lg 1 järgi, üldmenetluses Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Vladimir Glushonok isikukood: 36608170247; elukoht xxx; viibib vahi all Tallinna Vanglas; xxx kodakondsus; xxx; emakeel xxx keel; töökoht xxx; kehtivad karistused puuduvad Tõkend kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2021; Harju Maakohtu 22.04.2021 määrusega nr 1-21-2851 vahistatud kuni 2 kuuks, Harju Maakohtu 17.06.2021 määrusega nr 1-21-2851 vahi all pidamise tähtaega pikendatud 2 kuu võrra, so kuni 20.08.2021. Kaitsja Dmitri Školjar (lepinguline kaitsja) Kohtuistungi toimumise aeg 26.08.2021, 31.08.2021, 25.10.2021 RESOLUTSIOON Tunnistada Vladimir Glushonok süüdi
Karistuse kandmise alguseks lugeda 20.04.2021. 1 1-21-5062 Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
lg 1 kohaselt kohaldada Vladimir Glushonokile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 (viis) aastat.
lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu 5-aastast tähtaega alates Vladimir Glushonoki faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Vara konfiskeerimine
MS § 306 lg 1 p 121 sättest lähtuvalt tuleb nimetatud summa tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsete osadena. Igakuiselt kuulub tasumisele 2399,12 eurot, viimase osamakse suurus on 2399,20 eurot. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Vladimir Glushonok, kriminaalasi 1-21-5062, konfiskeerimise asendamine“ ja viitenumber 99921700048685. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Konfiskeerimise asendamise nõude täitmise tagamiseks jätta kuni nõude täitmiseni aresti alla Harju Maakohtu 17.06.2021 määrusega nr 1-21-3563 arestitud: - sularaha summas 275 eurot; - kollimaatorsihik Aimpoint H-2 koos talla, kinnitusreili ja kotiga (ligikaudse väärtusega 475 eurot); - kullast kaelakett kaaluga 4,11 g (ligikaudse väärtusega 107,72 eurot); - kullast kõrvarõngad (2 tk) kogukaaluga 2,52 g (ligikaudse väärtusega 66,05 eurot); - kullast käekell „NIKA“ nr 1294 koos kullast kellarihma, eraldiseisvate kullast kellarihma lülidega (4 tk), nahast kellarihmaga, käekellakarbiga kirjega „NIKA“, kellapadjaga, puhastuslapi, garantiipassi ja juhendiga (ligikaudse väärtusega 2 600 eurot); - meeste käekell Breguet Type XXI Cronograph No 83150 koos mitteoriginaalse kellarihma ja eraldiseisvate rihmalülidega (ligikaudse väärtusega 5 000 eurot); - kullast lõvipea kujuline meeste sõrmus kaaluga 20 g (ligikaudse väärtusega 524,10 eurot); - kullast meeste käekett kaaluga 71,8 g (ligikaudse väärtusega 1 881,88 eurot); - kullast meeste sõrmus, millel risti kujutis ja läbipaistev kivi (ligikaudse väärtusega 216,49 eurot); - kullast meeste klotsersõrmus, millel on initsiaalid, kaaluga 7,86 g (ligikaudse väärtusega 132,05 eurot); - püstol Makarov tehase nr xxx koos kahe salvega (ligikaudse väärtusega 275 eurot); - vintraudne püss Benelli-Argo tehase nr xxx-xxx koos selle juurde kuuluvate kohvri, salvede (2 tk), keermekaitsme, kirbu, rihma, summuti JAKI koos vutlariga (ligikaudse väärtusega 1 250 eurot); - optiline sihik Bauer koos koti, 2 katkise klapi ja sihikujalaga (ligikaudse väärtusega 250 eurot). Asitõendid: - Ekspertiisiks esitatud narkootiline aine (asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi 2 1-21-5062 Instituudis) konfiskeerida
lg 4 ja
alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - Vladimir Glushonoki kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud narkootilise aine pakendid - pinnasemäärdumusega tualettpaberiribad ja tükid, kasutatud vaakumpakend, üks paar töökindaid (asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn) konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Vladimir Glushonoki elukohast xxx läbiotsimisel leitud narkootilise aine pakendid – minigripkilekotid, rohekat värvi märkmepaber, 60 ml plastmasstops korgiga; musta värvi korpuse ja antenniga seadeldis kirjaga „G318“ ja „RF Detector“ (mobiili-ja raadiosidesignaali tuvastaja/segaja), (asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn) konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Glushonokilt menetluskuludena esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha, s.o 1460 eurot, osa DNA ekspertiisi nr 21E-GE0405 kulust, s.o 456 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0595 kulu summas 336 eurot, kellade ehtsuse ja väärtuse tuvastamise ekspertiisi teostamise kulu summas 72 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 140,40 eurot, s.o kokku 2464,40 eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest, s.o osa DNA ekspertiisi nr 21E-GE0405 teostamise kulust 855 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Vladimir Glushonokil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 205,40 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 205 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99921700048672 ja selgitus „Vladimir Glushonok, kriminaalasi 1-21-5062, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile, Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (s.o alates 24.11.2021). 