5. Väärteomenetluses tekkinud
MS § 173 lg 1, 2; § 175 lg 1 p 3 sätestatud menetluskulu, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulu: Wismari Haigla ASs uriiniproovi võtmise kulu 36, 00 (kolmkümmend kuus) eurot, terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu 108, 00 (sada kaheksa) eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu 35, 00 (kolmkümmend viis) eurot ja joobe kohta hinnangu andmise kulu 52,00 (viiskümmend kaks) eurot, s.o kokku 231, 00 (kakssada kolmkümmend üks) eurot jätta riigi kanda. 1 6. Asitõend: DVD-R plaat vormikaamerate videosalvestistega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel
Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 19.04.2022.
Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.02.2022 koostatud väärteoprotokollist nr AB1579473 (2302,22,001245 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 27.12.2021 kell 16:31 peeti Ahtri 9 juures xxx kaubanduskeskuse parklas kinni Svetlana Avdijenko, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava (AM) kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet metadoon, 7 aminoklonasepaam (klonasepaami metaboliit). Aine sisaldused uuriinis tuvastatud EKEI uuringuaktiga nr 1876T. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. Eksimus selles, et ei pidanud metadooni narkootiliseks aineks, metadooni väljastatakse raviasutuses. Tablette võtab õhtuti, võis näidata eelmisel õhtul tarvitatut. Juhtis autot ilma juhtimisõiguseta. Metadooni tarvitamiseks on arsti ettekirjutus, käib xxx polikliinikus, kust saab metadooni 70 ml iga päev, välja arvatud nädalavahetus, siis saab kaasa. Analüüsid on puhtad, narkootikume ei tarvita. Rivotril on ka arsti välja kirjutatud, on perearsti retseptid. Viimasel ajal saab 60 ml metadooni, doos väheneb iganädalaselt. On valmis aresti kandma, kuid kas on võimalik, et mitte kohe ei peaks kandma. 12 päeva on liiga palju. Ei oska öelda kui palju õige oleks. On alati ise aresti kandma tulnud, et saaks midagi kaasa võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohtuvälisel menetlejal süüdistusest osaliselt loobuda, osas, mis puudutab narkootiliste ainete tarvitamist arsti ettekirjutuseta, s.o NPALS § 151 lg 1 järgi. Lõpetada menetlus
Ekspertiisitasud, mis on seotud selle süüdistusega summas 179 eurot ja hinnang joobele 52 eurot jätta riigi kanda. Mis puudutab süüdistust LS § 201 lg 1 järgi, siis selles osas on süü tõendamist leidnud, menetlusalune isik on selle õigusrikkumise toime pannud ja teinud seda teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalusel isikul ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, ta ei saanud asuda seisukohale, et ta ei teadnud seda, et ta juhtida ei tohi. Karistusregister kajastab 14 väärteokaristust, kuid vaadates otsuste kuupäevasid ja jõustumise kuupäevasid, siis on need aegunud. Küll iseloomustavad need tema suhtumist karistuse kandmisse. Alates 2010 kuni 2015 ei ole ta tasunud ühtegi trahvi, ka kõige väiksemat, s.o 12 eurot. Ükski karistustest ei ole olnud suur. Puuduvad andmed, et isik töötaks. Seega ei ole tal püsivat sissetulekut ning järjekordse rahatrahvi mõistmine ei ole otstarbekas, sest ta seda ei tasu. Seetõttu on põhjendatud teiseliigilise karistuse kohaldamine. LS § 201 lg 1 näeb ette lisaks 800 eurosele rahatrahvile ka aresti 30 päeva ja arest on karistusliik, mida tuleb kohaldada. Arvestades seda, et see väärtegu on äärmiselt ohtlik, tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega, sellised väärteod on levinud. Selliste õigusrikkumiste toimepanijatesse tuleb rangelt suhtuda, anda signaal, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Arvestades suhtumist varasematesse karistustesse, õiguskorra kaitsmise huve, aga ka seda, et varem ei ole ta aresti kandnud, tuleks karistada alla sanktsiooni keskmise määra, milleks on 12 päeva aresti. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü osalise tunnistamise ja selgitused, vaadanud videosalvestist, kontrollinud väärteotoimikus leiduvaid 2 tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud osaliselt. Menetlusalune isik tunnistas sõiduki juhtimist, kuid puutuvalt metadooni ja klonasepaami tarvitamisse selgitas, et neid tarvitab ta vastavalt arsti ettekirjutusele. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Svetlana Avdijenkol kehtivaid juhilubasid ei ole. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik AM kategooria mootorsõidukit. Vastavalt LS § 94 lg 1 sätetele võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõidukit juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib AM-kategooria mootorsõidukit juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus ning AM-kategooria juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne
NPALS § 151 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu osas kohtuväline menetleja loobus süüdistusest ja taotles selles osas väärteomenetluse lõpetamist
Karistuse mõistmine LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud liiklusalase väärteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 1 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning menetlusaluse isiku selgituste kohaselt on ta registreeritud töötu. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalusel isikul on 14 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Kuigi ilmselgelt on osade rahatrahvide osas otsuse täitmine aegunud, saab nendest andmetest järeldada, et isikul puudub tahe või vahendid rahatrahvi tasumiseks ning eelnevad kergemaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab väärtegude toimepanemist. Isiku poolt rahatrahvide tasumise võimatust ilmestavad ka toime pandud mitmed varavastased väärteod. Sellised asjaolud viitavad üheselt sellele, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd selline karistusliik on jäänud tagajärjetuks. Seega ei pea kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule uut rahatrahvi, kuna menetlusalusel isikul on puudunud võimalused ja tahe rahalisi kohustusi täita ja rahatrahv kui karistus ei täidaks oma eesmärki. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult ja teadmises oma käitumise keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Samas ei saa kohus jätta seda kahetsust ka tähelepanuta. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Samas peab kohus karistuse määra valikul lähtuda liiklusalase süüteo toimepanemise asjaoludest, kus menetlusalune isik juhtis sõidukit kaubanduskeskuse taga ja sõitis vastu betoonseina, tekitades varalise kahju elukaaslase emale. Samas aga nähtub videosalvestistest, et samal ajal liikus seal palju jalakäijaid, keda ta ilmselgelt ohtu seadis. 4 Seetõttu kohus, juhindudes
§-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti lühemaajalise, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest või välistama väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Isikut on varem karistatud varavastaste väärtegude eest, liiklusrikkumise eest ühel korral, kuid jalakäijana toime pandud väärteo eest. Kuigi menetlusalune isik juhtis küll teadlikult ja kavatsetult sõidukit omamata juhtimisõigust, leiab kohus, et karistuse saab määrata alla keskmise määra. Menetluskulud Väärteotoimikust nähtuvalt on väärteomenetluses tekkinud menetluskulu.
p 8 kohaselt peab kohus otsuse lõpposas märkima menetluskulude otsustuse.
lg 1 kohaselt jälgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega tuleb menetluskulude arvestamisel lähtuda KrMS § 173, 175 ja 180 sätestatud korrast. Menetluskuludeks käesolevas väärteoasjas on SA Wismari Haigla uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu, riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu ja eksperdi poolt hinnangu andmise kulu. Kuivõrd kohus lõpetab menetlusalusele isikule NPALS § 151 lg 1 järgi süüks arvatud väärteos menetluse
lg 1 p 1 alusel ja kogu menetluskulu on tekkinud just seoses süüdistusega NPALS § 151 lg 1 järgi, siis tuleb kogu tekkinud menetluskulu jätta riigi kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.