← Eesti

2-20-102301/70

Obsah (11)§ 178§ 633§ 187§ 238§ 436§ 230§ 231§ 459§ 129§ 124§ 163

Tsiviilasi nr 2-20-102301 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-20-102301 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.05.2021, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Na

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. D S ja A S esitasid 17.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 400 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 20.01.2020 võlgnikule makseettepaneku. P S esitas 26.01.2020 nõudele vastuväite, väites, et hagejad elavad poole ajast kostja juures. Hagiavaldus
  2. Hagejate esindaja ja kostja ei ole jõudnud kokkuleppele elatise tasumises. Alates
  3. aastast ei ole kostja hagejate ülalpidamisest osa võtnud ega ka hagejaid muul viisil toetanud. Kostja elab koos elukaaslase ja tolle kahe lapsega Kohtla-Järvel. Ostis 5toalise korteri. Vahetas kolme aasta jooksul mitu korda sõidukit, käis mitu korda välismaal puhkusel. Kolme aasta jooksul on kostja hagejatele ostnud 1 jope, 1 teksad, 4 aluspüksid, 4 paari sokke. Kostja ei toeta hagejate hobisid – D tegeleb laskesuusatamisega ja A tegeleb sõudmise ja laskesuusatamisega. Samuti ei sisusta ta hagejate vaba aega, ei võta neid kaasa väljasõitudele, puhkusereisidele, kord kvartalis sõidab nendega Tallinnasse. Hagejad elavad pidevalt hagejate ema juures, mitte kostja juures. Kostja elab juba teist aastat Jõhvis ja Narvas käib vaid töölt vabal ajal, mis on 23 päeva kahe nädala jooksul. Võimalusel võtab ta hagejad enda juurde Jõhvi kas terveks nädalavahetuseks, kuid hagejate treeningud ei võimalda seda pidevalt, või siis üheks puhkepäevaks. Kostja pole isegi nendes kohtades, kus hagejad vahel viibivad hagejate elamistingimusi piisaval määral parandanud, seal puuduvad voodid. Hagejate ema ei takista hagejate ja kostja koosviibimist. D kulusid on hinnatud suuruses 492 eurot igas 2