3 1-21-5062 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (s.o alates 24.11.2021). KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Vladimir Glushonok on antud kohtu alla süüdistatuna
lg 1 järgi selles, et ta omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 20.04.2021 kella 12:27 suures koguses narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit, so kokku 101,01 grammi kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini 78,11 grammi ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Sellest 100,10 grammi narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini 77,80 grammi, leiti ja võeti tema valdusest 20.04.2021 kell 12:27 tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus Tallinnas xxx tänava ja xxx tänava ristmiku läheduses, mil osundatud narkootiline aine politseiametnike poolt kahtlustatavana kinnipidamise käigus tema valdusest ära võeti. Ülejäänud 0,91 grammi narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini 0,31 grammi, hoidis Vladimir Glushonok enda elukohas xx korteris, kust see korteri koridorist riidekapis olnud jope põuetaskust minigripp kilekotti pakendatuna korteris teostatud läbiotsimise käigus politseiamentike poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 0,65 grammist kokaiinist (puhtal kujul). Vladimir Glushonok käitles ebaseaduslikult puhtal kujul kokku 78,11 grammi kokaiini, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks ca 1200 inimesele. Maakohtu seisukoht esitatud süüdistuse osas 4 1-21-5062
lg 1 kohaselt on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Vastav tegu on karistatav ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Olles tutvunud kohtule esitatud tõenditega, sh süüdistatava ütlustega, ilmneb, et antud juhul ei ole sisulist vaidlust süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude osas. Pooled vaidlevad üksnes karistuse määra ning konfiskeerimise kohaldamise üle. Süüdistatav tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatava poolt narkootilise aine käitlemist kinnitavad ka muud kohtumenetluses uuritud tõendid. Vladimir Glushonoki kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti ta kinni 20.04.2021 kell 12.27 Tallinnas xxx ja xxx tn ristmiku läheduses. Kinnipidamisel liikus ta jalgsi, suunaga oma auto (xxx reg nr xxx) poole. Glushonoki juurest leiti muu hulgas läbipaistev vaakumpakend, milles oli valget värvi tükiline aine, kaaluga 126 grammi. Tal olid kaasas ka töökindad. Samal päeval Vladimir Glushonoki sõiduautos teostatud läbiotsimisel narkootilisi aineid ei leitud. Tema kodus, xxx, toimunud läbiotsimisel leiti jope taskust minigripp kilekott valge pulbrilise ainega. Süüdistatava kodu köögi seinakapist leiti valget värvi kaanega plastmass tops, milles olid valge pulbrilise aine jäägid. Samast kapist leiti digitaalne kaal ja suur minigripp kilekott, milles oli hulgaliselt väiksemaid kasutamata minigripp kilekotte. 05.05.2021 ekspertiisiaktis nr 21E-AN0595 kajastuva ekspertarvamusega loeb kohus tõendatuks, et eelpool nimetatud valge pulbriline aine sisaldas kokku puhtal kujul 78,11 grammi kokaiini. Köögikapist leitud plasttopsis olid kokaiini jäljed. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisale 1 kuulub kokaiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 ja § 31 lg 1 kohaselt on vastavasse nimekirja kuuluvate narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Eelnevast lähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et Glushonoki juurest ja tema kodust leitud ja ära võetud aine näol oli tegemist narkootilise ainega NPALS § 3 lg 1 ja § 31 lg 1 tähenduses ning antud juhul ei ole esitatud andmeid, et tegemist võis olla seaduslikul alusel narkootilise aine käitlemisega meditsiinilisel, teaduslikul või õppeotstarbel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi 13.05.2016 vastusele nr 166/1236-2 tuginedes loeb kohus tõendatuks, et 78,11 grammi kokaiini on piisav ligikaudu 1200 inimesele narkojoobe tekitamiseks. NPALS § 31 lg-st 3 tulenevalt tuleb seda lugeda suureks koguseks
