lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRSK § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt pikendab halduskohus § 362 lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. 9. Kohus kontrollib, kas esinevad endiselt
lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks (
10. PPA on taotluses leidnud, et esineb
361 lg 2 punktis 4 sätestatud alus, mille kohaselt, varjupaigataotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on olemas põgenemise oht.
lg 1 sätestab, et varjupaigataotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 1 Kohus leiab, et kohaldatav meede (isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine) ei ole ebaproportsionaalne. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 21.12.2021 määruse punktides 9 ja 10, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Täiendavalt tõi ringkonnakohus välja, et: „Põgenemisohu jaatamiseks annavad aluse ka järgmised asjaolud kogumis. PPA andmetel on isiku sõrmejäljed Norra (11.03.2014, 12.03.2014), Šveitsi (31.03.2014), Taani (16.06.2014), Saksamaa (29.07.2014), Rootsi (04.09.2015) ja Soome (10.09.2015) andmebaasides. Isiku enda 3-21-1340 väidete kohaselt taotles ta nendes riikides rahvusvahelist kaitset. Isiku esialgsete seletuste kohaselt soovis ta liikuda Rootsi või Hispaaniasse, kus elavad ta sugulased, sh ei plaaninud isik enda esialgsete seletuste kohaselt Eestisse jääda. Saksamaalt saadud andmete kohaselt viibis isik Saksamaal ebaseaduslikult ning ta lahkus Saksamaalt enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist. Varem pole rahvusvahelise kaitse menetlus olnud selliseks asjaoluks, mis oleks taganud isiku viibimise menetluse ajal riigis. Eestist lahkumise tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed.“ Toodud seisukohad on jätkuvalt aktuaalsed. 11. Kohtu hinnangul
lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, kuna PPA tegi 26.11.2021 X osas rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 7002110042-1. Rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu ei oleks tõenäoliselt X vajadusel enam PPAle kättesaadav. Isik on otsuse halduskohtus vaidlustanud ja lõppotsust veel ei ole. 12.
lg 1 järgi võib PPA rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järgmisi järelevalvemeetmeid: 1) elamine kindlaksmääratud kohas; 2) ilmumine määratud ajavahemike järel PPA registreerimisele; 3) PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva; 4) välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine; 5) ilmumine nõustamisele. Kuivõrd rahvusvahelise käiste menetluses ei ole ette nähtud kautsjoni tasumise instituuti ja
ei näe ette tõkendina kautsjoni tasumise võimalust, ei pea kohus võimalikuks antud juhul lähtuda KrMS-st ja võimaldada X kautsjoni vastu vabadusse laskmist. Kohus ei näe
29 lg 1 vastuolu põhiseadusega. Kautsjoni instituudi sisseviimist rahvusvahelise kaitse menetlusse peaks antud juhul kaaluma seadusandja ja kuna seda seni tehtud ei ole, lähtub kohus seaduses sätestatud võimalustest.
Kohus annab
lg 5 alusel loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni
(allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.