← Eesti

2-22-4207/14

Obsah (14)§ 602§ 603§ 604§ 605§ 606§ 659§ 477§ 665§ 472§ 173§ 172§ 171§ 174§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 22. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-4207 Tsiviilasi X avaldus Alexston

) § 475 lg 1 p 11 järgi tuleb avaldus vaadata läbi hagita asjana. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 näeb ette, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. 2.

  1. Äriregistri kohaselt on avaldaja ühingu endine osanik ja juhatuse liige, st likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isik. Avaldaja esitas vara jaotusplaani
  2. veebruari 2022 seisuga, mille järgi on ühingu pangakontole jäänud 2266,93 eurot. Kui ühingul on vara, tuleb läbi viia likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. 2.3.

§ 602

alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel või omal algatusel juriidilise isikule likvideerija.

§ 603

lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Sama paragrahvi teine lõige lubab likvideerijaks nimetada mh pankrotihalduri ja kolmanda lõike kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

§ 604

lg 1 teise lause järgi ei ole kohus likvideerija isiku määramisel avaldusega seotud. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsuse või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. 2.

  1. Avaldaja palub määrata likvideerijaks iseennast. Maakohus leidis, et avaldaja ei põhjendanud oma sobivust likvideerijaks. Avaldaja viis juba läbi ühingu likvideerimismenetluse, aga tema tegevus tõi kaasa vajaduse täiendavaks likvideerimiseks. Seetõttu kohus avaldajat likvideerijaks ei määra. 2.
  2. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis
  3. aprillil 2022 nõusoleku ühingu likvideerija ülesannete täitmiseks, mistõttu kohus määrab ta ühingu likvideerijaks. Kohus selgitas likvideerija ülesandeid ja tema üle teostatavat järelevalvet. 2.
  4. Likvideerija võib

§ 605

lg 1 alusel nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui nad ei jõua selles kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega. 2.7. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Maakohus edastas vaidlustatud määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas

§ 606

lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule, st ühingule. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada likvideerija määramise osas ja määrata ennast likvideerijaks. Ühtlasi palub avaldaja keelata kohtu määratud 2

(4)likvideerijal kohtumenetluse ajal likvideerija ülesannete täitmine kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. 3.
  1. Vaidlustatud määrus on olulises osas põhjendamata. Piisav pole põhjendus, et avaldaja ei sobi likvideerijaks, sest tema tegevuse tulemusel on vajalik ühingu täiendav likvideerimine. Kohus jättis tähelepanuta, et avaldaja on sama juhatuse liige, kes lõpetas ühingu tegevuse, ning ainus vara on raha ühingu pangakontol. Puudub alus kahtluseks, et juriidilise isiku juhatuse liige ei ole võimeline viima läbi täiendavat likvideerimismenetlust. Samuti ei ole kolmandaid isikuid, kelle huvides oleks erapooletu likvideerija määramine vajalik. 3.
  2. Pankrotihalduri määramine likvideerijaks on ilmselgelt ebaproportsionaalne omandiõiguse piirang, sest nii kaasnevad ühingule kulud. Meedias ilmunud artiklite põhjal on alust uskuda, et pankrotihaldurile makstakse väga kõrget tasu. Sisuliselt muutub likvideerimismenetlus ühingule kahjulikuks, mis on vastuolus juhatuse liikmele seadusest tuleneva hoolsuskohustusega. Sellises olukorras on juhatuse liige kohustatud osaühingu huvides määruskaebuse esitama, vältimaks kahju tekkimist. Hagita menetluse põhimõtetega on vastuolus, et kohus eelistab pankrotihalduri huvi tulu teenida avaldaja huvile viia likvideerimismenetlus läbi võimalikult väikeste kuludega.
  3. Maakohus tegi
  4. aprillil 2022 määruse, millega võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis tähelepanuta kaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotluse. Maakohus põhjendas, et

ei näe ette likvideerija määramise menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalust. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

  1. aprillil
  2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määrust otsustusega menetluskulude jaotuse kohta, aga jätab sama määruse sisulises osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1).

