KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-4303 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahen

§ 328

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendas

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 13.07.2017.

a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, 4 aasta 3 kuu 18 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Jaanis Arrole 4 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 20.07.

1. Kohtuotsus jõustus 06.08.
3. Tartu Vangla esitas 16.02.2022 Tartu Maakohtule materjalid Jaanis Arro enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Jaanis Arro tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 1
4. Tartu Maakohtu 17.03.
5. a määrusega jäeti Jaanis Arro vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
6. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Jaanis Arro tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. Jaanis Arro kuritegeliku käitumise aktiivsus vabaduses viibimise ajal oli kõrge. Seejärel leidis maakohus, et Jaanis Arro kannab karistust küll teise astme kuritegude eest, peamiselt varavastaste eest

§ 209

lg 2 p 1,4,5,

§ 199

lg 2 p 4,7,8,

§ 201

lg 2 p 1,4 järgi, aga ka

§ 328

,

§ 121

lg 2 p 2,3,

§ 4231

,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1 järgi, kuid just toime pandud kuritegude rohkus ja sellest nähtuv käitumise ebaõiguse suurus on see, mis ei ole proportsioonis kantud karistuse ajaga. 06.11.

1. a, 29.01.
2. a, 13.07.
3. a ja 20.07.
4. a kohtuotsuste alusel viibib Jaanis Arro vanglas karistust kandmas alates 16.11.2016, kokku 54 kuriteo eest (15+22+16+1). Neist viimase kuriteo pani Jaanis Arro toime 24.11.2019, kui põgenes Tartu Vangla avavanglast. Kannatanuid on kuritegudega samuti peaaegu samas suurusjärgus, neist enamusele on Jaanis Arrol ka tsiviilhagide hüvitamise kohustus. 3.
5. Kuigi käesoleva karistuse kandmise ajast on täheldatavad positiivsed asjaolud, distsiplinaarkaristused puuduvad, Jaanis Arro on aktiivselt osalenud tööhõives, on läbinud talle ette nähtud sotsiaalprogrammid ja osalenud ka pagaritehnoloogia kursusel ning saadud oskusi ja teadmisi kasutanud OÜ-s Pagarini töötamisel ning ta on motiveeritud ennetähtaegselt vabanema ja täitma sellega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid, on toimepandud kuritegude rohkus ja nendega kannatanutele põhjustatud kahjude arvukus ja ulatuslikkus see, mis käesolevalt välistab vangistusest ennetähtaegse vabastamise. Jaanis Arrol tekib edaspidi uus võimalus poole karistusaja ära kandmisel vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks alates 14.12.
6. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu 17.03.
8. a määruse peale esitas määruskaebuse Jaanis Arro, kes palub eelnimetatud määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 4.
9. Esmalt leidis Jaanis Arro, et maakohus on tuginenud kuriteo raskusele ja rohkusele, mis ei ole lubatud. Ka ei ole maakohus põhjendanud, miks puudub veendumus, et Jaanis Arro edaspidi suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest. Ta on kahetsenud kuritegude toimepanemist ja teinud oma elus vajalikud korrektuurid. Kuivõrd kõik kriteeriumid tema ennetähtaegseks vabastamiseks vangla hinnangul olid täidetud, tuleb ta vabastada. Tema allutamine elektroonilisele valvele ja kontrollnõuetele omab efektiivset mõju ja kinnitab tema püsimist seaduskuulekal teel. Maakohus oleks pidanud arvestama, et isik on asunud paranemise teele. Maakohus on põhjendanud oma seisukohta ebapiisavalt ja vastuoluliselt, samuti ei ole arvestanud rohkete positiivsete asjaoludega, mis on käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena. 4.
10. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb liikmesriikidel täita Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust nr

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
2. Ringkonnakohus nõustub Jaanis Arroga selles, et maakohtu määruse põhjendused on puudulikud. Kuivõrd maakohtu määrusest on aru saada, millele on kohtunik tuginenud Jaanis Arro vabastamata jätmisel, ei ole tegemist KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud rikkumisega, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise ja maakohtule tagastamise. Küll on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Eeltoodu aga ei tähenda, et maakohtu lõppjäreldused oleksid valed ning Jaanis Arro määruskaebust saadaks edu. Nimelt ei ole maakohus eksinud selles, et Jaanis Arrol tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses ning tema ennetähtaegne vangistust vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu põhjendusi täiendades menetluslik minetus kõrvaldada.
3. Jaanis Arro on määruskaebuses leidnud, et maakohus on tuginenud vabastamata jätmisel kuritegude rohkusele ja raskusele, mis aga on lubamatu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu: maakohtu määrusest ei saa järeldada tuginemist kuritegude raskusele. Küll aga on maakohus tuginenud toimepandud kuritegude rohkusele, mis on igati põhjendatud, kuna näitab Jaanis Arro käitumismustrit kuritegude toimepanemisel ja iseloomustab tema retsidiivsuse taset.
4. Ringkonnakohtu hinnangul esineb Jaanis Arro suhtes mitmeid positiivseid asjaolusid. Nii on vangla iseloomustusest näha, et vabanemisel on tal kindel elukoht – ta vabaneb MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse, kus teda abistatakse sõltuvusest vabanemisel ja õpetatakse iseseisvat toimetulekut. Samuti vastab elukoht elektroonilise järelevalve nõuetele. Jaanis Arro on vanglas viibides läbinud mitmeid rehabiliteerivaid tegevusi – ta osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja selle jätkuvestlustes, samuti sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ja seda kinnistaval vestlusel. Ta on vanglas töötanud. Avavanglas viibides omandas pagarkondiitri eriala ning töötas ka OÜ-s Pagarini kondiitrina. Sotsiaalprogrammide ja jätkuvestluste tagasiside on Jaanis Arro puhul igati positiivne.
5. Kohtupraktikas on märgitud, et kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). 3
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaatamata mitmetele positiivsetele asjaolude karistuse kandmise ajal ei ole Jaanis Arro puhul uute kuritegude toimepanemise risk niivõrd madal, et teda oleks võimalik praegu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Sellele viitab ennekõike tema varasem elukäik. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et Eesti Vabariigi karistusseadustik sätestab võimaluse kõigil kinnipeetavatel ennetähtaegselt vabaneda, kuid selleks peavad lisaks formaalsetele alustele esinema ka materiaalsed. Jaanis Arro viidatud Euroopa Ministrite Nõukogu soovituse järgi peab samuti vabastatav kinnipeetav vastama seaduskuulekate kodanike miinimumnõuetele. Jaanis Arro neile nõuetele ei vasta, mida näitab asjaolu, et tegemist ei ole tema esimese vangistusega, tal on neli kehtivat kriminaalkaristust, mida praegu kannab.
3. Nagu öeldud, kannab Jaanis Arro nelja kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust. Teda karistati Tartu Maakohtu 06.11.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9290 tingimisi vangistusega, kuid kuna ta oli nii enne otsuse tegemist kui ka pärast pannud toime mitmeid kuritegusid, pöörati ärakandmata karistus täitmisele Tartu Maakohtu 29.01.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8691

