← Eesti

2-20-7619/97

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7619 Kohtuasi X avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Tallinna Kesklinna Valitsus (registrikood 75014221), lepingulised esindajad Marge Rungi ja Marje Paljak Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Võtta tõendina vastu X
  5. augusti
  6. a menetlusdokumendile lisatud
  7. augusti
  8. a ambulatoorne epikriis.
  9. Jätta X määruskaebus rahuldamata.
  10. Jätta Harju Maakohtu
  11. juuni
  12. a määrus muutmata.
  13. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud Q-le määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb 2-20-7619 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
  14. X (isa) esitas
  15. mail 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks isa ja lapse Q (laps) suhtluskorra järgmiselt: 1) kummagi vanema kohtumised lapsega toimuvad esimesed kaks kuud ühe nädala (pühapäevast pühapäevani) kaupa. Lapse üleandmine toimub pühapäeviti kell 19.00 selle vanema elukohas, kellega laps veedab järgneva nädala. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis toimub lapse üleandmine p-des 2–5 nimetatud päevadel vastavale suhtlusperioodile eelneva päeva õhtul kell 19.00 selle vanema elukohas, kellega laps veedab p-des 2–5 nimetatud päevad. Alates kolmandast kuust toimuvad kummagi vanema kohtumised lapsega kahe nädala kaupa (pühapäevast ülejärgmise pühapäevani); 2) emadepäeva veedab laps alati emaga; 3) isadepäeva veedab laps alati isaga; 4) jõulupühade ja aastavahetuse suhtes kehtib järgmine erikord: laps veedab iga kahe aasta tagant jõulupühad (24–
  16. detsember) kuni
  17. jaanuarini isaga Mehhikos;
  18. a-l on laps alates
  19. detsembrist kuni
  20. jaanuarini 2021 isaga Mehhikos; kui isa on
  21. a jõulupühadest uusaastani Eestis, veedab laps
  22. a-l erandkorras emaga jõulupühad ja isaga aastavahetuse; kui laps veedab jõulupühad Eestis, veedab laps jõulupühad paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga; kui laps viibib aastavahetusel (
  23. detsember kuni
  24. jaanuar) Eestis, veedab ta selle paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga; 5) jaanipäeva ja lihavõttepühad veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga; 6) lapse sünnipäeva tähistamine toimub koos mõlema vanemaga sõltumata sellest, kumma vanema juures laps suhtluskorra järgi viibib. Mõlema vanema perekonnaliikmed võivad lapse sünnipäeval osaleda; 7) kumbki vanem võib viibida lapse lasteaiaüritustel ning seal lapsega suhelda; 8) p-des 2–5 kehtestatud eripäevad ei katkesta suhtluskorra tavapärast kulgu, vaid annavad õigustatud vanemale lisapäevi lapsega. Viimase eripäeva õhtul kell 19.00 tuleb laps anda üle vanemale, kelle juures laps peaks tavapärase suhtluskorra järgi jooksval nädalal olema, v.a juhul, kui kummagi vanema eripäev langeb nädalale, mil laps juba viibib selle vanema juures; 9) vanemal on õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega mistahes vahetu kommunikatsioonivahendi teel. Laps ja teine vanem võivad üksteisele helistada. Vanem ei sekku lapse telefonivestlusesse teise vanemaga. Lapsele peab tema soovi korral olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus; 10) kumbki vanem ei tohi mõjuva põhjuseta lapse üleandmist takistada. Mõjuv põhjus on lapse haigestumine või õnnetus või muud erakorralised asjaolud, mille puhul ei saa eeldada, et lapse üleandmine on lapse tervisele, kõlblusele ja elule ohutu. Mõjuva põhjuse esinemisel tuleb sellest teavitada teist vanemat esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 11) kumbki vanem julgustab last suhtlema teise vanemaga ning kumbki vanem ei halvusta teist vanemat lapse ees; 2 2-20-7619 12) kumbki vanem ei tee lapsega plaane ajaks, mil laps on suhtluskorra järgi teise vanemaga; 13) vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppega muuta nädalate jaotust, kui see on vajalik lapsega reisimiseks või muudeks tegevusteks mis kestavad kauem kui vanema suhtluskorrajärgne suhtlemisperiood. Sel juhul võib vanem, kelle suhtlemisperiood lapsega lüheneb teise vanema reisi või tegevuste tõttu, nõuda kaotatud aja kompenseerimist; 14) kumbki vanem võib lapsega reisida teise vanema nõusolekuta Euroopa Liidu piires, teatades sellest teisele vanemale ette vähemalt 10 päeva. Lühem etteteatamistähtaeg on lubatud üksnes juhul, kui reisimine on vältimatult vajalik eelkõige lapse huvide tagamiseks; 15) isa võib lapsega ema nõusolekuta reisida Mehhikosse, mh võib isa selleks läbida kolmandaid riike; 16) enne reisi peab kumbki vanem kindlustama, et lapse reisidokumendid on reisi toimumise ajaks selle vanema käes, kes lapsega reisib; 17) suhtluskord hakkab kehtima kohtumääruse jõustumisele järgnevast pühapäevast ning kehtib kuni
  25. septembrini lapse koolimineku aastal või kuni vanemad seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppega muudavad. Esimesel nädalal on laps isa juures; 18) vanemad lahendavad mistahes erimeelsused läbirääkimiste teel. Kui see ei õnnestu, võib kumbki vanem kasutada seaduses ettenähtud vahendeid suhtluskorra täitmiseks ja lepitamiseks. 1.
