) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisele laenu ja teine pool kohustub selle tagastama.
lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist
Pooled sõlmisid 25.01.2010 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu 200000 krooni ja laenu tagastamise tähtaeg oli 01.08.2010. Nende asjaolude üle vaidlus puudus ja seega leiab kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud
lg 1 järgi laenuleping, mille järgi oli laenu tagastamise tähtaeg
Vastavalt eesti krooni ja euro vahelisele kursile on 200 000 eesti krooni 12 782,33 eurot. Kostja on tõendanud kohtule esitatud koos K lisaks (23.04.21 dokumendi lisa) oleva pangakonto väljavõttega, et ta on tasunud hagejale ära laenuvõlga 7586,75 € 24.05.18 ehk enne hagi esitamist, kuid pärast laenu tagastamise tähtaega. Tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja oleks ära tasunud kogu laenu 200000 kr ehk 12 782,33 eurot, ei ole kohtule esitatud. Eeltoodud kostja esitatud maksedokumendiga on tõendatud, et kostja on täitnud oma laenu tagastamise kohustust osaliselt ja ta on jäänud hagejale veel võlgu laenu 1695,58 € (hagetav 9282,33 € - 7586,75 € /kostja maksedokumendi järgi tasutud summa/ või 12 782,33€ /antud laen/ - 3500 € /hagis esile toodud makstud osa/ - 7586,75 € /kostja maksedokumendi järgi tasutud/). Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud ära laenuvõla osa 1695,58 €, siis on ta rikkunud pooltevahelisest laenulepingust ja
lg 1 tulenvat laenu tähtaegase (01.08.2010) tagastamise kohustust
Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist - võla tasumist summas 1695,58 €
lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 järgi ning selles ulatuses on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud. Kuna kostja tõendas, et ta oli tasunud ära osaliselt (7586,75 €) võlga enne hagi esitamist, siis on hageja nõue selles ulatuses põhjendamata 2
MS § 165 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele 18% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud 18% ulatuses TsMS § 163 lg 1 järgi kostja kanda ning kostja menetluskulud 82% ulatuses hageja kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust, kuna kostja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks vaid lõiv 550 €, millest 99 € jääb kostja kanda ja kostjalt tuleb 99 € hageja kasuks välja mõista. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.