(11)Tsiviilasi nr 2-20-102301 kuus, mis koosneb eluaseme kulust 50 eurot, kulust toidule 100 eurot, kulud transpordile 30 eurot, sidekuludest 7 eurot, kuludest tervishoiule 20 eurot, kuludest hügieenitarvetele 10 eurot, kuludest koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused spordiga tegelemisele 200 eurot, kulutused kultuurile 15 eurot. Aleksanderi kulusid on hinnatud suuruses 367 eurot igas kuus, mis koosneb eluaseme kulust 50 eurot, kulust toidule 100 eurot, kuludest transpordile 30 eurot, sidekuludest 7 eurot, kuludest tervishoiule 20 eurot, kuludest hügieenitarvetele 10 eurot, kuludest koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused spordiga tegelemisele 75 eurot, kulutused kultuurile 15 eurot.
  1. Viru Maakohtu 29.05.19.a kohtumääruse kohaselt (kohtuasja nr 2-17-1474) on N S ja P S ühine hooldusõigus (isikuhooldusõigus) laste D S ja A S elu- ja viibimiskoha määramise osas osaliselt lõpetatud, ja D S ja A S elu- ja viibimiskoha määramise osas on laste emale N S antud ainuotsustusõigus.
  2. Hagejad paluvad miinimumsummas. kumbki kostjalt mõista välja elatis alates 01.01.2020 Kostja vastus
  3. Kostja ei tunnista hagi. Kostja hinnangul elavad hagejad nii oma ema kui ka kostja elukohas. Kostja elukohas elavad lapsed ligikaudu 2 nädalat kuus. Kostja juures elamise ajal kannab kostja kõik hagejatega seonduvad kulud. Seega peab kostja elatise maksmisest olema vabastatud. Tõendatud ei ole laste kulud ulatuses, et põhjendatud oleks välja mõista elatis miinimummääras. Hagejad on hagiavalduses välja toonud kulud kokku suuruses 895 eurot kuus, seega on kummagi vanema kulu hagejate ülalpidamiseks kokku 429,50 eurot, mis on väiksem kui seadusega sätestatud miinimummäär. Kohus teostas kostja varalise seisu uuringu ja tuvastas, et kostja sissetulek perioodil 01.02.2019-31.01.2020 oli kokku 5461,02 eurot, s.o 455,08 eurot kuus. Kostjal on laenukohustusi, mh laenukohustused, mis kuuluvad kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühisvara hulka. Kostja vara (korteriomandi Kohtla- Järvel ja
  4. ehitusaasta sõiduki) väärtus ei ole piisav selleks, et katta kostja kulutusi. Arvestades seda ja igapäevase sissetuleku suurust on ilmselge see, et kostja ei ole füüsiliselt võimeline tasuma lastele elatist seadusega kehtestatud alammäära ulatuses. Seega on kostja seisukohal, et elatis võiks olla vähendatud alla alammäära. Kostja viitab RAKE 2013 aasta uuringule ja leiab, et 2020 võiks lapse ülalpidamiskulu olla hinnanguliselt 312 eurot. Samuti on kostja viidanud
  5. aastal avaldatud uuringule, mille kohaselt on lapse ülalpidamiskulu lapse kohta 172 eurot. Kostja leiab, et maksimaalne igakuine elatis on 344 eurot kuus. Kostja leiab, et arvestada tuleb ka peretoetusega, millega on hagejate kulutused osaliselt kaetud. Hagejate täiendavad seisukohad
  6. Hagejad esitasid põhjaliku analüüsi oma kuludest. Hagejad selgitasid täiendavalt, et suvevaheajal ja eriolukorra ajal viibisid hagejad enam kostja juures, kuid lapsed ei ela ka sellisel juhul võrdselt poolt aega mõlema vanema juures. Kostja elab ja töötab teises linnas. Laste treeningud ja kool asuvad Narvas. Kui lapsed käivad treeningutel, siis nad 3
(11)Tsiviilasi nr 2-20-102301 kostja juurde ei sõida, see on lapsi kurnav. Kostja on ka viimase aasta jooksul mitmel korral keeldunud lapsi Narva toomast ja hagejate ema on pidanud ise lastele järele minema või rongipiletid ostma. Kosta osalus laste ülalpidamises piirdub toidu eest tasumisega sellel ajal, kui lapsed viibivad tema juures. Välja arvatud 1 jope, 1 paar teksaseid, 4 paari aluspükse, 3 T-särki ei ole kostja lastele ülalpidamist osutanud. Kostja täiendavad seisukohad