Politsei- ja Piirivalveameti 26.11.2020 vastuskirja nr 3.2-1/23145-2 kohaselt loetakse kokaiini keskmiseks jaehinnaks 100-150 eurot grammi eest. Seega ulatub kõnealuse kokaiini turu hind kuni 12 000 euroni. Kõik eelnevalt käsitletud tõendid kogumis kinnitavad Glushonoki tegevuses temale etteheidetava kuriteo objektiivsete tunnuste esinemist, st suures koguses narkootiliste ainete käitlemist. 21.04.2021 kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Vladimir Glushonok kõnealuse kuriteo sooritamist. Oma sõnul leidis ta kinnipidamisel tema juurest äravõetud kokaiinipaki metsast ja plaanis selle maha müüa. Ta selgitas, et põikas teel kauplusesse metsa alla, et leevendada 5 1-21-5062 erinevaid ihuhädasid (juhuslikult jäid talle taskusse ka töökindad). Selleni ta aga ei jõudnudki, kuna nägi metsas inimest, kes seal midagi kaevas. Kui ta ära läks, otsustas Glushonok vaadata, mida see inimene seal teinud oli ning leidis kõnealuse pakendi, mis sisaldas pulbrilist ainet, kokaiini. Ülekuulamise lõpus ütles Glushonok, et võib-olla oleks ta leitud kokaiini andnud üle politseile. Sealjuures märkis Glushonok, et tarvitab ka ise aegajalt kokaiini. Glushonoki ütlustest ning kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti ta kinni hetkel, mil ta naasis metsast oma auto juurde. Erinevatest kohtutesse jõudnud kaasustest ilmneb, et narkootiliste ainete kaubanduses on üsna tavapäraseks kujunenud skeem, kus välditakse narkootiliste ainete vahetut üleandmist ühelt isikult teisele. Vahelejäämise riskide vähendamiseks antakse keelatud ained tihti edasi neid kokkulepitud asukohtadesse peites. Tarneahela järgmine lüli saab narkootilise aine kätte selle ise peidikust ära võttes. Taolist praktikat ning kõnealuse juhtumi asjaolusid arvestades võib järeldada, et ka antud juhul oli tegemist just sel viisil narkootiliste ainete edastamisega. Asjaolu, et süüdistatav läks metsatukka sihipäraselt teadmisega kaevata välja peidikusse jäetud narkootiline aine, kinnitab muu hulgas ka tõik, et sinna minnes olid tal kaasas töökindad. Lisaks kaevamisele olid kindad abiks, et vältida oma sõrmejälgede ja DNA sattumist kõnealusele pakendile. Süüdistatava versioon narkootiliste ainete leidmise kohta ei ole eluliselt usutav. Lugu, mille kohaselt ta sattus metsa ihuhädasid leevendama minnes juhuslikult nägema, kuidas keegi midagi kaevab ning otsustas igaks juhuks vaadata, kas tegemist on millegi väärtuslikuga, ei ole ülejäänud sündmuste konteksti ja süüdistatava isikust tulenevaid muid asjaolusid arvestades veenev. Sealjuures ei saa vaadata mööda ka asjaolust, et süüdistatava enda sõnul jäi leiu tõttu metsa minemise algne eesmärk täitmata, mis selle väidetavast pakilisusest tulenevalt ei ole reaalne. Asjaolu, et süüdistatav läks kokaiinipakile järgi teadlikult, kinnitab ka tõik, et tema ütlustest nähtuvalt sai ta koheselt aru, et tegemist on kokaiiniga. Kinnipidamisprotokollile lisatud fototabelist nähtuvalt ei ole pakendil endal mingeid tunnuseid, mis viitaks narkootilise aine sisaldumisele. Tegemist on määrdunud pakendiga, mille sisu tuvastamiseks oli vajalik kindlasti selle avamine ja vajadusel ka selles olnud pulbri maitsmine. Ainuüksi visuaalse vaatluse pinnalt ei saaks tõsikindlalt väita, et tegemist oli kokaiiniga. Seega pidi Glushonok kas eelnevalt teadma, et pakendis on kokaiin (mis omakorda tähendab, et ta läks seda pakendit teadlikult otsima) või seda vahetult pärast leidmist proovima. Viimast Glushonok enda sõnul ei teinud. Eelnevalt tuvastatud faktiliste sündmuste käik tõendab üheselt, et süüdistatav tegeles
Ta läks teadlikult kõnealust narkootilist ainet metsast ära tooma ning edasi toimetama. Lisaks hoidis ta väikeses koguses kokaiini ka kodus, mis omakorda kinnitab, et ta tegeles narkootiliste ainete käitlemisega pikemaajaliselt. Kuivõrd Glushonok tarvitab ka ise narkootilisi aineid, oli ta teadlik võimalikest viisidest, kellelt ja kuidas neid aineid soetada. Narkootilise aine hankimisel kasutatud konspiratsiooni võtted kinnitavad üheselt, et Glushonok oli teadlik ka oma tegevuse ebaseaduslikkusest. Glushonokilt kinnipidamisel äravõetud narkootilise aine puhtusastmest, st asjaolust, et pakendis olnud valge pulber sisaldas 87% kokaiinhüdrokloriidi, võib järeldada, et kõnealune aine oli hangitud edasimüügi eesmärgil ja tulu teenimiseks. Tavapäraselt on lõpptarbijale müümiseks mõeldud aine oluliselt suuremal määral muude ainetega lahjendatud. 6 1-21-5062 Kõike eelöeldut arvestades loeb kohus tõendatuks süüdistatava poolt teadliku narkootilise aine käitlemise ning tema tegevuses