  26. Avalduse kohaselt sündis isa ja C (ema) suhtest
  27. juulil 2015 laps. Vanemad ja laps elasid kuni
  28. a aprillini koos. Pärast seda kolis isa pere ühisest kodust välja ning laps elas vaheldumisi mõlema vanema juures. 1.
  29. Vaatamata isa pingutustele ja lastekaitsespetsialisti kaasamisele, ei ole vanemad suutnud kohtuväliselt kokku leppida pikaajalises võrdsemas suhtluskorras. Ema dikteerib isa ja lapse kohtumisi ette ning kui isa nendega ei nõustu, ei näe ta last üldse. Ema on nõus isa ja lapse suhtlemises ette kokku leppima ainult paari päeva kaupa ning taganeb ka juba kokkulepitud suhtlemisaegadest. Seejuures on ema nõus ainult sellise suhtluskorraga, mille järgi isa kohtub lapsega 12–16 tundi nädalas (6–8 tundi kahel päeval) ning ööbib ainult ema juures. Selline suhtluskord kahjustab isa ja lapse kiindumussuhet. Alates koroonapandeemia algusest on isa ja lapse kohtumised toimunud harva. Ema ja tema uus elukaaslane soovivad last isast võõrandada ning asendada teda kasuisaga. Samas on isa varem osalenud ja soovib ka edaspidi osaleda lapse elus võrdselt emaga. Seetõttu soovib isa võrdset suhtluskorda. 1.
  30. Ema takistab isal lapsega Mehhikosse isapoolsete sugulaste juurde reisimist. Isa peab oluliseks, et lapsel oleks kontakt Mehhikos elavate sugulastega ja ta saaks tutvuda Mehhiko kultuuriga. 1.
  31. Kliinilise psühholoogi arvamus lapsel autismispektri häire esinemise kohta põhineb ainult ema kirjeldusel ja on ema poolt mõjutatud. Laps on terve ja eakohase arenguga. Laps tunneb end isa juures rahulikult ja hästi. Tal ei ole isaga olles raskusi, stressi, vihapurskeid ega vägivalda, erinevalt sellest, kui ta on koos emaga. Järelikult on need ilmingud põhjustatud sellest, et laps ei tunne end ema või ema uue elukaaslasega või lihtsalt ema juures mugavalt. Ema kujutab ette, et laps ei suuda isa kodus kohaneda ja ei ole seal valmis ööbima. Laps on harjunud ööbima ja elama isaga. Isa ei ole kunagi ema ega lapse suhtes vägivalda kasutanud. 3 2-20-7619 Maakohtu esialgse õiguskaitse määrused
  32. Maakohus määras
  33. juuli
  34. a määrusega esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt: 1) laps kohtub
  35. a juulis isaga vanemate
  36. juunil 2020 allkirjastatud graafiku alusel, mille kohaselt saab laps isaga veeta aega ülenädalase regulaarsusega ühel nädalal üks päev ning järgneval nädalal kolm päeva ja üks öö (neist kaks päeva järjestikku ühe ööbimisega); 2) laps saab
  37. a augustis veeta isaga aega ülenädalase regulaarsusega ühel nädalal kaks päeva ning järgneval nädalal kolm päeva ja üks öö (neist kaks päeva järjestikku ühe ööbimisega); 3) laps veedab alates
  38. a septembrist isaga iganädalaselt kolm päeva ja kaks ööd.