  1. Kostja viitab suhtluskorrale, mis on kehtestatud Viru Maakohtu määrusega 2-17-
  2. Suhtluskorra kohasel viibib D igal paaritul nädalal esmaspäeva kellast 16.00 järgmise esmaspäeva kellani 16.00 kostja juures. Suvel viibib D kostja juures juunis kaks viimast nädalat järjest ning juulis kaks viimast nädalat järjest. Õppeajal viibib A kostja juures igal paaritul nädalavahetusel reede kellast 18.00 pühapäeva kellani 18.
  3. Paaris nädalal viibib laps A kostja juures neljapäeval kella 18.00 kuni reedel kella 18.
  4. Suvel viibib A kostja juures juunis kaks viimast nädalat järjest ning juulis kaks viimast nädalat järjest. 18.08.2020 istung
  5. Istungil püüdis kohus pooli lepitada ja suunata kokkuleppele. Pooled jäid üldjoontes oma seisukohtade juurde. Hagejad rõhutavad, et oluline on, et mõlemad vanemad tasuksid laste huvitegevuse eest. Samuti on oluline, et lastele ei ostetaks samu asju mitmekordselt, see on raha raiskamine. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et lapsed elavad poole ajast ema juures ja teise poole koos isaga laste vanaema juures või isa uues kodus. Samuti kinnitas tunnistaja, et kostja ostis talveks jope, püksid, teeb kingitusi, ostis A suveriiete komplekti. Samuti ostab kingitusi laste vanaema, kostja ema. Kui lapsed on kostja ema korteris, siis käib kostja poes ja ostab kõike. Hagejate ema selgitab, et kui suhtluskord kehtestati, siis alguses oli nädal isa (vanaema) juures ja nädal ema juures. Septembris 2019 olid terve kuu ema juures. Peale seda läks suhtlus vabamaks. Isa nädalal lapsed ööbivad vanaema või ema juures, seejärel nädal ema juures. Kui on võistlused või üritused, siis nad ei käi vanaema juures. Kulude kandmise osas on pooltel erimeelsused. Kostja täiendavad tõendid
  6. Kostja esitas täiendavad tõendid kulude kohta. Lisaks teatas kostja, et A on viimased kaks kuud elanud alaliselt kostja juures. 27.04.2021 istung
  7. Kostja leiab, et A võiks jääda elama kostja juurde ja D hagejate ema juurde poole ajast ja teise poole ajast kostja juurde. Siis ei oleks vajalik elatist üldse määrata. Selgituseks esitatud tõendite osas märgib kostja, et kui lapsed on kostja juures, siis kannab toidukulu kostja. Hagejate ema selgitab veelkord, et küsimus ei ole toidukulu 4
(11)Tsiviilasi nr 2-20-102301 kandmises, küsimus on kulutustest laste hobidele ja riietele. Hagejate ema ei ole nõus, et A on kostja juures. Algselt oli laps seal, kuna ta jäi karantiini, siis soovis veel paar päeva olla, kuid peale ühe kuu möödumist helistas hagejate ema lastekaitsesse. Hagejate ema tunnistab, et kostja on hiljuti kandnud 30 eurot D arvele ja talle ka midagi Sportlandist tellinud. A on kostja ostnud 2 paari jalanõusid, üle eelmisel aastal ostis ühe jope. Detsembris ostis A veel ühe jope. Aleksander on hetkel topelt riietatud, kuid D ei ole midagi ostetud. Kostja esitas tõendi sidevahendite eest tasumise kohta. Hagejate ema selgitab tõendite kohta, kuna ta ei ole riideid näinud, siis ta ei tea, kellele need ostetud on, kostja peres on veel lapsi. Kooliks vajalikke vahendeid on kostja küll ostnud, kuid ainult kõige odavamaid. Hagejad on nõus nõuet vähendama nii, et D maksaks kostja 120 eurot ja A 100 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 11. Esmajoones võtab kohus seisukoha esitatud tõendite osas.