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud juhul tuvastatud ei ole. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustik näeb § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Glushonokil ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Nimetatud järelduse teeb kohus lähtuvalt asjaolust, et prokuratuur ei esitanud kohtule nõuetekohast karistusregistri väljatrükki, millest nähtuks vaid kehtivad karistused. Prokuratuur soovis esitada dokumenti, mis sisaldas ka arhiveeritud karistusandmeid, mida kohus aga otsuse tegemisel arvestada ei saa. Eelnevast lähtuvalt keeldus kohus esitatud väljatrüki vastuvõtmisest ning tagastas selle prokuratuurile. Kuivõrd
lg 1 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse, puudub kohtul antud juhul karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus. Võttes arvesse süüdistatava poolt toimepandud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (eelkõige kogust, mis ei ole ülisuur, kuid teisalt edasimüügi eesmärki ja pikemaajalist käitlemist), on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Sealjuures arvestab kohus kergendava asjaoluna süüteo sooritamise tunnistamist. Vladimir Glushonoki sooritatud rikkumisi, tema isikut ja kergendava asjaolu esinemist arvestades peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks neli aastat vangistust.
lg-st 1 tulenevalt arvestatakse karistuse kandmise algusajaks Vladimir Glushonoki kinnipidamise aeg – 20.04.2021.
lg 1 sätestab, et mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Vladimir Glushonok on xxx kodanik ning elab Eestis pikaajalise elamisloa alusel. Glushonoki ütlustest nähtuvalt elab ta üksi ning tal ei ole Eestis abikaasat ega alaealisi ülalpeetavaid lapsi. Viimast kinnitab ka rahvastikuregistri väljatrükk. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on 7 1-21-5062 Glushonokil kaks täisealist last, kes elavad eraldi. Laste olemasolu ei ole mõjutanud Glushonokit õiguskuulekale käitumisele. Antud juhul on lisakaristuse kohaldamise kaalumise esmaseks põhjuseks asjaolu, et Vladimir Glushonok pani toime raske rahvatervise vastase esimese astme kuriteo. Sealjuures ei ole vähetähtis, et narkootilise aine käitlemine oli sooritatud tulu teenimise eesmärgil. Ehk teisisõnu, hõlptulu teenimise eesmärgil on Vladimir Glushonok valmis sooritama tegusid, mis seavad ohtu paljude inimeste tervise. Lisaks tuleb arvestada, et kõnealuse kuriteo tehioludest nähtuvalt ei olnud tegemist ühekordse õigusrikkumisega. Narkootilisi aineid leiti Glushonoki juurest nii tema kinnipidamisel kui ka sellele järgnevalt tema kodus teostatud läbiotsimise käigus. Kuivõrd Glushonok pärast kinnipidamist kodus ei käinud, pidi kodus olnud kokaiin olema soetatud varasemalt. Seega oli tegemist korduva ebaseadusliku narkootiliste ainete käitlemisega. Asjaolule, et Glushonok on olnud või plaanis olla pikemaajaliselt seotud narkootiliste ainete turustamisega, viitab tema kodust leitud digitaalne toidukaal koos suuremas koguses väikeste minigripp kottidega, mida tavapäraselt kasutatakse narkootiliste ainete doosideks jagamiseks ja pakendamiseks. Glushonoki enda versioon, mille kohaselt ta kasutas neid kotte kalastamisel, ei ole kohtu hinnangul usutav. Vladimir Glushonok ei ole aastaid ametlikult tööl käinud ega teeninud muud seaduslikku ja deklareeritud tulu (vt täpsemalt allpool). Tema enda ütlustest tulenevalt on ta aastaid tagasi töötanud välisriigi laeval, kuid saadud töötasu ei ole ta kuskil deklareerinud ega makse maksnud. Seega ilmneb Glushonoki tegevusest üldine Eestis kehtivaid õigusnorme ja ühiskondlikke kokkuleppeid eirav hoiak ja mõtteviis. Seetõttu on alust arvata, et ta võib ka edaspidi üritada teenida elatusvahendeid kuritegelikul või muul ebaseaduslikul viisil ning seada seeläbi ohtu teiste Eesti elanike elu ja tervise ning õõnestada kehtivat õiguskorda. Eelnevast tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista Glushonokile lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmise koos viieaastase sissesõidukeeluga. Konfiskeerimine Prokurör esitas kohtuvaidlustes taotluse mõista Vladimir Glushonokilt välja laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 29 085,62 eurot ning nõude vabatahtliku tasumiseni jätta aresti alla Vladimir Glushonokile kuuluv vara. Kohtu seisukoht konfiskeerimise kohaldamise osas on alljärgnev.
lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Lõigetest 11 ja 12 tulenevalt on süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. Antud juhul ei ole süüdistuse esemeks oleva kuriteoga teenitud kriminaaltulu tuvastatud.
lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara 8 1-21-5062 kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Juhul kui kuriteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt kuriteoga saadud varaga. Osaliselt kuriteoga saadud vara loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud ulatuses kuriteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse §-s 84 sätestatud korras (
lg 11).
sätestab, et juhul kui süüteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.
lg 5 p 2 kohaselt võib kohus selles paragrahvis sätestatud kuriteo eest kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt
. Tulenevalt asjaolust, et kohus mõistab Vladimir Glushonoki süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistab teda 4-aastase vangistusega, võib kohus antud juhul kohaldada tema vara osas laiendatud konfiskeerimist vastavalt
06.05.2021 vaatlusprotokolli (protokollis ekslikult märgitud 06.05.2020) kohaselt teostati Vladimir Glushonoki 2017- 20.04.2021 tulude ja kulude analüüs. Nimetatud analüüsist, selle alusdokumentidest ja Glushonoki ütlustest nähtuvalt ei ole Vladimir Glushonok perioodil 01.01.2017 kuni 20.04.2021 maksustavat tulu teeninud. Lisaks on 14.05.2021 vaatlusprotokolli kohaselt tuvastatud, et perioodil 05.2014 – 12.2016 ei ole Glushonoki osas esitatud tööandjate, väljamaksete ning maksude andmeid. Seega puuduvad andmed, et Glushonok oleks viimase seitsme aasta jooksul ametlikult tööl käinud või teeninud muud seaduslikku maksustavat tulu. Süüdistatav ise selgitas, et elas vanade säästude arvelt, mis olid tal ettevõtte xxx tegevusest. Ta sai sealt sularahas nii palka kui preemiat. Samuti käis ta mõnda aega tööl laeva peal ning tegi juhutöid, kuid deklareerinud ta neid tulusid ei ole. Kohtu hinnangul ei ole kõnealused väited veenvad. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt teenis Glushonokile kuulunud xxx aastatel 2000 – 2008 peamiselt kahjumit. Kasumit teeniti kolmel aastal: 2007.a – 367 eesti krooni, 2005.a – 3359 eesti krooni ja 2003.a – 19 070 eesti krooni. Ülejäänud aastatel oli ettevõtte kahjumis ning kahjumite summad ulatusid kümnetesse või sadadesse tuhandetesse kroonidesse. 2010 ettevõte likvideeriti. Eelnevast tulenevalt ei ole usutav, et Glushonok teenis neil aastatel ettevõtlusest tulu määral, mis võimaldaks tal sellest järgneval kümnel aastal elatuda. Samuti ei ole Glushonok ja tema kaitsja esitanud kohtule ühtki tõendit (nt ettevõttest saadud palgatulu, laevadel töötamise lepingute või muu vara arvelt saadud tulu kohta), mis kinnitaks Glushonoki versiooni raha päritolu kohta. Kuigi
Ajavahemikul 01.01.2017 – 20.04.2021 laekus Glushonoki pangakontodele legaalset tulu erinevatelt era- ja juriidilistelt isikutelt kokku summas 18 381,39 eurot. Glushonok tegi ise oma pangakontole sularaha sissemakseid summas 3549 eurot. Kuivõrd nimetatud sularaha päritolu ei ole teada (Glushonok ise viitas taaskord vanadele säästudele), ei saa kohus seda arvestada legaalse tuluna. 9 1-21-5062 Samal perioodil tegi Glushonok oma pangakontolt makseid kokku 21 928,31 euro ulatuses. Seal hulgas on sularaha väljamaksed tehtud summas 7170,54 eurot. Seega kõik pangakontodele laekunud summad kasutati erinevate kulutuste eest ülekannetega tasumiseks või võeti sularahas välja. 