Obsah (7)

§ 6§ 175§ 176§ 2§ 173§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Marge Sillamaa Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2022.a,Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-59616 Tsiviilasi A J kohu

§ 6lg 1).

1. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
2. Harju Maakohtu menetluses oli A J pankrotimenetlus. 06.09.2016 kinnitati A Ju pankrotimenetluses lõpparuanne ning algatati kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks määrati Svetlana Pilden. Täitmata kohustused võlausaldajate ees olid alljärgnevad: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu 16 165,84 eurot Kohtutäitur Marek Laanemets 1 814,16 eurot Kohtutäitur Hille Kudu 69,55 eurot xxx AS 4 162,36 eurot.
3. Usaldusisik on kohtule esitanud aruanded: 09.03.2017, 20.02.2018, 23.11.2018, 08.11.2019, 29.12.
5. Usaldusisik on esitanud 06.09.2021 lõpparuande ja taotluse otsustada võlgniku kohustustest vabastamine

§ 175lg 1 alusel.

Täitmata kohustused võlausaldajate ees on alljärgnevad:

1. Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu – nõue 15 582,62 eurot;
2. KT Marek Laanemets – nõue 1748,69 eurot;
3. KT Hille Kudu –nõue 67,06 eurot;
4. xxx AS- nõue 4012,19 eurot. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid kohustustest vabastamise menetluses kokku summas 801,35 eurot. Kohustuste vabastamise menetluse vältel vabanes võlgnik vanglast 2018 ning suvel 2020 oli taas vahistatud. Usaldusisik toob välja, et võlausaldaja Xxx AS nõude näol on tegemist kahju hüvitamise nõudega.
5. Kohus edastas menetluse lõpetamise taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldajad, kes seda soovisid, on oma kirjalikud seisukohad kohtule edastanud.
6. Võlausaldaja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu jätab A Ju kohustustest vabastamise menetluses lõpliku otsuse kohtu teha, kuid palub otsustamisel arvesse võtta, et võlgnik on oma tahtlike tegude tõttu ise tekitanud olukorra, kus ta pole võimeline suuremat tulu teenima ja seetõttu võlausaldajate ees kohustusi täitma suuremas ulatuses kui 3,6%. Eesti Vabariigi nõude katteks on laekunud kohustustest vabastamise menetluse ajal 583,22 eurot ning 23.09.2021 seisuga on nõude jääk 15 582,62 eurot. Seega on kohustustest vabastamise menetluse ajal tasutud ca 3,6% nõudest. Võlgnikule on aga täiendavalt lisandunud 12.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-208278/53 välja mõistetud menetluskulude hüvitis summas 4274,72 eurot. Pankrotiseaduse § 176 lg 2 järgi ei lõpe tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seda normi tõlgendades on Harju Maakohus 18.05.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-11-35881 olnud seisukohal, et ka kriminaalmenetluse kulud kuuluvad

§ 176

lg 2 sätestatud mittelõppevate kohustuste hulka, sest on vahetult seotud õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuga ega ole mõistlikult eraldatavad (õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju tuvastamise kulud on selle kahjuga lahutamatult seotud). A Ju kohustused Eesti Vabariigi ees moodustavad kriminaalmenetlusest tulenevast menetluskuludest, mistõttu ei ole võlgnikul käesolevas menetluses võimalik eelnimetatud kohustustest vabaneda. 6. Ärakuulamisel 25.11.2021 selgitas võlgnik täiendavalt, et on tasunud u 600 eurot võlausaldajatele. Soovib, et kohus vabastaks kohustustest, sest need on üüratud summad ja talle üle jõu käiv summa. Ta on xxx-aastat vana, tal on kaks rasket haigust, peab veel xxx aastat vanglas olema. Võlgnik palub lahendi saata tõlgituna vene keelde. Kohtumääruse põhjendused 7.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 8.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (20.10.2016) on möödunud viis aastat. 9. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

2 10.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on A J täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust (t II l 22,29, 35, 49, 52). Võlgnikule on määratud Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr xxx xxx kehtivusega 16.10.2018-15.10.2023, diagnoositud xxx, olenemata sellest, aga on võlgnik suutnud võlausaldajatele tasuda 3,6% võlgnevuste katteks. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku ainsaks sissetulekuks pension, töötutoetus, toimetulekutoetus, sotsiaaltoetus ning vähene sissetulek Tartu vanglast ja töötukassa sõidukulud ja koolituse stipendium. Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgnik on suure osa menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses, mistõttu on tema võimalused mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks olnud piiratumad kui vabaduses viibival isikul. Siiski on võlgnik teeninud tulu ning rahuldanud ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal ligikaudu 3,6% võlausaldajate pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetest. 12.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara. Riigikohus on 30.10.

1. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud.
2. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (RKTKm 3-2-1-46-13 p 11). Arvestades asjaolusid, mh seda, et võlgnik on enamuse ajast menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses, leiab kohus, et A J on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pole süüliselt rikkunud oma kohustusi võlgadest vabastamise menetluse kestel. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et võlgnik on xxxaastane xxx pensionär. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
3. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma 3 võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust.
4. Seega on võlgnik kohtu hinnangul täitnud

§-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka

§ 175lg 1 p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Eeltoodust tulenevalt kuulub A Ju taotlus osaliselt rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. 15.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

1. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus on välja toonud, et võlgnikule on kohustustest vabastamise menetluse kestel täiendavalt lisandunud 12.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr xxx välja mõistetud menetluskulude hüvitis summas 4274,72 eurot. Kohus leiab, et pärast vanglast vabanemist on võlgnikul võimalik täita kohustused, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, k. a menetluskulude hüvitis. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kriminaalsasjas nr xxx on võlgnikult menetluskulude summana välja mõistetud 4274,72 eurot ning selle aluseks olnud kuriteod pani võlgnik toime ajal, mil tema suhtes oli käimas võlgadest vabastamise menetlus. Võlgnikult on 12.03.
2. a otsusega kriminaalasjas välja mõistetud kahjuhüvitis summas 3600 eurot Xxx AS kasuks.

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eeltoodust tulenevalt ei vabane võlgnik Xxx AS nõude tasumise kohustusest summas 4012,19 eurot.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. 4 /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Hensiksen Kohtunik 5