← Eesti

2-22-1314/7

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 08. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1314 Tsivi

) § 6 lg 3 alusel, mille kohaselt võib kohus lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o. hiljemalt 14.02.2022, oma vastust pankrotiavaldusele esitanud.

  1. Kohus tegi 17.02.2022 määruse, millega kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1500 eurot hiljemalt 04.03.
  2. Võlausaldaja ei ole tähtajaks nimetatud summat Rahandusministeeriumi kontole tasunud. Kohtumääruse põhjendused
  3. Pankrotiseaduse (

) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

§ 15

lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. 5.

§ 15

lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 6. Kohus kohustas 17.02.2022 töötajat tasuma

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Töötaja deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 2

(3)7.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja N A pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 10.08.2021 otsusega nr. xxx mõisteti võlgnikult kui tööandjalt võlausaldaja kasuks välja töötasu summas 2869,36 eurot (bruto), puhkusehüvitis summas 379,33 eurot (bruto) ning viivis 10.08.2021 seisuga summas 86,48 eurot ja seadusjärgne viivis kuni nõuete kohase täitmiseni. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud 10.09.

  1. Kuna võlausaldaja nõude kohta on olemas jõustunud lahend, siis peab kohus seda nõude põhistamisel piisavaks ning tuvastab, et võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning nõude olemasolu tõendanud.
  2. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse aluseks olevat töövaidluskomisjoni otsust täitnud. Võlausaldaja on 13.01.2022 edastanud võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlausaldaja avalduse alusel on 23.09.2021 algatatud võlgniku suhtes kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täitemenetlus nr xxx nõude sissenõudmiseks. Kohtutäitur on 22.12.2021 võlausaldajale teatanud, et võlausaldaja nõuet ei ole võimalik täita, sest võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada. Võla katteks ei ole toimunud ühtegi laekumist. Võlgnik ei ole kohtule oma vastuväiteid pankrotiavalduse osas esitanud. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
  3. Eeltoodust tulenevalt esineb alus

§ 11lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 15

lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse.

  1. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse.
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.