Obsah (6)

§ 414§ 429§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3972 (21284000148) Kohtulahend Tartu Maakohtu 17.12.2021 otsus Ilmar Vaabeli

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras: määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Ilmar Vaabelile Tartu Maakohtu
2. detsembri 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3972 mõistetud kandmata vangistus 2 kuud 28 päeva täitmisele.
3. Tulenevalt

§ 414

lg 1 saadab kohus Ilmar Vaabelile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414

lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes

§ 429. 3.

Määrus toimetada kätte süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD

1. Ilmar Vaabel on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 17.12.2021 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 23.05.2021-24.05.2021.a, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ning loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Ilmar Vaabelile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 2 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Ilmar Vaabel ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Ilmar Vaabelile katseajaks lisakohustus käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ilmar Vaabeli kohta. Ettekandest nähtuvalt Ilmar Vaabel lahkus eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata Eesti Vabariigi territooriumilt ja rikkus KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud käitumiskontrolli nõuet. 11.01.2022 tehtud vereanalüüsi CDT näit on 2,5%. Ametnik määras uue vereproovi tulemuse esitamise ajaks 22.02.
3. Ilmar Vaabel eiras tähtaega ning sõitis välismaale. Esmakohtumine Ilmar Vaabeliga toimus 05.01.2022 kui isik tutvus ning allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Hooldusalusele selgitati põhjalikult kontrollnõuete sisu ja nende tähendust ning täitmise kohustuslikkust. Samal kohtumisel teatas I. Vaabel, et kohus lubas otsuses kohustada ametnikku arvestama, et hooldusalune elab Norras ning peaks hooldusaluse osas kohaldama leebemaid nõudeid. Kokku on toimunud 5 kohtumist, registreerimiskohustust Ilmar Vaabel täitis. 13.01.2022 registreerimisel esitas I. Vaabel esimese vereanalüüsi tulemuse, milles alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia, CDT oli 2,5%. Ametnik selgitas hooldusalusele, et see on tugevalt üle piirmäära ning viitab alkoholi liigtarvitamisele. Arvestades tõsiasja, et I. Vaabel kannab karistust KarS § 424 lg 1 alusel, määras ametnik järgmise vereanalüüsi tulemuse esitamise tähtajaks 22.02.
4. Registreerimisel 26.01.2022 esitas I. Vaabel avalduse välisriiki sõitmiseks perioodil 28.01.2022– 28.03.
5. I. Vaabel oli enesekindlalt seisukohal, et kui ta kirjutab avalduse välisriiki sõitmiseks, siis järgneb sellele luba. Selgitatud veelkord: - Eesti Vabariigis sooritatud kuriteo eest ja Eestis mõistetud karistus tuleb kanda Eesti Vabariigis, - avalduse esitamine ei garanteeri välisriiki lubamist, - välisriiki sõitmiseks loa saamise eelduseks on korrektne kohustuse ja kontrollnõuete täitmine. Hooldusalune esitas Norra ettevõttega sõlmitud töölepingu, eluruumi rendilepingu ning norrakeelse dokumendi, millel väidetavalt I. Vaabeli perearsti kontaktid. I. Vaabel väljendas kõige suhtes üleolevat ning negatiivset suhtumist, leidis, et teda on ebaõiglaselt karistatud. Hooldusalune süüdistas ametnikku kiusamises, kui ametnik seadis välisriiki sõitmise loa saamise tingimuseks, et alkoholi liigtarvitamisele viitav CDT näit peab olema normi piires ehk väiksem kui 1,3%. Ametniku soovitus Eestis kasvõi ajutisi töid teha, kuni on täidetud kriminaalhooldusstandardist tulenevad nõuded välismaale tööle minemiseks, sai I. 2 Vaabeli poolt hinnangu, et isik ei pea oma elu ümber korraldama kriminaalhoolduse järgi vaid kriminaalhooldus peab kohanduma tema elukorralduse järgi. 22.02.2022 Ilmar Vaabel registreerimisele ei ilmunud, põhjustest ei teavitanud. Ametniku telefonikõnele vastas. Isik teatas, et on Norras tööl. I. Vaabel väitis, et ei läinud ju loata, sest kirjutas avalduse ning tema hinnangul piisab avalduse esitamisest. Tuletatud isikule meelde, et ametnik seadis eelmisel registreerimisel taotluse rahuldamise eelduseks CDT langemise normi piiresse. Vastuseks teatas isik, et võib vereanalüüsi ka Norras teha, mis ei muuda fakti, et isik läks loata välismaale. Seejärel püüdis isik selgeks teha, et ei oodanud vastust, sest tal ei olnud kusagil elada, raha sai otsa ning tema ei kavatsegi Eestis raha eest analüüse teha, kui Norras perearst lubas analüüse teha tasuta. 02.03.2022 saatis ametnik e-postiga I. Vaabelile vastuse avaldusele välisriiki sõitmiseks, milles kohustas I. Vaabelit kriminaalhoolduse läbiviimiseks viivitamatult Eestisse pöörduma. Ettekande koostamise ajaks ei ole isik teavitanud, kas ja millal kavatseb Eesti Vabariiki naasta. Kohus on mõistnud I. Vaabeli süüdi, kuid andnud talle võimaluse kanda karistust vabaduses täites käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldus viiakse läbi elukohajärgselt. I. Vaabel on kohtu poolt määratud elama aadressil x.xxxxxxxx x xxxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx . Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ning kohtu poolt pandud kohustuste täitmise järele eesmärgiga mõjutada hoiduma kuritegude toimepanemisest. Ilmar Vaabel on Eesti Vabariigi territooriumilt lahkunud, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust läbi viia. Ametniku hinnangul rikkus I. Vaabel tahtlikult ja teadlikult nõuet elada talle kohtu poolt määratud alalises elukohas ning sõitis loata välisriiki. Hooldusaluse käitumine ja negatiivne hoiak kontrollnõuete täitmisesse takistab oluliselt kriminaalhoolduse läbiviimist. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata I. Vaabelile mõistetud karistus täitmisele.
6. Kohtuistung 11.03.
7. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Kokku on katseaja jooksul toimunud kolm rikkumist: üks registreerimiskohustuse täitmine ning samuti on rikkumisteks 22.02.2022 välisriiki sõitmine ja vereanalüüsi näidu esitamata jätmine. Süüdimõistetu erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et kriminaalhooldust enam ei soovi ja palub karistus muuta millekski muuks ümber, näiteks ÜKT-ks või millekski muuks kui vangistuseks kui võimalik. Ei soovi vanglasse minna, aga kui käitumiskontrollnõuded lähevad saamamoodi edasi, siis tahes-tahtmata tuleb uus erakorraline ettekanne. On nõus jätkama kriminaalhooldust ja täitma kõiki nõudeid, aga ametnikult peaks olema ka mingi vastutulek, et saaks vähemalt tööl käia. Näitude andmisele midagi vastu ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. 3 Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

1. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).
2. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Ilmar Vaabeli kriminaalhooldus on kulgenud probleemselt. Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 5 registreerimist, registreerimiskohustust on isik täitnud kuni 22.02.2022, mil ta jäi registreerimisele ilmumata ja põhjustest ei teavitanud. Ilmar Vaabel vastas ametniku telefonikõnele ja teatas, et on Norras tööl. Laboratoorse vereanalüüsi CDT näidu tulemuse on Ilmar Vaabel katseajal esitanud kriminaalhooldusametnikule ühel korral. Registreerimisel 13.01.2022 esitas Ilmar Vaabel esimese vereanalüüsi tulemuse. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 528273-1 (tl 59) kohaselt oli 11.01.2022 Ilmar Vaabeli CDT näit 2,5 %. Seoses kõrge näiduga on määranud ametnik uue vereproovi tulemuse esitamise tähtajaks 22.02.2022, mida Ilmar Vaabel eiras ja lahkus välismaale. Kuna Ilmar Vaabel oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis on süüdimõistetu tahtlikult rikkunud KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit väiksem kui 1,3%. Ilmar Vaabel on lahkunud ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eesti Vabariigi territooriumilt ning seega rikkunud KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud käitumiskontrolli nõuet. Ilmar Vaabel esitas 26.01.2022 registreerimisel ametnikule avalduse välisriiki sõitmiseks 28.01.2022-28.03.
3. Ilma ametnikult luba saamata lahkus ta Eestist. Suusõnaliselt on Ilmar Vaabel selgitanud, et ei teadnud, et peab Norra tööle minemiseks ametniku luba ootama. Kriminaalhooldusametnik on oma 02.03.2022 kirjas kohustanud Ilmar Vaabelit kriminaalhoolduse läbiviimiseks viivitamatult pöörduma tagasi Eesti territooriumile. Ilmar Vaabel viibib jätkuvalt Norra Kuningriigis.
4. Kohus peab oluliseks märkida, et kriminaalhooldus on süüdimõistetu karistuse osa, millele on ta kohustatud alluma. Samas nähtub esitatud erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil avaldatust, et süüdimõistetul puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita, pigem soovib neid täita n.ö oma äranägemise järgi. Kui süüdimõistetul puudub soov kriminaalhooldusele alluda, tuleb tal mõistetud karistus kanda ära reaalselt vanglas. Kohtu hinnangul Ilmar Vaabelil puudub kriminaalhooldusele allumiseks ja selle edukaks läbimiseks vajalik motivatsioon ja koostöötahe. Süüdimõistetu otsib üksnes vabandusi oma rikkumiste õigustamiseks. Käitumiskontrolli üle järelevalve teostamine on allutud kriminaalhooldaja 4 järelevalve alla, ent eelkõige on just kohtuotsuse adressaat ehk antud juhul süüdimõistetu Ilmar Vaabel selleks isikuks, kes pidi hoolitsema kohtulahendi õigeaegse ja kohase täitmise eest. Süüdimõistetu käitumine näitab tema ükskõikset suhtumist talle määratud kohustustesse. Antud kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega nõus. Süüdimõistetul ei ole õigus valida, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või jätta see täitmata. Kohtulahendiga pandud kohustused on talle täitmiseks kohustuslikud.
5. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik ning seda ennekõike Ilmar Vaabeli suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu poolt määratud kohustusi. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Ilmar Vaabelile Tartu Maakohtu
6. detsembri 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-213972 mõistetud kandmata vangistus 2 kuud 28 päeva täitmisele. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5