§ 65lg 2 mõistetud liitkaristusega, mõistes talle reaalse vangistuse.

Karistust asus ta kandma 16.11.

1. Kuivõrd ta jätkas taaskord enne otsuse tegemist ja ka enne vanglasse karistuse kandmisele minekut kuritegude toimepanemist, karistati teda Tartu Maakohtu 13.07.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5916 vangistusega ja moodustati lõplik liitkaristus kogumis eelmise kohtuotsusega

§ 65lg 2 alusel.

Vaatamata sellele, et Jaanis Arro viibis kinnipidamisasutuses, ei suutnud ta hoiduda õigusvastasest käitumisest, kui põgenes 24.11.2019 avavanglast, mille tõttu karistati teda käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistusega.

1. Kõik eelnev näitab, et ei tingimisi mõistetud karistus koos käitumiskontrolli nõuetega ega ka reaalne vangistus ei takistanud Jaanis Arrol uute kuritegude toimepanemist. Väheoluline ei ole ka see, et Jaanis Arro kuritegelik aktiivsus on olnud väga kõrge. Kokku on ta toime pannud üle 50 kuriteo, valdavalt küll võõra vara vastu suunatud tegusid, kuid ka vägivallateo ja avaliku usalduse vastu suunatud kuritegusid. Ringkonnakohus möönab, et Jaanis Arro on viibinud kinnipidamisasutuses alates 16.11.2016, kuid arvestades seda, et viimase kuriteo pani ta toime 24.11.2019, milliseks ajaks oli ta vanglas karistust kandnud üle kolme aasta, ei ole ainuüksi kantud karistuse pikkusest võimalik järeldada, et edaspidi suudab ta elada õiguskuulekalt. Kuriteo toimepanemine olukorras, kus tal võimaldati jätkata karistuse kandmist avavanglas vähem piiravatel tingimistel, näitab, et Jaanis Arro lubadusi ei saa usaldada, tema käitumine võib olla mõjutatud hetkesoovidest tagajärgedele mõtlemata.
2. Jaanis Arro peamiseks varavastaste kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud kasiinosõltuvus, mida ta ka ise tunnistab. Kuigi ta on kehtestanud endale kasiinos käimise keelu, on vangla iseloomustusest näha, et selline keeld on ka varasemalt olnud. Siis hakkas ta käima Läti Vabariigi kasiinodes. Seega ei vähenda kasiinos käimise keeld ohtu, et Jaanis Arro jätkab sõltuvuse ajel ja raske majandusliku olukorra tõttu hõlptulu otsimist, kasutades temale omaseks saanud viise. See aga võib suurendada rahalisi probleeme ning viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni, et tagada eluks vajalikud vahendid. Jaanis Arrol puudub vabaduses kindel töökoht, mis arvestades varavastaste kuritegude toimepanemist ja suuri võlgnevusi, oleks äärmiselt vajalik. Tal on tasumata nõudeid umbes 54 000 eurot ja lisaks nelja lapse ülalpidamiskohustus.
3. Maakohus ei ole tõepoolest andnud hinnangut sellele, kas ja mil määral aitaksid kontrollnõuded ja lisakohustused maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Ringkonnakohus leiab, et käitumiskontrolli nõuded ja määratavad kohustused ei ole piisavad 4 selleks, et ära hoida Jaanis Arro poolt uusi kuritegusid, sh ei takistaks seda ka elektrooniline järelevalve. Nende meetmete ebapiisavust on näidanud Jaanis Arro varasem käitumine. Kinnipidamisasutuses lubaduste andmine ja motivatsiooni leidmine on oluliselt lihtsam, kui reaalses elus nende järgimine. Ringkonnakohtu hinnangul on suur tõenäosus, et vabaduses raskuste ilmnemisel (mis on üsna ilmselge arvestades kohustuste suurust ja töökoha puudumist) langeb Jaanis Arro kiusatuste küüsi ja kasutab vanu ebaseaduslikke võtteid, et tagada parem majanduslik seisukord. Seda riski ei lükka praegusel ajal ümber ükski teda iseloomustav vabastamise kasuks rääkiv argument. Seetõttu jääb Jaanis Arro tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada seda ringkonnakohtu põhjendustega. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt/) 5