§ 238lg 1 kohaselt arvestab kohus ainult nende tõenditega, millel on asjas tähtsust.

Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui kohus on tõendi vastu võtnud võib ta asja lahendmaisel jätta lõikes 1 sätesatud juhul jätta tõendi arvestamata. Hagejad on esitanud AS SEB Pank pangakonto väljavõtted perioodi 02.06.2017 – 31.05.2018 (dtl 219 – 298) ja 01.06.2018 – 31.05.2019 (dtl 299 – 373) kohta. Lisaks on esitatud hagejate ema AS Swedbank pangakonto väljavõte perioodi 02.06.2017 – 01.06.2018 (dtl 374 – 378) ja 02.06.2018 – 01.06.2019 (dtl 149 – 151) kohta Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga, kuna need näitavad hagejate ema sissetulekuid ammusest ajast ning ei saa olla asja lahendamise juures määravad, seega jätab kohus nimetatud tõendid arvestamata. 12. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436

lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 13. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse 5

(11)Tsiviilasi nr 2-20-102301 õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.
  1. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hagejate isaks kostja. Hagejad on palunud kostjalt elatis välja mõista alates 01.01.
  2. Esialgu on kumbki hagejad soovinud elatist seaduses sätestatud miinimumsummas, kuid 27.04.2021 istungil on hagejad välja mõistetava elatise summat muutnud ja palunud D mõista välja 120 eurot kuus ja A 100 eurot kuus.
  3. Kostja peamine vastuväide menetluse kestel on olnud, et kostja annab lastele vahetut ülalpidamist, kuna lapsed elavad vaheldumisi ema ja isa juures. Pooltel ei ole üksmeelt selles küsimuses, kus lapsed elavad ja kui palju nad ühe või teise vanema juures aega veedavad. Pooltel on ka vaidlus selle üle, kui suures ulatuses kumbki vanem laste kulude eest maksab ja mis kulud need on, mille eest tasutakse.
  4. Riigikohus on 12.05.2021 tsiviilasjas nr 2-18-6491 tehtud lahendi punktis 13.2 asunud seisukohale, et: „Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Täpse ajalise jaotuse saavutamine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga ei ole praktikas enamasti realistlik. Seetõttu tuleb lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest.“ Lisaks on Riigikohus sama lahendi punktis 13.3 leidnud, et: „kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist.“
  5. Hagejate ema on menetluse kestel läbivalt selgitanud, et peamine ülalpidamiskohustuse täitmise probleem on, et kostja ei tasu laste riiete ning harrastuste eest. Kostja on esitanud küll kuludokumente mõningal määral riiete eest tasumise osas, kuid ei ole osanud selgitada, kellele riided ostetud on ja seostada esitatud tõendeid asjaoludega. Dlk 536 on loetamatu Sportlandi tšekk, dtl 547 on tšekk T-särgi kohta (Fortnite) summas 12,99 eurot, dtl on riidepoe tšekid kokku summas 52,41 eurot. Dtl 534 on poe Reserved tšekk summas 30,79 eurot. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja on ostnud jope, püksid ja suveks komplekti, kuid ei oska nimetada summat, mida kostja võiks olla tasunud (dtl 457). Tegemist on üksikute riietega, kuid tegelikkuses on lapsel vajalik palju enam riideid. Seega on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta 6
(11)Tsiviilasi nr 2-20-102301 järjepidevalt ning süstemaatiliselt tasuks laste riiete ja jalanõude eest ja ei saa väita, et ei oleks üldse vajadust elatist maksta.
  1. Riigikohus on 12.05.2021 tsiviilasjas nr 2-18-6491 tehtud lahendi punktis 14.1 leidnud, et ülalpidamiskohustuse täitmise tuvastamisel on võimalik lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, mitte sellest, kui palju kostja tegelikult lastega koos viibib. Riigikohtu hinnangul pisendaks tegelikult viibitud ajast lähtumine kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendus, võimaldades vanemal ühepoolselt suhtluskorrast kõrvale kalduda ja selle kaudu mõjutada teise vanema rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust. Arvestades, et pooltel on vaidlus selles osas palju lapsed tegelikult isa juures viibivad, siis leiab kohus, et käesoleval juhul on ainuõige lähtuda Viru Maakohtu 29.05.2019 kohtumäärusega nr 2-17-1474 kehtestatud suhtluskorrast, mille alusel viibib D õppeajal igal paaritul nädalal esmaspäeva kellast 16.00 järgmise esmaspäeva kellani 16.00 kostja juures. Suvel viibib D kostja juures juunis kaks viimast nädalat järjest ning juulis kaks viimast nädalat järjest. Õppeajal viibib A kostja juures igal paaritul nädalavahetusel reede kellast 18.00 pühapäeva kellani 18.