22.04.2021 seisuga oli konto jääk 2.08 eurot. Vladimir Glushonoki tulude ja kulude analüüsist nähtuvalt on ta kõnealusel perioodil teinud hulgaliselt kulutusi, mida pangakontodelt ei nähtu ning mille eest ta oma sõnul tasus sularahas. Suuremate ostude (nt autod hinnaga vahemikus 900-2000 eurot, mootorpaat hinnaga 600 eurot, käekell koos kellarihmaga hinnaga 5500 eurot jm) sooritamiseks kasutas ta peamiselt sularaha. Samuti kasutas ta sularaha ka igapäevaste toidu- ja esmatarbekaupade ning kommunaalteenuste ostuks. Erinevate kaupluste (Depo, Magaziin, Rimi, Kaubamaja) kliendikaartide andmetel tegi ta sularahas oste summas 3408,99 eurot. Glushonoki enda ütluste kohaselt kulutas ta kuus toidule 250 eurot ning alates aastast 2018 kommunaalmakseteks 150 eurot kuus. 06.05.2021 vaatlusprotokolli ja süüdistatava ütluste kohaselt tegi ta neid kulutusi peamiselt sularahas (v.a kaardimaksed toidupoodides kokku summas 46,83 eurot). Seda kinnitab asjaolu, et vastavaid makseid pangakontodelt ei nähtu. Seega pidi sularaha kulutusi toidule ja kommunaalteenustele olema kokku summas 18 953,17 (vaatlusprotokolli p 5.3.2 tabel nr 2). Vaatlusprotokolli arvestuste ( p 5.3.2 kolmas tabel) kohaselt olid need kulutused koos kauplustes Depo, Magaziin, Rimi ja Kaubamaja sooritatud ostudega kokku 22 362,16 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud arvutustes jäetud ekslikult toidukuludest maha arvestamata sularahas Rimi ja Kaubamaja (Kaubamaja Grupp AS vastuse kohaselt on ostud sooritatud Maardu Selveri kaupluses, vt CD plaadil olevaid protokolli lisasid) kliendikaarte kasutades tehtud ostud, kokku summas 296,10 eurot. Erinevalt Depo ja Magaziini kauplustest on Rimi ja Selver eeskätt toidukauplused, mistõttu ei ole olemasolevate andmete pinnalt võimalik teha järeldust, et viimastest osteti midagi muud kui toidukaupu. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et toidu- ja kommunaalteenuste kulud (sh ostud Rimis ja Selveris) ning kauplustes Depo ja Magaziin tehtud kulutused olid kokku 22 066,06 eurot (22 362,16 – 296,10). Arvestades sellest maha Glushonoki pangakontodelt välja võetud sularaha summas 7170,54 eurot (mida võidi kasutada kõnealuste ostude sooritamiseks), on teadmata päritolu sularaha arvelt teostatud kulutusi 14 895,52 euro ulatuses. Vladimir Glushonoki kinnipidamisel ning tema kodus teostatud läbiotsimisel leiti erinevaid esemeid, mis olid samuti ostetud sularaha eest, mille päritolu ei ole teada. Läbiotsimise protokolli ja 06.05.2021 vaatlusprotokolli pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et Glushonok soetas 2017.a kullast käekella ja kellarihma maksumusega 5500 eurot, 2020.a optilise sihiku Bauer maksumusega 600 eurot ning kullast kõrvarõngad, kaelaketi ja risti kokku maksumusega 220 eurot. 06.05.2021 vaatlusprotokolli ja Transpordiameti liiklusregistri andmetel soetas ta 2018.a mootorpaadi maksumusega 600 eurot ja mootorsõiduki xxx maksumusega 2000 eurot ning 2019.a mootorsõiduki xxx maksumusega 900 eurot. Kuivõrd Glushonok võõrandas xxx aprillis 2020 ja ostis mootorsõiduki xxx 19.12.2019, on välistatud, et ta soetas viimase xxx müügist saadud raha eest. Kõik nimetatud esemed osteti samuti sularaha eest, mille päritolu ei ole teada. Kõik kokku summas 9820 eurot. Lisaks eelnevale on uurimisasutuse koostatud vaatlustabelis mittelegaalse vara arvelt tehtud väljaminekuna kajastatud ka 250 eurot, mis pärineb 2018.a soetatud mootorsõiduki xxx 10 1-21-5062 võõrandamisest saadud tulust. Kohtu hinnangul on põhjendatud kõnealuse summa arvestamine illegaalse tuluna, kuivõrd see teeniti mittelegaalse vara arvelt soetatud eseme müügist. Kinnipidamisel võeti Vladimir Glushonoki juurest ära sularaha summas 275 eurot. Ka selle päritolu ei ole kohtule teada. Kõike eelnevat kogumis arvestades loeb kohus tõendatuks, et Vladimir Glushonok on pärast 01.01.2017 kasutanud teadmata päritolu sularaha erinevate kulutuste katmiseks ja vara soetamiseks kokku vähemalt 28 789,52 euro