KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 15. märts 2022 1-21-7272 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus K

§ 118

lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. jaanuari
2. a otsus Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Süüdistatav Indrek Varik (ik: 38508282778); Eesti Vabariigi kodanik. Elukoht XXX, juhatuse liige Transvamp OÜ-s, kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Prokurör Toomas Koitmäe RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu otsus jätta muutmata ning kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Määrata Advokaadibüroole In Jure Indrek Varikule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129.60 eurot (sh käibemaks 21.60 eurot).
5. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista välja Indrek Varikult Eesti Vabariigi kasuks. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
6. Indrek Varikut süüdistatakse selles, et tema 26.12.2017 kella 01:44 paiku Tartumaal Elva vallas XXX külas XXX talus kasutas füüsilist vägivalda V.S. suhtes, mis seisnes selles, et Indrek Varik lõi V.S. d ühel korral rusikaga vasaku silma piirkonda ja seejärel lõi katkise pudeliga korduvalt rindkere ja selja piirkonda, milliseid lööke kannatanu üritas kätega tõrjuda. Indrek Varik tekitas V.S. le füüsilist valu ja lõikehaava rindkere eespinnal rinnakupiirkonnas, lõikehaava vasakul rindkere ülaosas keskmisel kaenlajoonel abaluu ülaservas, torkehaava paremal rindkere alaosas tagumisel kaenlajoonel VIII roidevahes rindkereõõnde ulatumisega, hulgaliselt lõikehaavu seljapiirkonnas ning vasaku käe haavad ja marrastused/kriimustused randmepiirkonnas ja peopesas. Indrek Varik pani toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule, so

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 14.01.
2. a otsusega tunnistati I. Varik süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 3 aastani.

§ 73lg-te 1,3 alusel ei pöörata 3-aastast vangistust täitmisele, kui I.

Varik ei pane 3 aasta ja 2 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates 14.01.

