KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5736 Kohtuasi X AS-i aval

) § 244 lgs 1 sätestatud eeldused täitmata, sest avaldaja on avalduse lisana esitanud postituse, mis ei saa enam kaduma minna ning mille kasutamine ei saa olla raskendatud. Lisaks ei ole avaldaja avalduses välja toonud, milles seisneb tema majanduslik kahju ning kuidas, millal ja millises suuruses on talle kahju tekitatud ega ka põhjuslikku seost postituse ja kahju vahel. Üldsõnaline väide tekkinud majanduslikust kahjust ei ole piisav. Samuti on postituse puhul tegemist hinnanguga, mitte andmetega, mille ümberlükkamist saaks nõuda. Juriidiline isik ei saa nõuda moraalse kahju hüvitamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks või saata asi tagasi maakohtule. Määruskaebuses kordas avaldaja suures osas maakohtus väljatoodut. Avaldaja väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused on täitmata. Eesti õigusaktid ei sätesta, kui kaua peavad teenuse osutajad säilitama logifaile selle kohta, kes klientidest oli kindlal ajahetkel konkreetse dünaamilise IP-aadressi all võrgus, mistõttu on oht, et lähevad kaduma tõendid, mille abil saaks kindlaks teha kostja isiku tulevase menetluse jaoks. Samuti on maakohus ekslikult viidanud hagita menetluse sätetele. Lisaks on eeltõendamismenetluse eesmärkidega vastuolus maakohtu põhjendus, et avaldaja väited on tõendamata, ning asjaolude tuvastamine ja neile õiguslike hinnangute andmine, mis saab toimuda alles põhiasja menetlemisel. Avaldaja esitatavaid nõudeid ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, seega ei esine hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Juhul, kui maakohtu seisukoht nõuete põhistamata ja tõendamata jätmise kohta on õige, siis oleks kohus pidanud avaldajale andma võimaluse seisukohtade täiendamiseks.
2. Tulevase vastaspoole kaitseks määratud esindaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 2

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata. 9. Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas avaldaja saab

§ 244alusel nõuda 14.

juunil 2020 portaalis Y avaldaja kohta väiteid sisaldava postituse teinud isiku tuvastamist võimaldavate andmete esitamist. 10. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, eeltõendamismenetluse algatamiseks täitmata. et praegusel juhul on eeldused 10.1.

§ 244

lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht.

§ 244

lg 2 esimese lause järgi võib eeltõendamismenetluses korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu menetlustoimingu. Kolleegium märgib, et seega on eeltõendamismenetluse läbiviimise eesmärk luua võimalus tõendite tagamiseks. 10.2. Avaldaja on selgitanud, et ta soovib koguda tulevase vastaspoole isiku tuvastamist võimaldavaid tõendeid. Kolleegium sellega ei nõustu, sest avaldaja eesmärgiks ei ole paluda kohtul tõendeid koguda või neid muul viisil tagada. Ennekõike palub avaldaja, et kohus selgitaks välja kostja isiku tuvastamist võimaldavad andmed, eesmärgiga esitada selle isiku vastu hagi. Kolleegium on seisukohal, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole

§ 244alusel võimalik.

Kostja isiku väljaselgitamisele suunatud taotlus ei ole käsitav tõendite kogumise taotlusena eeltõendamismenetluse kaudu vastavalt

26. peatükis sätestatule. Vastupidist järeldust ei saa teha ka avaldaja kaebuses tsiteeritud ringkonnakohtu lahendist asjas nr 2-21-9208, mille kohaselt on kommentaaride kirjutajate tuvastamist võimaldavate andmete saamisele suunatud avalduse eesmärk mh koguda tõendeid tulevase hagi aluseks olevate väidete tõendamiseks, sest avaldajal tuleb vaidluse korral tõendadada, et just kostja on teatava kommentaari autor. Kolleegium märgib, et esmane küsimus avaldaja jaoks on siiski kostja isik. Muude asjaolude tõendamiseks, kui avaldaja ei saa tõendit ise esitada, saab ta menetluses olevas tsiviilasjas

§ 236lg 2 järgi taotleda kohtult abi tõendite kogumisel.

10.3. Avalduse kohaselt soovib avaldaja välja selgitada vaidlusaluse postituse teinud kasutaja nime ja kontaktandmed, et selle isiku vastu hagi esitada. Kolleegium märgib, et

§ 338

lg 1 p 1 järgi peab hageja hagiavalduses märkima menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed.

§ 371

lg 1 p-st 11 tulenevalt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Eelnevat arvestades peab hageja ise hagiavalduses märkima, kelle vastu tema nõue on suunatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust kostja isiku tuvastamiseks kohtu poolt või kaasabil. 10.4. Avaldaja taotleb praegusel juhul andmete välja nõudmist Telia Eesti AS-lt, kes pakub oma klientidele võimalust kasutada internetiteenust. Kolleegium selgitab, et sideettevõtjalt andmete nõudmist reguleerib elektroonilise side seadus (ESS). ESS § 101 lg 1 kohaselt peab sideettevõtja tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi talle sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmetele kliendi ja teiste isikute kohta. ESS § 1111 lg 11 p 5 järgi edastatakse sama paragrahvi lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmed (nt kliendi nimi) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule. Teabe andmise kohustust täpsustab ESS § 1141, mille järgi peab sideettevõtja esitama kohtule 3

§ 236lg-d 1 ja 3, § 279), millega aga praegusel juhul tegemist ei ole.

Samuti tuleneb ESS § 1111 lg-test 3 ja 4 koosmõjus ESS § 106 lg-ga 3 sideettevõtjale kohustus säilitada internetiühendust kasutanud kliendi tuvastamist võimaldavaid andmeid üksnes ühe aasta aja jooksul, milline tähtaeg on nüüdseks möödunud. 10.5. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja isiku väljaselgitamisele suunatud taotlust käsitada ka taotlusena asjaolude eelnevaks tuvastamiseks

§ 244lõike 3 tähenduses.

Viidatud sätte kohaselt võib isik olukorras, kus menetlus ei ole alanud, taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks isiku seisund või eseme seisund või väärtus; kahju või eseme puuduse põhjus; kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. Praegusel juhul ei langeks tuvastatavad asjaolud lg-s 3 esitatud loetelu alla. Samuti ei ole taotletavaks menetlustoiminguks ekspertiisi määramine. Seega ei ole ka

§ 244lg-s 3 sätestatud eeltõendamismenetluse algatamise alus kohaldatav.

10.6. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et

§ 244

ei anna võimalust algatada eeltõendamismenetlus kostja isiku kindlaks tegemiseks. 11. Kuna kolleegium leiab, et

§ 244

ei näe ette kostja andmete kogumise ja väljastamise alust, siis puudub vajadus hinnata, kas avaldaja väidetavalt esitatav põhihagi on perspektiivikas ning sellekohased põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Kolleegium ei pea vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele, mis puudutavad maakohtu määrusest välja jäetud põhjendusi. 12. Määruse peale ei saa

§ 247lg 4 teise lause järgi määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi avaldaja kanda.

Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Vastaspoolt esindama määratud advokaadi tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks ja mõistab avaldajalt välja maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 4