  39. Maakohus reguleeris
  40. septembri
  41. a määrusega esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse suhtluskorda täiendavalt maakohtu
  42. juuli
  43. a määrusele järgnevalt: 1) laps viibib isaga iga paaritu nädala kolmapäevast reedeni; 2) laps viibib isaga iga paarisnädala reedest pühapäevani; 3) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast kolmapäeva õhtul või vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde kolmapäeval kell 10.
  44. Isa viib lapse ema juurde reedel kell 19.00; 4) paarisnädalatel võtab isa lapse lasteaiast reede õhtul vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde reedel kell 10.
  45. Isa viib lapse ema juurde pühapäeval kell 19.
  46. Puudutatud isikute seisukohad
  47. Ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ema pakkus välja, et isa ja laps võiksid suhelda järgnevalt: 1) laps viibib isaga iga paarisnädala teisipäeval kell 11.30 kuni 19.00 ja laupäeval kell 11.30 kuni 19.00; 2) laps viibib isaga iga paaritu nädala kolmapäeval kell 11.30 kuni 19.00; 3) emadepäeval viibib laps emaga ja isadepäeval isaga. Kui emadepäev langeb nädalavahetusele, mil laps viibib suhtluskorra järgi isaga, või isadepäev nädalavahetusele, mil laps viibib suhtluskorra järgi emaga, vahetavad vanemad emade- või isadepäeva nädalavahetuse ja sellele järgneva nädalavahetuse. Kui kokkulepet nädalavahetuse vahetamiseks ei saavutata, viibib laps emaga emadepäeval kell 11.30 kuni 19.00 ja isadepäeval isaga kell 11.30 kuni 19.00; 4) isa võtab lapse suhtluskorra alguses emalt vastu enda elukohas ning lapse üleandmine toimub isa elukoha välisukse ees; 5) isa viib lapse suhtluskorra lõppemisel ema elukohta ning lapse üleandmine toimub ema elukoha välisukse ees. 4.
  48. Võrdne suhtluskord ei ole lapsele jõukohane ja ta ei soovi isa juures nii palju olla. Lapse eest on sünnist saati hoolitsenud peamiselt ema. Ajal, mil vanemad ja laps elasid koos, käis isa tööl ja ema oli lapsega kodune. Isa viibis selle aja jooksul iga kuu kuni kaks nädalat välislähetuses. Pärast isa väljakolimist jäi laps elama emaga ning ta ei ole elanud mõlema vanema juures vahelduvalt. Vanemad küll proovisid isa väljakolimise järel rakendada võrdset suhtluskorda, kuid see ei õnnestunud. Laps ei harjunud sellega, sest tal oli raske emast pikalt 4 2-20-7619 eemal olla. Laps on kinnine ja väga kehva kohanemisvõimega. Ta on järjepidevalt väljendanud, et ta soovib olla suurema osa ajast emaga. Laps viibis ajavahemikul
  49. a juuni kuni
  50. a juuni isaga ligi neljandiku ajast ja emaga ülejäänud aja. Selle aja jooksul avaldas laps isa juures olles ka igal neljandal ööbimisel niivõrd tugevat soovi ema juurde tagasi minna, et isa viis lapse ise ema juurde või lasi emal lapsele järele tulla. 4.
  51. Ema ei ole kunagi lapse ja isa suhtlemist põhjendamatult takistanud ega püüdnud last isast võõrandada. Ta on teinud kõik endast oleneva, et laps isaga suhtleks, ning pakkunud selleks välja erinevaid viise. Samas on isa lastekaitsespetsialisti vahendusel sõlmitud kokkuleppeid järjepidevalt eiranud, sh keeldunud last emale kokkulepitud ajal tagastamast. Ema ja laps ei saa isaga sõlmitud kokkulepetest juhinduda, mis põhjustab lapsel turvatunde ja stabiilsuse puudumist. Seetõttu esinevad lapsel erinevad häired nagu kokutamine, voodi märgamine, küünte närimine, rusikaga pähe löömine ja pudikeeles rääkimine. Isa seab esikohale enda huvid ja kasutab last vahendina, saavutamaks lapse võrdne elamine mõlema vanema juures. Isa ja lapse lähedane ja soe suhe ei sõltu niivõrd koosveedetud ajast, kuivõrd selle sisust. 4.