1. Süüdimõistmisega tekkinud menetluskulud jäeti I. Variku kanda. Need on tal võimalik tasuda 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused
2. Maakohus leidis, et I. Variku süü on tõendatud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et V.S. sai 26.12.2017.a öösel kella 01:44 paiku süüdistuses kajastatud vigastused. Vaidlust ei ole ka selles, et V.S. l vigastuste avastamise ajal viibisid I. Varik ja V.S. kahekesi XXX talus asuvas garaažis. Garaaži läksid I. Varik ja V.S. kahekesi ning I. Varik võttis peolaualt garaaži kaasa viinapudeli.
3. Asjaolu, et enne garaaži suundumist oli I. Variku ja V.S. vahel äriteemaline erimeelsus, mida mindi lahendama peopidamise ruumidega sama katuse all asuvasse garaaži, on tõendatud nii tunnistajate I.E. i ja H.M. ütlustega kui ka kannatanu V.S. ja süüdistatava I. Variku ütlustega kogumis.
4. Tunnistaja I.E. i ja süüdistatava I. Variku ütlustega on tõendatud, et I. Varik võttis enne V.S. ga kahekesi garaaži minemist peolaualt kaasa viinapudeli. I.E. i sõnul kuulis ta mõne aja pärast garaažist karjumist. Ta läks siis garaaži vaatama, garaažis olid I. Varik ja V.S. kahekesi, V.S. l oli ülakeha paljas, kuna oli teistega koos saunas käinud ja ei olnud veel särki selga pannud, I. Varikul olid riided ja ka mantel seljas. V.S. l oli rind üleni verine ja I. Varikul oli käes katkine viinapudel, mis oli „roosiks“ löödud. Üldteada olevalt kasutatakse rahvakeeli väljendit „roos“ katkise servaga klaaspudeli kohta, mida saab käes hoida ja mille katkise sakilise servaga pudeli osaga saab teisele isikule löömisega vigastusi tekitada. „Roosi“ saamiseks tuleb pudelil üks ots maha lüüa, et tekiks sakiline terav serv. 2
5. Tunnistaja I.E. i sõnul tema garaaži astumise ajal haaras V.S. enda kätte summuti. I. Varikul käes olnud viinapudelist tehtud „roos“ oli teravate servadega, kuna meeste vahele tormates rebestas I. Varikul käes olnud „roos“ tal mantlit. Tunnistaja garaaži jõudmise ajal löömist ei toimunud, V.S. oli verine ja hoidis käes summutit, I. Varikul vigastusi näha ei olnud ja ta hoidis käes katkist viinapudelit („roosi“). Mingil hetkel kadus I. Varik garaažist, V.S. le kutsuti kiirabi.
6. Maakohus ei kahelnud tunnistaja I.E. i ütluste tõele vastavuses. Asjaolu, et V.S. le tekitati süüdistuses kajastatud vigastused I. Variku poolt peolaualt kaasa võetud viinapudelist tehtud „roosiga“, on kooskõlas ka patrullpolitsei poolt sündmuskohalt tehtud fotodelt nähtuv selle kohta, et garaaži põrandal on näha küll verekahtlast määrdumist, vereplekke ja verelaike, kuid põrandal asuvatel klaasikildudel verekahtlast määrdumist ei ole. Kuna põrandal asuvatel klaasikildudel verekahtlast määrdumist ei ole, siis on välistatud süüdistatava ja tema kaitsja esile tõstetud võimalus, et V.S. võis saada vigastused või osa vigastustest kukkumisest vastu maas olevaid klaasikilde.
7. Asjaoluga, et I. Varik tekitas V.S. le süüdistuses kajastatud vigastused käes hoitud katkise viinapudeliga („roosiga“), on kooskõlas ka 02.08.021.a ekspertiisiaktis nr 21E-LÕ10044 isiku kohtuarstliku ekspertiisi kohta kajastatu. 02.08.021.a Eksperdiarvamusega on tõendatud, et V.S. le võidi vigastused tekitada lõikamisest ja torkamisest teravaservalise ja -otsalise esemega, võimalik, et katkise pudeliga või sarnase esemega. Maakohus tõi välja sellegi, et jõuülekaal oli just I. Varikul, sest I. Varikul vigastusi polnud, aga V.S. l olid ulatuslikud vigastused. Pärast V.S. le vigastuste tekitamist ning Häirekeskusele väljakutse tegemist, I. Varik lahkus sündmuskohalt.
