mõttes, mistõttu tuleb väärteomenetlus J Pi suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel.
kohaselt on kuriteona karistatav mootorsõiduki (samuti maastikusõiduki või trammi) juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki (või trammi) juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 15.06.2021. a otsuses nr 1-20-3067/33
§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisu osas esmalt selgitanud, et süstemaatilisus on eriline isikutunnus
lg 1 tähenduses ning
kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (p 9).
§-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seejärel on Riigikohus otsuse p-s 11 märkinud, et
§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse 2
) või kohustuste kollisiooniga (
Viidatud kohtuotsuses (p 17) leidis Riigikohus, et isik on toime pannud kuriteo
mõttes, sest esiteks juhtis ta sõidukit juhtimisõiguseta ajal (25.07.2019), mil tal oli kaks kehtivat karistust
a ja 07.06.2018. a otsused). Teiseks oli isik veidi enam kui kolme aasta jooksul juba viiendat korda tabatud mootorsõiduki juhtimiselt ilma juhtimisõiguseta. Kolmandaks polnud isikul juhtimisõigust kunagi olnudki. Sealjuures märkis Riigikohus, et rikkumiste selline hulk viitab eelduslikult menetletava teo süstemaatilisusele. Sedavõrd suure arvu rikkumiste puhul pole süstemaatilisuse eitamiseks piisav ka pelgalt asjaolu, et kaht viimast juhtimisõiguseta juhtimist eraldab suhteliselt pikk ajavahemik (umbkaudu 1 aasta ja 8 kuud). Isiku selgitus, et tal oli vajalik sõidukit juhtida 25.07.2019 tööülesannete tõttu, on samuti argument süstemaatilisuse kasuks, peegeldades isiku suhtumist. Käesolevas väärteoasjas nähtub J Pi puhul, et tal on samuti kehtiv karistus
Nimelt on teda motoorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatud Harju Maakohtu 09.05.2019. a otsusega (tl 9, 12-13). Talle mõisteti sellise kuriteo eest karistuseks kaks kuud vangistust, mida ei pööratud
alusel täitmisele tingimusel, et ta ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg lõppes karistusregistri kohaselt 08.05.
) või kohustuste kollisiooniga (
), sest vastasel korral poleks teda nende tegude eest kriminaalkorras süüdi mõistetud. Kuivõrd väärteoprotokolli koostamisel, mis toimus vahetult pärast tema kinnipidamist 11.01.2022, on antud J Pile võimalus anda teo osas ütlusi, kuid ta pole seda võimalust kasutanud (tl 4), samuti pole ta esitanud väärteoprotokollile vastulauset (VTMS § 69 lg 6, § 70 lg 1) ega tundnud huvi ka antud teo osas toimuva kohtumenetluse vastu, võib eeldada, et mingit sellist vähegi õigustavat põhjust mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida tal ei olnud ka 11.01.2022. Arvestades, et J Pil pole mitte kunagi juhtimisõigust olnudki (tl 7), on praegusel juhul põhjust arvata, et ta lihtsalt harjumuspäraselt ning enda mugavusest kantuna kasutabki mootorsõidukit selliselt nagu tal oleks juhtimisõigus, hõlbustades selliselt enda igapäevatoiminguid. Selles kohtu hinnangul võibki seisneda üksikjuhtumite vaheline sisuline süsteem, mis täidaks
Sellist õiguskorda eiravat käitumist ilmestab ka asjaolu, et 12.05.2018 juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest 01.06.2018. a otsusega talle määratud rahatrahvi ei ole J P tasunud, mistõttu see 3
järgi kehtiv kriminaalkaristus veel kuni 09.05.2023, siis LS § 106 lg 1 p 4 kohaselt ei ole võimalik, et talle oleks pärast Harju Maakohtu 09.05.2019. a otsuse tegemist kuni tänaseni juhtimisõigust omistatud. Arvestades, et J Pil oli LS § 201 lg 1 järgi kehtiv karistus juba 27.06.2018 (tl 9), siis pole tal vähemalt alates sellest ajast olnud võimalik juhtimisõigust omandada (vt LS § 106 lg 1 p 3). Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et isiku puhul, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnudki, kellel teadaolevalt ei ole vähematki õigustust/mõistetavat põhjust, miks ta oleks olnud sunnitud sõidukit juhtima, keda on mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise eest kriminaalkorras
järgi karistatud ning kes selle karistuse kehtivuse ajal endiselt jätkab sarnast käitumist ehk mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, esinevad
Seetõttu tuleb väärteomenetlus käesoleval juhul VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel J Pi suhtes teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu lõpetada ning edasiselt tuleb toimetada kriminaalmenetlust uurimaks, kas J P on toime pannud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.