  2. Paaris nädalal viibib laps A kostja juures neljapäeval kella 18.00 kuni reedel kella 18.
  3. Suvel viibib A kostja juures juunis kaks viimast nädalat järjest ning juulis kaks viimast nädalat järjest. Seega viibib D ligikaudu poole ajast kostja juures ning A viibib kostja juures ligikaudu 6 päeva kuus.
  4. Võttes arvesse eeltoodut leiab kohus, et D osas on põhjendatud elatise väljamõistmine osas, milles kostja oma ülalpidamiskohustust ei täida – riided, jalatsid ning huvitegevus. Arvestades, et A viibib kostja juures ligikaudu 20% kuust, siis on põhjendatud seda arvestada elatise väljamõistmisel. Hagejad on palunud D kasuks mõista välja elatis summas 120 eurot ja A kasuks elatis summas 100 eurot.
  5. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on 22.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 leidnud, et: „PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad.“
  6. Kostja on viidanud sellele, et tema sissetulek ei võimalda tasuda miinimumsummas elatist. Kostja on viidanud Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringule (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf ) ning on selle pinnalt arvutanud välja hagejate vajadused ning on nõus tasuma elatist kokku 344 eurot (dtl 133). Hiljem on kostja rõhutanud, et ta arvab, et elatist ei ole vaja üldse välja 7
(11)Tsiviilasi nr 2-20-102301 mõista, kuna lapsed elavad temaga vähemalt pool aega. Kostja on pidanud oluliseks ka hagejatele makstavate peretoetuste suurust.
  1. Kostja sissetulek on umbes 825 eurot (neto) (periood 01.10.2020 – 31.03.2021) (dtl 694). Kohus on kontrollinud avalikke registreid ja tuvastanud, et kostja omandis on korteriomand aadressil XXX, 78,7m
  2. Tema omandis on sõiduauto Volkswagen Touareg, ehitusaasta
  4. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kohus on kontrollinud avalikke registreid ja tuvastanud, et hagejate ema omandis on korteriomand aadressil XXX, 61,4 m
  5. Hagejate ema on sõiduki Škoda Octavia, ehitusaasta 2020 kasutaja. Hagejate ema sissetulek on keskmiselt 1558 eurot kuus (neto) (dtl 698). Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“. Arvestades hagejate kulusid, siis peab hagejate ema hagejaid üleval kindlasti samas suures ulatuses, kui mitte enamas. Samas kohus leiab, et asjaolu, et hagejate ema sissetulek on mõnevõrra suurem ei saa olla põhistuseks, et kostja ei peaks oma kohustusi täitma.
  6. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). Kohus on hagejate emale teinud ettepaneku esitada tõendid oma sissetulekute ja samuti ka hagejate kulutuste kohta. Arvestades, et D osas on põhjendatud elatis välja mõista ainult riietuse ning huvitegevuse eest, kuna suhtluskorra kohaselt peaks D poole ajast elama kostja juures, kes peab tagama tema ülalpidamise, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata teisi kulusid. D riiete, spordiriiete ja laagrite osas ei ole hageja täpselt hinnangut esitanud, on väitnud, et summa suurust on keeruline hinnata, pangakontolt nähtub
  7. aastal üks makse varustuse eest summas 60 eurot (dtl 215). On välja toodud, et laagri keskmine hind on 20 eurot ööpäev, 2019 aasta teise poolasta hagejate ema pangakonto väljavõttest nähtub, et 12.11.2019 ja 10.12.2019 on tasutud laagri eest kokku 300 eurot (dtl 181 jj). D on suvel kaks 10päevast laagrit, suusalaager novembris Soomes 350 eurot, talvel 3 nädalast laagrit. Nende osas ei ole hagejad tõendeid esitanud. A üks linnalaager
  8. aastal 90 eurot, mille makse kajastub hagejate ema pangakontol, lisaks väljasõidulaager 125 eurot, nende osas ei ole võimalik tuvastada pangakonto väljavõttest makseid. Kommunaalkulude ja toidu kulu suuruseks on hagejad kokku hinnanud 148,4 eurot, hügieeni osas 12,5 eurot, olmekeemia 7,3 eurot, kulud tervisele 9,51 eurot, meelelahutusele 22 eurot, koolile 8,55 eurot, transpordile 13,35 eurot, muud kulud 56,7 eurot (dtl 385 – 393).
  9. Kohus, hinnates hagejate ema pangakonto väljavõtet (dtl 157 jj) asub seisukohale, et D spordile kulub aastas kokku ligikaudu 1012 eurot – igakuine spordiklubitasu 16 eurot, 8