ulatuses (3549 eurot sularaha sissemaksed pangakontole, 14 895,52 eurot maksed kauplustes ning toidukulud ja kommunaalteenused, 10 070 eurot kella, ehete, sihiku ja sõidukite ostmine ning 275 eurot sularaha). Eelöeldust järelduvalt on Vladimir Glushonoki igakuised kulutused alates 01.01.2017 kuni kinnipidamiseni ületanud vähemalt 28 789,52 euro võrra tema pangakontole laekunud legaalseid sissetulekuid (18 381,39 eurot). Muid legaalseid sissetulekuid ei ole tuvastatud. Glushonoki ütlustest nähtuvalt kulutas ta aegajalt raha ka enda tarbeks kokaiini ostmiseks, kuid selles osas puudub kohtul täpsem ülevaade võimalike kulutuste ulatuse üle, mistõttu jätab kohus selle arvestusest välja. Samas tuleb sellest siiski järeldada, et Glushonoki tegelikud kulutused ületasid tema legaalseid sissetulekuid veelgi suuremas määras kui eelpool märgitud. Kuivõrd ülaltoodust järelduvalt ületab Glushonoki tegelik varaline seis tema legaalseid tulusid ning süüdistuse esemeks oleva kuriteo tehiolude pinnalt on alust arvata, et Vladimir Glushonok võis olla tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega pikemalt (sealjuures on ta kokaiini tarvitamist ka ise tunnistanud), on kohtul põhjust arvata, et kulutuste katteks kasutatud teadmata päritolu sularaha summas 28 789,52 eurot võib olla saadud kuritegude toimepanemise tulemusena. Arvestades, et Glushonok kasutas oma kulutuste katmiseks osaliselt nii pangakontole laekunud legaalsete vahendite arvelt välja võetud sularaha kui ka teadmata päritolu sularaha, ei ole võimalik üheselt tuvastada, millised esemed ja teenused soetati kuritegelikul teel saadud vara arvelt (sama kehtib ka Glushonoki juurest kinnipidamisel leitud sularaha osas). Lisaks tuleb võtta arvesse, et suur osa soetatud varast on ära tarvitatud (kommunaalteenused, toit jmt). Seetõttu ei pea kohus võimalikuks konfiskeerida ühtki konkreetset eset ning leiab, et antud juhul tuleb kohaldada konfiskeerimise asendamist vastavalt
§-le 84. Nimetatust lähtuvalt mõistab kohus Vladimir Glushonokilt
MS § 306 lg 1 p-st 121t annab kohus Vladimir Glushonokile võimaluse tasuda nimetatud summa kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul võrdsete osadena. Ühes kuus kuulub tasumisele 2399,12 eurot, viimase osamakse suurus on 2399,20 eurot. Kõnealuse nõude täitmise tagamiseks jätab kohus kuni nõude täitmiseni aresti alla Harju Maakohtu 17.06.2021 määrusega nr 1-21-3563 arestitud Vladimir Glushonokile kuuluva vara (vara omandiõiguse osas poolte vahel vaidlust ei ole): - sularaha summas 275 eurot; - kollimaatorsihik Aimpoint H-2 koos talla, kinnitusreili ja kotiga (ligikaudse väärtusega 475 eurot); 11 1-21-5062 - kullast kaelakett kaaluga 4,11 g (ligikaudse väärtusega 107,72 eurot); - kullast kõrvarõngad (2 tk) kogukaaluga 2,52 g (ligikaudse väärtusega 66,05 eurot); - kullast käekell „NIKA“ nr 1294 koos kullast kellarihma, eraldiseisvate kullast kellarihma lülidega (4 tk), 4 hinnasildi, nahast kellarihmaga, käekellakarbiga kirjega „NIKA“, kellapadjaga, puhastuslapiga, garantiipassi ja juhendiga (ligikaudse väärtusega 2 600 eurot); - meeste käekell Breguet Type XXI Cronograph No 83150 koos mitteoriginaalse kellarihma ja eraldiseisvate rihmalülidega (ligikaudse väärtusega 5 000 eurot); - kullast lõvipea kujuline meeste sõrmus kaaluga 20 g (ligikaudse väärtusega 524,10 eurot); - kullast meeste käekett kaaluga 71,8 g (ligikaudse väärtusega 1 881,88 eurot); - kullast meeste sõrmus, millel risti kujutis ja läbipaistev kivi (ligikaudse väärtusega 216,49 eurot); - kullast meeste klotsersõrmus, millel on initsiaalid, kaaluga 7,86 g (ligikaudse väärtusega 132,05 eurot); - püstol Makarov tehase nr xxx koos kahe salvega (ligikaudse väärtusega 275 eurot); - vintraudne püss Benelli-Argo tehase nr xxx-xxx koos selle juurde kuuluvate kohvri, salvede (2 tk), keermekaitsme, kirbu, rihma, summuti JAKI koos vutlariga (ligikaudse väärtusega 1 250 eurot); - optiline sihik Bauer koos koti, 2 katkise klapi ja sihikujalaga (ligikaudse väärtusega 250 eurot). Asitõendid Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega.