8. Ekspertiisiaktis nr 21E-LÕ10044 toodud eksperdiarvamusega on tõendatud, et V.S. l tuvastati rindkere ja selja piirkonnas lõike- ja torkehaavad - lõikehaav rindkere eespinnal rinnakupiirkonnas, lõikehaav vasakul rindkere ülaosas keskmisel kaenlajoonel abaluu ülaservas, torkehaav paremal rindkere alaosas tagumisel kaenlajoonel VIII roidevahes rindkereõõnde ulatumisega, hulgaliselt lõikehaavu seljapiirkonnas ning vasaku käe haavad ja marrastused/kriimustused randmepiirkonnas ja peopesas. Tuvastatud vigastused võivad olla tekitatud 26.12.2017.a ning nendest vigastustest üks põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse, kuna üks haavadest oli rindkereõõnde ulatuv haav.
9. Asjaoluga, et just I. Varik oli ründav pool, on kooskõlas eksperdiarvamus selle kohta, et V.S. võis saada vasaku käe haavad ja marrastused/kriimustused käe löökidele ette panemisest/löökide tõrjumisest. Lisaks nähtub tunnistaja I.E. i ütlustest see, et just I. Varik ründas V.S. d (hetkel, mil tunnistaja tuli garaaži, võttis V.S. kätte sõiduki summuti toru ning I. Varikul oli käes katkise servaga viinapudel). Sellest järeldub, et V.S. püüdis ennast kaitsta katkist viinapudelit käes hoidva I. Variku eest.
10. V.S. tunnistas, et oli konjaki joomisest purjus, kuid mäletas, et tüli temast kainema I. Varikuga paisus verbaalseks konfliktiks garaažis, kus see läks edasi füüsiliseks. Kõigepealt lõi I. Varik teda rusikaga vastu vasakut silma. Ta tundis valu ja silm läks siniseks. Muid asjaolusid V.S. ei mäleta. Mäletab vaid, et H.M. karjus I. Varikule, et mida ta V.S. ga teinud on, ja et Indrekul on vangi minek, mispeale Indrek lahkus.
11. Tunnistaja H.M. ütluste kohaselt olid tema sõpradel V.S. l ja I. Varikul ühisest äri ajamisest rahalised probleemid, mida V.S. soovis I. Varikuga arutada, aga I. Varik tegi ettepaneku hiljem 3 kaine peaga kokku saada ja siis neid asju arutada. V.S. ei rahunenud maha ja nad hakkasid üksteist tõukima, aga ei löönud, nad ka rääkisid omavahel, aga see oli suhteliselt sisutu jutt.
12. Maakohtu hinnangul on kannatanu V.S. ja tunnistajate M.R. , I.E. i ja H.M. ütlustega ümber lükatud süüdistatava I. Variku kohtus antud ütlused selle kohta, et ta lõi kannatanut teiste nähes rusikaga näkku enne garaaži minekut, s.o koridoris, ja selle kohta on palju pealnägijaid. I. Variku väiteid ükski tõend ei kinnita.
13. V.S. sõnul lõi I. Varik teda rusikaga näkku vasaku silma piirkonda garaažis, omavaheline nügimine nende vahel oli H.M. ütluste kohaselt teiste juuresolekul. Maakohus rõhutas, et teiste juuresolekul toimunud nügimise ja kannatanule garaažis rusikaga näkku löömise vahele jääb ajaline vahe. Sellel ajal võttiski I. Varik enne kannatanuga garaaži minekut peolaualt kaasa viinapudeli. Maakohtu arvates ei tekkinud I. Varikul eelnevast omavahelisest nügimisest hädakaitseseisundit. Rusikaga löömise ajaks oli igasugune oht I. Varikule kadunud ja jõuülekaal peolaualt kaasa võetud ja garaažis „roosiks“ löödud viinapudelist oli I. Varikul.
14. Maakohus hindas I. Variku ütlused (V.S. tuli talle kallale ja tahtis peksa anda, mistõttu võttis kätte ettejuhtuva pudeli, mis aga rüseluse kõigus maha kukkus ja purunes. V.S. võis vigastused saada maas olevatest pudelikildudest) suures osas teiste tõenditega vastuolus olevateks ning seega ebausaldusväärseks.
15. I. Varik käitus V.S. le kehavigastuste tekitamisel eesmärgistatult ja sihiteadlikult. Valides kannatanule füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamiseks lisaks enda rusikale kannatanu suhtes toimimisvahendiks ka katkise teravate sakiliste servadega klaaspudeli, otsustas I. Varik põhjustada kannatanule nn tavalisest rusikalöögist suuremat ja pikemaajalist füüsilist valu ning ulatuslikumaid ja raskemaid vigastusi, mis toovad endaga kaasa ka rohke ning ulatusliku vere kaotuse, kuna „roos“ põhjustab hulgaliselt lahtisi haavu. Just katkise viinapudeli palja ülakehaga kannatanu suhtes toimimise vahendiks valimisega näitas I. Varik üles tahet kannatanule põhjustada mistahes kehavigastusi, ka raskeid. Kannatanule süüdistuses kajastatud kehavigastuste põhjustamise, s.h ühe raske tervisekahjustuse tekitamise, pani I. Varik toime

