← Eesti

1-22-2179/8

Obsah (6)§ 263§ 120§ 64§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI Kohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht Kohtunik Sekretär Kriminaalasja number Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus 19. aprillil 2022, Tartu kohtumaja

§ 263

lg 1 p 1 ja

§ 120

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe Aimar Hütt, isikukood: 38711155717; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; emakeel: XXX; haridus: XXX haridus; töökoht: XXX; tõkend: ei ole kohaldatud. Kriminaalkorras varem karistatud 4 korral, 4 väärteokaristust. Vandeadvokaat Margo Normann riigi õigusabi korras (süüdistatav ei taotlenud kaitsja osalemist kohtuistungil) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aimar Hütt

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Aimar Hütt

§ 120lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus raskema karistusega, mõista Aimar Hütile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 30.09.2021 kohtuotsusega 1-21-2150 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista Aimar Hütile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 5.

§ 69

lg 1 alusel asendada ärakandmata karistus 9 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 297 (kakssada üheksakümmend seitse) tunni ulatuses. 6.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 7.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Aimar Hütti üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja -kohustusi vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustub Aimar Hütt üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

  1. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Aimar Hütilt menetluskuluna riigituludesse: • • sundraha 981 eurot; määratud kaitsjatasu 150 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Aimar Hütil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1131 eurot (tuhat ükssada kolmkümmend üks eurot) ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700014029 ning selgituse “Aimar Hütt, otsus nr 1-22-2179, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde pakend HK1 – XXX häirekeskusesse tehtud kõne salvestus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Aimar Hütti süüdistatakse selles, et tema XXX kella 01:25 paiku XXX asuvas hotellis XXX s.o. avalikus kohas kasutas füüsilist vägivalda XXX XXX F. S. suhtes, mis seisnes selles, et Aimar Hütt lõi ühe korra rusikaga F. S. rindkerepiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Sellega häiris Aimar Hütt sündmuskohal viibinud hotelli administraatori rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Aimar Hütt Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani Aimar Hütt toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Lisaks süüdistatakse Aimar Hütti selles, et tema XXX kella 01:30 paiku XXX asuvas hotellis XXX ähvardas XXX XXX F. S. tapmisega, öeldes: „Ma leian su üles ja tapan ära“. Seda kuuldes tunnetas F. S. reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Aimar Hütt oli füüsiliselt F. S. rünnanud ning käitus endiselt agressiivselt. Sellega pani Aimar Hütt toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu

§ 263

lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 120

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest nõudis prokurör kohtus karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.09.2021 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra (s.o 3 kuud ja 27 päeva vangistust) ning mõista liitkaristuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada ärakandmata karistus 9 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga (297 tunni ulatuses).

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Aimar Hütti üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja -kohustusi vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lisakohustuseks

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise tähtajal alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud on Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 150 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Aimar Hütilt välja menetluskulu summas 1131 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ajatada menetluskulu tasumine 1 (üheks) aastaks. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Toomas Koitmäe tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning Aimar Hüti süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav Aimar Hütt kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsjaks Margo Normann ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on talle arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör Toomas Koitmäe ja süüdistatav Aimar Hütt jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava Aimar Hüti poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Aimar Hüti süüdi tunnistamiseks

§ 263

lg 1 p 1 ja

§ 120lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Aimar Hüti kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 150 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Aimar Hütt on avaldanud, et tal XXX, on XXX. Sellest tulenevalt on Aimar Hütt taotlenud menetluses väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Võttes arvesse Aimar Hüti varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg, s.o 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde pakend HK1 – XXX häirekeskusesse tehtud kõne salvestus. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.