 ja 2016 (s.o 5-6 aastat tagasi) kuritegude toimepanemist nii KarS § 74 alusel määratud katseaja kui ka üldkasuliku töö tegemise ajal, saadeti ta Tartu Maakohtu 21.11.
  63. a otsusega nr 1-16-10211 (s.o peaaegu 5 aastat ja 4 kuud tagasi) vanglasse ning J. Alep viibis esimest korda vanglas 02.01.2017-15.12.2017 (s.o 11 kuud 5 ja 13 päeva). Kuigi J. Alep püsis enda sõnul pärast vangistust 1 aasta kaine, hakkas ta seejärel uuesti kontrollimatult alkoholi tarvitama ja viibis 21.10.-16.11.2020 (s.o 1 aasta ja 4 kuud tagasi) statsionaarsel haiglaravil, sest ta ei suutnud alkoholi tarvitamist lõpetada. Edasi pani J. Alep 19.11.2020 (s.o
  64. päeval pärast haiglaravi lõppu) toime taas KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milles ta tunnistati süüdi viimase süüdimõistva kohtuotsusega (s.o Tartu Maakohtu 01.03.
  65. a otsusega nr 1-21-829). Pidades silmas, et J. Alepi alkoholiprobleemi lahendamiseks pole piisanud esimesest kriminaalhooldusest, peaaegu 1-aastasest vangistusest, statsionaarsest haiglaravist ega praegusest senisest kriminaalhooldusest, ei piisa selleks tõenäoliselt ka nüüdsest osalemisest programmis „Kainem ja tervem Eesti“. J. Alepi puhul on tõsisemadki abinõud ebaõnnestunud.
  66. Kuna J. Alepi selgituste kohaselt oli ta ravijärjekorras alates
  67. a lõpust, jätkas ta järelikult alkoholi tarvitamist ka oma ravijärjekorra ootamise ajal. Samuti kestab J. Alepi katseaeg veel kuni 01.03.2023 (s.o ca 1 aasta) ja J. Alepil on keelatud mistahes alkoholi tarvitamine. J. Alepi sõnul oli ta viimati 1 aasta kaine pärast
  68. a lõpus vanglast vabanemist (s.o 3 aastat tagasi). Arvestades J. Alepi alkoholiprobleemi ulatust, pole kohtu hinnangul tõenäoline, et J. Alep suudab nüüd oma käitumist niivõrd põhjalikult muuta, et loobub kohe igasugusest alkoholi tarvitamisest. Arvestades, et J. Alep alustas programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemist alates 02.03.2022 (s.o 1 nädal enne erakorralise ettekande arutamiseks peetud kohtuistungit), ei anna katseaja edukaks läbimiseks lootust ka äärmiselt lühiajaliselt kainena veedetud aeg. Kuigi J. Alepil on enda sõnul olnud ärritumise ja magamisega probleeme aastaid, otsis ta sellega seoses abi alles
  69. a lõpus. Ka viimati märgitu näitab, et J. Alep ei suhtu ise piisavalt tõsiselt oma probleemidesse ega ole valmis nende lahendamiseks oma käitumist otsustavalt muutma.
  70. Viimaks ei piisa J. Alepi käitumise muutmiseks ka elukaaslase tervislikust seisundist. J. Alep sai juba 26.01.2022 teada, et tema elukaaslane jääb ratastooli, kuid jätkas vaatamata sellele alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Järelikult ei mõjuta elukaaslase tervislik seisund J. Alepit piisavalt. Samuti märkis J. Alep kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses, et elukaaslane jääb ratastooli 2 kuuks ja see aeg lõpeb
  71. a märtsikuu lõpus. Seega kaob peagi ka nimetatud motivatsioon, mis peaks J. Alepi sõnul aitama tal täiendavalt kaine püsida.
  72. Lähtudes ülal toodust, tuleb Tartu Maakohtu 01.03.
  73. a otsusega mõistetud vangistus pöörata täitmisele ja J. Alep tuleb saata vanglasse karistust kandma 1 aastaks. J. Alep ei sobi kriminaalhoolduseks. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.