(11)Tsiviilasi nr 2-20-102301 vähemalt kaks laagrit aastas kokku 700 eurot, varustus 120 eurot aastas. Kohus on arvestuse teinud hageja ema kontoväljavõtte pinnalt ning lähtunud keskmistest kuludest. Ühe kuu kulu on kokku 84 eurot. Jalatsite ja riiete osas ei ole esitatud kohtule tõsikindlaid tõendeid nende maksumuse osas. Kohus leiab, et üks isik peaks olema vastutav lapsele riiete ostmise eest. Kuna tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks järjepidevalt riideid lastele ostnud ja hagejate ema kontoväljavõttest nähtub, et on tehtud makseid riidepoodides, siis leiab kohus, et lastele riiete ostmine peaks olema koordineeritud laste emaga. Laps ei vaja kindlasti topelt, s.o ema ja isa juures erinevaid, riideid, jalatseid vms asju. Riiete maksumuse osas lähtub kohus keskmisest kulust. Kostja on viidanud uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) leitule. Uuringus on asutud seisukohale, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses. Uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa ja vanuses 13 – 17 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 323 eurost 412 euroni. Lisaks on kululiigid eraldi välja toodud ja 13 – 17 aastase lapse igakuiseks kuluks riietele on kokku 52 eurot. Seega on D kulud, mida elatise välja mõistmisel arvestada kokku 136 eurot ja ühe vanema osa sellest on 68 eurot.
  1. A kulude osas ei ole kohtule tõsikindlaid tõendeid esitatud ning kohus leiab, et ka siin on vajalik lähtuda uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) leitust. Uuringu tabelis 11 on 7 – 12-aastase lapse kulud 319 – 360 eurot. Kohus lähtub keskmisest ning leiab, et 11-aastase lapse puhul on realistlikuks ühe kuu kuluks 339 eurot. Kohus on arvestanud, et hagejad ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et hagejate kulud oleksid erinevad tavapärasest. Arvestades asjaolu, et A viibib 20% ajast kostja juures, siis on põhjendatud nimetatud kulu 20% vähendada. Hagejad ise on esitanud nõude 100 euro suuruse elatise maksmiseks ja arvestades, et see on A kuludega põhjendatud, siis mõistab kohus ka selle välja.
  2. Kostja on menetluses samuti taotlenud riiklike toetustega arvestamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.
  3. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud vähendada elatist hageja seadusliku esindaja kontole laekuvate lastetoetuste arvel. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Kohus märgib, et lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohtu 9
(11)Tsiviilasi nr 2-20-102301 hinnangul puudub seega antud juhul alus vähendada väljamõistetavat elatist pelgalt põhjusel, et hagejale tasutakse lastetoetust.
  1. Seega leiab kohus, et kostjalt kuulub D kasuks välja mõistmisele elatis summas 68 eurot kuus ja A kasuks kuulub välja mõistmisele elatis summas 100 eurot kuus. Arvestades kostja sissetulekut ei ole tegemist kindlasti tema summadega, mida kostja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt tasuda. Oluline on märkida, et kostja on kohustatud ka andma vahetut ülalpidamist lastele ajal, millal lapsed viibivad tema juures ning juhul, kui suhtluskord peaks muutuma, siis võib olla alus ka elatise summade muutmiseks.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb D S kasuks välja mõista elatis alates 01.01.2020 kuni D S täisealiseks saamiseni summas 68 eurot kuus ja hageja A S kasuks tuleb välja mõista elatis alates 01.01.2020 kuni A S täisealiseks saamiseni summas 100 eurot kuus.
  4. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

HAGI HIND 32. Hagejate nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 129

lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kooskõlas

§ 124

lg 1 esimese lausega määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. 33. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega korrutada 292 eurot kuus üheksaga ning omakorda kahega, mis teeb hagi hinnaks 292x9x2 = 5256 eurot. MENETLUSKULUD 34.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. 35. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 kohaselt määrab kohus pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist RÕS § 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja riigi õigusabi kulud 10

(11)Tsiviilasi nr 2-20-102301 jäävad kostja kanda ja nende suuruse ning maksmise korra määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.