§ 16

lg 2 mõttes kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Indrek Variku käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 17. I. Variku käitumine on kvalifitseeritav

§ 118

lg 1 p 1 järgi teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega on põhjustatud oht elule.

§ 118

lg 1 p 1 kohaselt karistatakse raske tervisekahjustuse tekitamise eest nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Maakohus tõi muuhulgas välja, et kuigi kannatanul olid ulatuslikud vigastused, pole kannatanu endise hea sõbra I. Variku suhtes vaenulik, pole talle ka ranget või rasket karistust nõudnud, kannatanu ei soovinud kohtuistungil osaleda. Kohus hindas I. Variku teo V.S. suhtes erandlikuks ja juhuslikuks, sest I. Varik on varem kriminaalkorras karistamata ning uusi analoogseid intsidente lisandunud pole Toimunust on nüüdseks möödunud enam kui 4 aastat. Kuna sündmusest on möödunud küllatki pikk aeg, kahandab see oluliselt avalikku huvi ja kuna I. Varikul uusi rikkumisi pole, siis on alust eeldada, et ta on teinud toimunust vajaliku järelduse. Kohus nõustus prokuröriga selles, et karistus võiks 4 jääda miinimumi lähedale

§ 73lg 1,3 sätete kohaldamisega tingimisi ning katseaeg sellega proportsioonis.

Apellatsioon 18. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ning teha uus, millega mõista I. Varik õigeks süüdistuses

§ 118lg 1 p 1 järgi.

1. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, valesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud väära kohtuotsuse.
2. Kaitsja arvates pidi kohus tuvastama selle, kas tunnistaja I.E. nägi seda, kui I. Varik lõi pudeli „roosiks“. I.E. i ütlused selles osas on ebausaldusväärsed ega saa tõendada pudeli „roosiks“ löömist, kuivõrd tunnistaja ei näinud ega saanudki näha seda, kuidas I. Varik käes olnud viinapudel purunes ning muutus „roosiks“. Kuivõrd tunnistaja ei näinud pudeli purunemise põhjust ega sellega kannatanu vigastamist, puudub igasugune alus arvata, et tegemist oli katkise pudeli puhul I. Variku käes „roosiga“. Pudel võis puruneda ka mingil muul põhjusel, näiteks rüseluse tagajärjel.
3. Kaitsja arvates saab kannatanu ütlustest järeldada, et kannatanu ja süüdistatava vahel toimus rüselus, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale, kus olid ka klaasikillud, mis võisid vigastada kannatanut, süüdistuses näidatud viisil.
4. I.E. ütlused vastavad tõele selles, et tema garaaži astumise ajal haaras V.S. enda kätte summutit, hoidis käes summutit, Indrekul ta vigastusi ei näinud ja tema hoidis käes katkist viinapudelit. Löömist ta ei näinud. I.E. ütlused tõendavad ka seda, et politsei kohalejõudmise hetkeks oli osa verd ära pühitud ja klaasikillud garaažis kokku pühitud. Asjas kogutud tõendid ei tõenda aga seda, kas fotodel on kõik sündmuskohal asunud või asuma pidanud klaasikillud purunenud pudelist. Fotodelt pole näha „roosi“, pudelipõhja. I.E. ütlused ei tõenda seda, et I. Varik oleks löönud või vigastanud V.S. d „roosiks“ löödud katkise viinapudeliga. Väär on maakohus järeldus, et V.S. le tekitati süüdistuses kajastatud vigastused I. Variku poolt peolaualt kaasa võetud viinapudelist tehtud „roosiga“, s.o katkise klaasist viinapudeli teravaotsaliste servadega. Kuna kannatanu ja tunnistajad ei näinud süüdistatava poolt kannatanu löömist „roosiga“, tuleb tõestunud kahtlused tema süüdiolekus tõlgendada tulenevalt KrMS § 7 lg 3 süüdistatava kasuks.
5. Maakohtu järeldus põrandal asuvate klaasikildude verekahtlase määrdumise osas on meelevaldne ja väär, kuivõrd põrandal asuvaid klaasikilde ei ole kriminaalmenetluse käigus uuritud ega analüüsitud. Puuduvad tõendid veremäärdumise puudumise kohta.
6. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et V.S. le võidi vigastused tekitada lõikamise, torkamisest teravaservalise ja-otsalise esemega, võimalik, et katkise pudeliga või sarnase esemega, mis ei tähenda aga seda, ega ole kooskõlas sellega, et just I. Varik oleks need vigastused V.S. le põhjustanud käes hoitud katkise „roosiks“ löödud viinapudeliga.
7. Kaitsjale jääb arusaamatuks maakohtu käsitlus katkisest viinapudelist ning seeläbi jõuülekaalust alkoholijoobes V.S. st. Kaitsja möönab samas, et I. Varikul vigastusi ei olnud, V.S. l olid. I. Varik ei kadunud kuskile märkamatult ära, vaid ta lahkus siis kui oli kindel, et kutsutakse kiirabi V.S. le. Maakohtu käsitlus faktilistest asjaoludest on meelevaldne ja väär. 5
8. I. Varik ei olnud ründavam pool. See, et I. Varikul oli käes katkine viinapudel, ei tähenda, et ta seda kasutas V.S. ründamiseks. „Roosi“ ei ole kriminaalmenetluse käigus leitud. Maakohus ei ole analüüsinud ülekaalu küsimuse otsustamisel V.S. käitumist ja ründevahendi, summuti, ülekaalu võrreldes I. Variku käes olnud katkise viinapudeliga. Kaitsja julgeb arvata, et ülekaal kaldub V.S. poole. Kaitsja arvab, et V.S. ründas I. Varikut.
9. Kaitsja ei nõustu maakohtuga ka selles, et I. Variku ütlused on vastuolus tunnistajate ja kannatanu ütlustega. Maakohtu järeldus, et I. Varik võttis kaasa viinapudeli selleks, et rünnata V.S. d, on väär ja meelevaldne. Vägivalda V.S. suhtes võiks lugeda põhjendatuks hädakaitseks. Maakohtu järeldus, et I. Varik lõi garaažis kannatanut, ei ole tõendatud. Maakohtu käsitlus garaažis toimunust on maakohtu poolt väljamõeldis, mis ei tugine ühelegi faktile ega tõendile. Prokuratuuri seisukoht
10. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Prokuröri hinnangul on maakohus õigesti hinnanud võimalust, kuidas võib ühest viinapudelist „roos“ saada. Nimelt on maakohus öelnud, et „roosi“ saamiseks tuleb pudelil üks ots maha lüüa, et tekiks sakiline terav serv. Selline käsitlus on eluliselt usutav ja prokurör nõustub sellega, et selleks, et isikule jääks kätte terava servaga klaaspudel, tuleb sellele rakendada jõudu, hoides pudelist samaaegselt kinni. Alternatiivina esitatud võimalus, et pudel juhuslikult millegi pihta minnes selliselt puruneks ja samal ajal osaliselt süüdistatava kätte püsima jääks, ei saa pidada eluliselt usutavaks.
11. Kaitsja viitab ebaõigesti, justkui oleks tunnistaja I.E. i sõnul garaaži sisenedes kannatanu V.S. l summuti juba eelnevalt käes olnud. Kaitsja positsioon, mille järgi oli V.S. l summuti juba eelnevalt käes ja seetõttu oli hoopis võimalik I. Variku rünne sooritatud hädakaitses, ei ole seega asjakohane ja prokuröri hinnangul tõene.
12. Kaitsja viitab võimalusele, et I. Varikule tekitatud vigastused tekkisid rüselemise käigus kannatanu maha kukkumisest. Maakohus on siinkohal õigesti täheldanud, et põrandal asuvatel klaasikildudel ei ole verekahtlast määrdumist, küll aga on garaaži põrandal endal verekahtlast määrdumist, vereplekke ja verelaike. Prokurör viidatab ekspertiisiaktis märgitule, et V.S. le tekkinud lõike- ja torkehaavad asusid rindkeres ja seljas. Mil viisil on võimalik, et klaasikildudele kukkumise tagajärjel saab isik vigastusi korraga nii seljale, rindkerele, kätele kui ka mujale, on kaitsja jätnud selgitamata. Haavade asukohad oleksid ehk selgitatavad juhul, kus isikud rüselesid klaasikildudel ja keerlesid nende peal, kuid sellisel juhul peaksid ka I. Varikul kasvõi mingisugused haavad esinema. I. Varikul vigastatusi ei olnud.
13. Vigastuste puhul on oluline tähele panna ka nende olemust – toimikus sisalduvatelt fotodelt on näha, kuidas enamus haavadest on pikad kaarjad lõikehaavad, mis ei vasta kuidagi kukkumise tagajärjel saadud haavade teooriaga. On täielikult ebausutav, et kannatanu klaasikildudele kukkumise järel nende sees vabatahtlikult ennast sääraselt pikalt ja erinevates suunades hõõruma hakkas, et tekitas endale nimetatud vigastused.
14. Kohus on õigesti täheldanud, et klaasikildudel veremäärdumist ei ole, mille peale on kaitsepositsioon, et kuivõrd ka „roosi“ ennast ei leitud, on ka teisi kilde tõenäoliselt puudu. Prokurör ei vaidle sellele võimalusele vastu, kuid ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus 6 kohalviibijatele oli üldjoontes selge, kes ja keda millisel viisil ründas, nopiti garaaži koristamise käigus veremäärdumise keskelt klaasikildude seast spetsiaalselt välja kõik verised klaasikillud. Selleks puudub igasugune loogiline põhjendus ja selgitus.
15. Prokurör märgib, et ekspertiisi eesmärk on tuvastada ja kirjeldada V.S. le tekitatud vigastused. Ekspertiisiakt kirjeldab vigastusi läbivalt lõike- ja torkehaavadena, kusjuures üks sellistest haavadest oli piisavalt sügav, et tekitada eluohtlik vigastus. Sellised vigastused ei lähe kokku kaitsja alternatiivse käsitlusega sündmustest.
16. Prokurör ei nõustu kaitsja kujundatud hinnangutega, kuidas I. Varikul puudus igasugune initsiatiiv vägivallakuriteo toimepanekul. Prokurör juhib tähelepanu, et tõusetunud kahtlused, mida süüdistatava kasuks on võimalik tõlgendada, peavad siiski edasi andma objektiivset reaalsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Tartu Ringkonnakohus leiab, et alust Tartu Maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole. Maakohus on tõendeid põhjalikult uurinud, hinnanud neid nii eraldivõetuna kui ka kogumis. Menetlusõiguslikke eksimusi ringkonnakohus ei tuvastanud. Kokkuvõttes tuvastas maakohus õigesti ja põhjendatult, et I. Varik tekitas V.S. le raske kehavigastuse süüdistuses märgitud viisil, st pani toime kuriteo