Ühtlasi jääb rahuldamata määruskaebuse tagamise taotlus. Avaldaja kannab kaebusega seotud menetluskulud.

  1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse tagamise taotlust. 6.
  2. Maakohus märkis
  3. aprilli 2022 määruses, et juriidilisele isikule likvideerija määramise menetluses ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. See on kooskõlas

§ 477

¹ lg-s 1 sätestatuga, et esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul asjakohast menetlust kirjeldav

-i

  1. ptk ei sisalda tõepoolest normi, mis võimaldaks esialgse õiguskaitse rakendamist. 6.
  2. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et

§ 665

lg 2 näeb ette võimaluse enne määruskaebuse lahendamist määruskaebus tagada, mh peatada vaidlustatud määruse täitmine või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. Sarnaselt tuleneb

§ 472

lg 1 p-st 1, et kui viivitamata täitmisele kuuluva lahendi peale esitatakse määruskaebus, siis saab kohus peatada lahendi täitmise. Need sätted kohalduvad ka neis hagita asjades, kus esialgne õiguskaitse pole

§ 477¹ lg 1 järgi lubatav.

6.

  1. Määruskaebuse tagamine pole käesoleval juhul siiski vajalik ega põhjendatud. Avaldaja ei toonud esile, milles saaks avalduda eriline kahju juhul, kui kohtu määratud likvideerija asub vaidlustatud määrust täitma. Ringkonnakohtu hinnangul on ühingu vaatekohast mõistlik ja vajalik, et täiendav likvideerimine viiakse läbi mõistliku aja jooksul. Lisaks määras maakohus likvideerijale kuupäevalise tähtaja. Neil kaalutlustel jääb kaebuse tagamise taotlus rahuldamata.
  2. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust sisuliselt muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks kaebusele järgmist. 7.
  3. Juriidilise isiku likvideerija määramisel teostab kohus kaalutlusõigust, st teeb diskretsioonil põhineva otsustuse. Kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, 3

(4)kui kohus on kaalumispiire oluliselt ületanud (vrd nt Riigikohtu
  1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 15 teine lõik). 7.
  2. Käesoleval juhul ei ületanud maakohus kaalumispiire ja põhjendas määrust piisavalt. Õige on maakohtu arusaam, et kui avaldaja ei tulnud eelmises likvideerimismenetluses toime kõigi likvideerija kohustuste täitmisega, siis puudub alus eeldada hakkamasaamist täiendava likvideerimisega. ÄS §-dest 209, 211 ja 215 tuleneb nende koostoimes, et likvideerijal peab olema ülevaade likvideeritava juriidilise isiku varast ja kohustustest. Maakohus põhjendas asjakohaselt, et kui avaldaja eelmisel korral sellist ülevaadet endale ei loonud, siis ei saa maakohus teda ka sel korral usaldada. Samas eeldab isiku likvideerijaks määramine, et kohtu hinnangul on ta piisavalt usaldusväärne. 7.
  3. Õige on avaldaja arusaam, et kohtu määratud likvideerija saab nõuda oma toimingute eest tasu. Siiski ei tähenda see, et tasu võiks olla ebaproportsionaalne või põhjendamatult suur. Maakohus märkis asjakohaselt, et kui kohtu määratud likvideerija ja ühing ei saavuta kokkulepet tasu suuruse osas, siis määrab tasu kohus. Ühingu huvides ei tarvitse olla võimalikult odava, aga see-eest puudustega likvideerimismenetluse korraldamine.
  4. Maakohus rikkus

§ 173lg 1, kui jättis tegemata otsustuse menetluskulude jaotuse kohta.

Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

§ 172lg 6 esimese lause alusel jäävad avaldusega seotud menetluskulud ühingu kanda.

9. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 alusel avaldaja kanda.

§ 174

lg 4 ja § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus, kui selleks esitatakse taotlusi. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse sisulise osa peale saab kaevata

§ 606lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause alusel. Määruskaebuse tagamata jätmise peale seadus kaebeõigust ette ei näe. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.