sätestab, et kohus konfiskeerib samas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme. NPALS § 7 lg 3 kohaselt antakse kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Seega konfiskeerib kohus narkootilise aine ja jätab selle ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Vladimir Glushonoki kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud narkootilise aine pakendid - pinnasemäärdumusega tualettpaberiribad ja tükid, kasutatud vaakumpakend, üks paar töökindaid konfiskeerib kohus
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Vladimir Glushonoki elukohast xxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud narkootilise aine pakendid – minigripkilekotid, rohekat värvi märkmepaber, 60 ml plastmasstops korgiga; musta värvi korpuse ja antenniga seadeldis kirjaga „G318“ ja „RF Detector“ (mobiili-ja raadiosidesignaali tuvastaja/segaja), konfiskeerib kohus
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 12 1-21-5062 Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1460 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas nr 21221000016 on Vladimir Glushonokiga seonduvaks ekspertiisikuluks narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-AN0595) teostamise kulu 336 eurot ja kellade ehtsuse ja väärtuse tuvastamise ekspertiisi teostamise kulu summas 72 eurot, millised tuleb KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Vladimir Glushonokilt ekspertiisikuluna välja mõista. Vladimir Glushonokiga seonduvaks ekspertiisikuluks on ka DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-GE0405) teostamise kulu 1311 eurot. Kuivõrd DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0405 käigus on ekspertiisimaterjalina uuritud 8 proovi ehk 8 analüüsiobjekti ning ühe analüüsiühiku hind on 57 eurot, on põhjendatud ekspertiismaksumuseks 8x57 eurot = 456 eurot (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.12.2012 määrust asjas nr 3-1-1-120-12 p 6.2; Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2015 otsust nr 1-14-10682; Tallinna Ringkonnakohtu 8.09.2015 otsust nr 1-15-4579). Ülejäänud osas, so 855 eurot (ekspertiisimaksumus ekspertiisiakti õiendi kohaselt – 456 eurot = 855 eurot) jätta riigi kanda. Seega tuleb Vladimir Glushonokil DNA-ekspertiisikulust kanda 456 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 175 lg 1p 3 alusel Vladimir Glushonokilt ekspertiisikuludena kokku välja mõista 864 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulu riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kriminaalasjas nr 21221000016 on kohtueelses menetluses määratud kaitsja Argo Küünemäe tasu kokku 140,40 eurot. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Vladimir Glushonikilt välja mõista 140,40 eurot. Kokku tuleb Vladimir Glushonokil KrMS § 180 lg 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kuludena 2464,40 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et kohus mõistab Vladimir Glushonokile karistuseks pikaajalise vangistuse, määrab kohus KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes, et Vladimir Glushonokil on õigus tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 311, 313 ja 315. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Nelli Loomets rahvakohtunik 13 1-21-5062 (allkirjastatud digitaalselt) Mari Liis Laanvee rahvakohtunik Muudetud RKK 09.02.22 otsusega 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.