§ 118lg 1 p 1 järgi.

1. Kriminaalasjas on tuvastatud, et 26.12.2017 peeti Tartumaal Elva vallas XXX külas XXX talus jõulupidu, kus osalesid teise hulgas I. Varik ja V.S. . Tarvitati alkoholi, ka Variku ja V.S. olid joonud. Samuti leidis tuvastamist, et enne garaaži minekut oli I. Variku ja V.S. vahel äriteemaline erimeelsus, mille lahendamiseks suundusid asjaosalised garaaži. I. Varik võttis kaasa viinapudeli. V.S. sai garaažis vigastada – tal tuvastati lõikehaav rindkere eespinnal rinnakupiirkonnas, lõikehaav vasakul rindkere ülaosas keskmisel kaenlajoonel abaluu ülaservas, torkehaav paremal rindkere alaosas tagumisel kaenlajoonel VIII roidevahes rindkereõõnde ulatumisega, hulgaliselt lõikehaavu seljapiirkonnas ning vasaku käe haavad ja marrastused/kriimustused randmepiirkonnas ja peopesas.
2. Maakohus tuvastas, et I. Varik ründas V.S. d ning tekitas talle ülalloetletud vigastatused. Apellant maakohtuga nõus ei ole, leides, et kohus hindas tõendeid valesti. Hoopis V.S. ründas I. Varikut, viimane vaid kaitses end.
3. Esimene asjaolu, millega ei ole nõus kaebaja, on see, et I. Varik tekitas V.S. le vigastused „roosiks“ löödud pudeliga. Siinkohal osutab kaitsja tunnistaja I.E. i ütlustele, kes tegelikult ei näinud ega saanudki näha pudeli „roosiks“ löömist. Kuivõrd tunnistaja ei näinud pudeli purunemise põhjust ega sellega V.S. vigastamist, pole põhjust arvata, et I. Variku käes oli „roos“. Kaitsja arvates võis pudel puruneda ka muul põhjusel.
4. Tunnistaja I.E. i sõnul nägi ta, kuidas I. Varik võttis enne koos V.S. ga garaaži minekut peolaualt kaasa viinapudeli. Mõne aja pärast kuulis ta karjumist. Kes ja mida karjus, ei osanud tunnistaja öelda. Tunnistaja läks garaaži vaatama. Seal olid V.S. ja I. Varik kahekesi. V.S. oli palja ülakehaga, kuna käis enne saunas ja polnud särki selga pannud, ning I. Varik oli riides, ka mantel oli seljas. V.S. l oli rindkere verine ning I. Varikul oli käes katkine viinapudel, mis oli „roosiks“ löödud. Ringkonnakohtu arvates ei tulene tunnistaja ütlustest, et ta nägi pudeli puruks löömist. Sellist järeldust pole teinud ka maakohus. Tunnistaja räägib vaid sellest, mida ta nägi - I.Variku käes puruks löödud pudel. Isegi kui oletada (mida kohtukolleegium peab vähetõenäoliseks), et viinapudel võis puruneda juhuslikult, ei saa kuidagi eirata asjaolu, et 7 selline ohtlik ründevahend oli I. Variku käes ning tunnistaja nägi, et V.S. oli vigastatud - paljas rindkere oli verine.
5. Kaitsja arvates saab kannatanu ütlustest järeldada, et meeste vahel oli rüselus, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale, kus olid klaasikillud, mis võisid vigastada kannatanut.
6. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja eeltoodud järeldus meelevaldne. V.S. garaažis toimunut oluliselt ei mäleta - „on hägused mälestused“. Verbaalne tüli paisus mingil hetkel füüsiliseks. V.S. sai I. Varikult rusikalöögi vasaku silma pihta, ei tea, kas õnnestus ka vastu lüüa. Kannatanu mäletab, et tuli I.E. . H.M. karjus, et miks on I.E. verine ja kui H.M. nägi teda, karjus Indrekule (Varik), mida Indrek tegi, et nüüd on tal vangiminek. Edasiselt mäletab kannatanu karjumist, verd, valu. Teab ka seda, et I. Varik läks ära. V.S. arvas oma saadud vigastuste pinnalt, et sai kõvasti pihta. Ka kätel olid haavad ja arvas, et need tekitati pudeliga. Ise ta ei mäleta. Kuna tal olid marrastused ka põlvedel, arvas kannatanu, et rüseluse ajal kukkus betoonpõrandale (tlk 2-3).
7. V.S. eeltoodud ütlustest järeldub tervikuna see, et ta ise olulisi asjaolusid ei mäleta, on vaid üksikud mälupildid ja tagantjärgi oletused. Seega ei saa erinevalt kaitsjast teha tõsikindlat järeldust, et toimus pelgalt meestevaheline rüselus, mille käigus kukkus V.S. põrandale ja sai maasolevatest klaasikildudest vigastada. Oluline on siinkohal märkida, et juhul kui oleks toimunud meestevaheline rüselus, oleksid mingidki vigastused või siis kahjustused riietel olnud ka I. Varikul. Vigastused olid vaid V.S. l, mitte aga I. Varikul. Kaitsja arvamusest jääb mulje, nagu oleks V.S. üksinda põrandal maas pudelikildude peal veerelnud.
8. Kaitsja viitab veelkord I.E. i ütlustele, kes löömist ei näinud. I.E. i sisenemisel garaaži haaras V.S. enda kätte summuti, I. Varik hoidis käes katkist viinapudelit. Kaitsja arvates juhul, kui toimus löömine „roosiga“, siis pidi see ka verine olema. Sündmuskohal kokkupühitud klaasikildude hulgas pole näha „roosi“ ja pudelipõhja. Kaitsja arvates on maakohtu järeldus selles, et V.S. le tekitati vigastus peolaualt võetud viinapudeli „roosiga“, väär. Põrandal olevaid klaasikilde pole uuritud ega analüüsitud. Nende veremäärdumust fotode alusel on võimatu tuvastada. Kuna kannatanu ja tunnistaja I.E. ei näinud, et I. Varik oleks kannatanut löönud „roosiga“, tuleb kahtlused tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks.
9. Nõustuda saab kaitsjaga selles, et sündmuskohal tehtud fotodel pole kokkupühitud pudelikildude hulgas näha pudelipõhja ja „roosi“. Õige on seegi, et klaasikilde pole kriminalistiliselt uuritud ega analüüsitud. Samas on fotodelt selgelt näha, et garaaži põrandal on rohkelt veremäärdumust, kuid kokkupühitud klaasikillud on selgelt nähtavate veremäärdumuseta (tlk 31-41). Kohtukolleegiumil pole kahtlustki selles, et kuna klaasikildudel vähimadki jäljed veremäärdumusele puuduvad, ei ole õige väide, nagu kukkunuks kannatanu mahakukkunud pudelikildudele ning selletõttu tekkisid tal tuvastatud vigastused.
10. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 21E-LÕ10044 toodud eksperdiarvamuses märgitakse, et V.S. le võidi vigastused tekitada lõikamisest ja torkamisest teravaservalise ja otsalise esemega, võimalik et katkise pudeliga või sarnase esemega (tlk 21-27). Seegi järeldus toetab ringkonnakohtu arvates seisukohta, et vigastused tekitas I. Varik V.S. le nimelt katkise viinapudeliga. Lisaks osutab sellele ka kannatanul tuvastatud vigastuste olemus - mitmed haavad on pikad kaarjad lõikehaavad (vt tlk 12-15), mis ei saanud kuidagi tekkida klaasikildudele kukkumisest.
11. Kaitsjale jääb arusaamatuks kohtu käsitlus katkisest viinapudelist ning seeläbi jõuülekaalust alkoholijoobes V.S. st. I. Varik ei rünnanud V.S. d. Asjaolu, et tal oli käes katkine 8 viinapudel, ei tähenda, et ta kasutas seda V.S. ründamiseks. Kaitsja arvab, et jõuülekaal oli V.S. l, kuna summuti ründevahendina on selgelt ülekaalus katkisest viinapudelist. V.S. ründas I. Varikut, kes kaitses end kätte jäänud katkise viinapudeliga. I. Varik ei põgenenud sündmuskohalt, vaid hoolitses selle eest, et V.S. le kutsutaks kiirabi.
12. Taaskord ei saa nõus olla kaitsja arvamusega, et ründaja oli summutit käes hoidev V.S. ja I. Varik vaid kaitses end kätte jäänud purunenud pudeliga. Tunnistaja I.E. i sõnul, sel ajal kui ta sisenes garaaži, võttis V.S. enda kätte summuti. Mingit põhjust kahelda tunnistaja ütlustes ei ole. Seega ei ole alust arvata, et V.S. ründas I. Varikut summutiga. Et summuti oli V.S. käes lühikest aega, viitab seegi, et summutil on fotol näha vaid paar väikest verekahtlast täppi (tlk 41). Seega saab asjaolude pinnalt järeldada, et vigastatud V.S. võttis summuti kätte enda kaitseks, mitte ründeks. Asjaoluga, et just I. Varik oli ründav pool, on kooskõlas eksperdiarvamus selle kohta, et V.S. võis saada vasaku käe haavad ja marrastused/kriimustused käe löökidele ette panemisest/löökide tõrjumisest. Kriminaalasjas on tuvastatud, et enne kiirabi ja politsei saabumist oli I. Varik sündmuskohalt juba lahkunud. Tema sõnul otsustas ta kiiresti peolt lahkuda ja läks koju magama. Sellist käitumisviisi võib hinnata sündmuskohalt põgenemisena, mistõttu vastava maakohtu järeldusega võib nõustuda.
13. Kaitsja ei ole nõus kohtuga selles, et I. Variku ütlused on vastuolus tunnistajate ja kannatanu ütlustega. Vägivalda V.S. suhtes tuleb hinnata hädakaitsena.
14. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et I. Variku ütlused olulistes tõendamiseseme asjaoludes on vastuolus teiste tõenditega - tunnistajate ja kannatanu ütlustega. I. Varikul ja V.S. l oli osade peoliste juuresolekul tüli ebaõnnestunud ühise äri teemal, mida V.S. tahtis arutada. I. Variku sõnul lõi ta V.S. le rusikaga näkku koridoris enne garaaži minekut teiste nähes. V.S. kukkus maha. V.S. sõnul lõi I. Varik talle rusikaga näkku vasaku silma piirkonda garaažis. Maakohus on teinud õige järelduse, et I. Variku väidet löömise kohta majas koridoris ükski tõend ei kinnita ning selles osas on tema ütlused teiste isikuliste tõenditega vastuolus. I. Variku sõnul garaažis ründas teda V.S. ning ründe peatamiseks võttis ta kätte esimese ettejuhtuva asjana pudeli, nad rüselesid ja pudel purunes selle käigus. Selles, et garaažis ei saanud sündmus areneda I. Variku kirjeldatud viisil, võttis ringkonnakohus seisukoha juba eelnevalt. Kannatanu ja süüdistatava ühise sõbra, tunnistaja H.M. sõnul oli enne garaaži minekut nende nähes toimunud sõneluse käigus V.S. ja I. Varik tõukasid teineteist, kuid ei löönud, samal ajal rääkisid suhteliselt sisutut juttu. Tunnistaja lahkus nende juures, minnes tagasi peolauda. Tunnistaja kirjeldatud omavahelise tõuklemise osas ei saa järeldada, et V.S. oleks rünnanud I. Varikut, mistõttu omavahelist tõuklemist osapoolte vahel ei tekkinud I. Varikule hädakaitseseisundit.
15. Kaitsja arvates ei ole õige maakohtu järeldus sellest, et I. Varik võttis garaaži minekul viinapudeli kaasa eesmärgiga sellega rünnata V.S. d. Siinkohal ringkonnakohus on nõus kaitsjaga. Viinapudeli kaasavõtmisest garaaži ei saa tõsikindlalt järeldada, et I. Varikul oli eesmärk sellega vigastada V.S. d. I. Variku sõnul ütles ta V.S. le, et lähme räägime asjad selgeks. Ta võttis viinapudeli kaasa selleks, et võtta pits ja pidada aru. Ringkonnakohtu arvates võis I. Variku esialgne eesmärk viinapudeli kaasavõtmisest ka olla nii. Asjaolust, et garaažis I. Variku ja V.S. vaheline konflikt eskaleerus, mille käigus tekitas I. Varik V.S. le purustatud viinapudeliga kehavigastusi, ei saa tingimata järeldada, et tal selline eesmärk oli juba varem. 9 Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et eeltoodu annab aluse järeldada I. Variku kavatsetust tekitada V.S. le raske tervisekahjustus. Nagu eelnevalt sai märgitud, ei saa tõsikindlalt jaatada I. Variku kavatsetust tekitada V.S. le raske tervisekahjustus juba viinapudeli kaasa võtmisest garaaži minekul. Ringkonnakohtu arvates aga siis, kui I. Varik purustatud viinapudeliga ründas V.S. d, oli tal otsene tahtlus tekitada sellega V.S. le raskeid tervisekahjustusi, mis võivad ohustada kannatanu elu. Nimelt on igale mõistlikule inimesele teistehulgas ka I. Varikule, ettenähtav, et intensiivselt rünnates ja vigastades teist inimest „roosiks“ löödud viinapudeliga, vigastab ta kannatanut eluohtlikult, vähemalt peab seda võimalikuks.
16. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse I. Variku süüditunnistamises ja karistamises

§ 118lg 1 p 1 järgi muutmata.

Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. 52. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja maakohtu otsusega 60 minutit ja koostas apellatsiooni kokku 240 minutit ning taotleb selle eest tasuna 324 eurot (sh käibemaks 54 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaitsja riigi õigusabi tasu summas 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, tuleb kaitsjatasu välja mõista I. Varikult riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 10