  52. Laps on kohtu määratud ajutise suhtluskorra tõttu väga tugevas stressiseisundis ning tagasi on tulnud või on süvenenud lapse psühholoogilised ja psühhosomaatilised sümptomid nagu kõhukinnisus, iseenda löömine ning viha- ja nutupursked. See näitab, et ka ajutine suhtluskord ei ole lapsele jõukohane. Laps on sunnitud pidevalt kohanema ja kasutama kompensatsioonimehhanisme, et suhtluskorraga toime tulla ja ennast ületada. See pärsib lapse eakohast arengut. Ta on hakanud isa juures käimist võtma kui paratamatust ja kohustust. Laps on küll ajutise suhtluskorra alusel isa juures ööbinud, kuid see ei tähenda, et ta oleks sellega harjunud ja see vastaks tema huvidele. Laste kliiniline psühhiaater diagnoosis lapsel Aspergeri sündroomi. Psühhiaater on kokkuvõtlikult leidnud, et lapsel on püsivad raskused suhtlemise vastastikkuses, häiritud on verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, avalduvad kordustegevused ja verbaalsed rituaalid ning laps vajab sihipärast kompleksset sotsiaalsete ja kognitiivsete oskuste ning vilumuste arendamist. Lapsel on tugev vajadus ühe kindla elukoha järele ning talle ei sobi elada võrdselt ema ja isaga. Lapsega suhtlemine ei tohiks olla pendeldav. Ööbimised ja emast mitmeks päevaks eemal olemised ei ole lapsele jõukohased ning tõstavad tema ärevus- ja stressitaset ja põhjustavad heaolu langust. Laps kardab emast eemal olla ja isa juurde minna. Ema juuresolek ja kontakt emaga on vajalik lapse stressi ja ärevuse maandamiseks. See on lapse diagnoosile iseloomulik ja selle lapse eripäraga tuleb arvestada. Lapsele on jõukohane suhtluskord, mille alusel ta viibib isaga päevasel ajal.
  53. Lapse esindaja toetas avaldust osaliselt. Isa taotletud suhtluskord tooks lapse elukorralduses kaasa suured muutused, sest laps on siiani elanud emaga. Lapse praegune elukorraldus ei ole talle kahjulikku mõju avaldanud ja seda ei ole vaja muuta. Isa taotletud suhtluskorda ei ole kunagi proovitud. Sagedane elukohavahetus ei ole lapse huvides. Isa võiks lapsega kohtuda üle nädala reedest pühapäevani ning teisel nädalal näiteks neljapäeval. Välisriiki reisimine on hooldusõiguse küsimus ja selleks nõusoleku andmist ei saa suhtluskorraga reguleerida. Suhtluskorraga ei ole vaja reguleerida vanema õigust teada lapse elukohta, sest vanemal on seaduse järgi õigus saada selle kohta teavet. Kuna vanem peab seaduse järgi hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga, ei ole vaja suhtluskorras ette näha, et vanem ei või takistada lapse üleandmist. 5 2-20-7619 Suhtluskorras ei ole vaja reguleerida ka kokkulepete, sh nende vormiga seonduvat, vaid üksnes olukordi, kus vanemad ei pruugi kokkulepet saavutada. Suhtluskorraga ei kehtestata õiguste loetelu. Ajal, mil laps on ühe vanemaga, otsustab see vanem ainuisikuliselt lapse igapäevaelu asju, sh sünnipäeva tähistamisega seonduvat. Lahuselavaid vanemaid ei saa kohustada lapse sünnipäeva koos tähistama ning lasteaiaüritustel toimuvat ei pea suhtluskorraga reguleerima. Lapse sünnipäeva tähistamist võiks reguleerida selliselt, et lahusoleval vanemal on õigus lapsega kohtuda lapse sünnipäeval kell 10.00–12.
  55. Tallinna Kesklinna Valitsus ei toetanud isa avaldust, kuid toetas maakohtu
  56. septembri
  57. a esialgse õiguskaitse määrusega kindlaks määratud suhtluskorra jätkumist. Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitsetöötaja on alates
  58. a aprillist aidanud vanematel kokku leppida lapse huvidele vastavas suhtluskorras, kuid vanemate suurte erimeelsuste tõttu ei ole see õnnestunud. Ema sõnul põhinevad vanemate vahelised erimeelsused suhtluskorra küsimuses usaldussuhte puudumisel isaga. Samuti väljendab laps ema sõnul sageli hirmu isa juurde minemise ees ja on pärast isa juurest tulemist ärev. Vanemaid nõustanud lastepsühholoogi arvates võib lapse ärev olek olla tingitud keskkonnavahetusest. Lastepsühholoogil ega lastekaitsetöötajal ei ole alust arvata, et isa käituks lapsega halvasti, kui laps on isaga. Lastekaitsespetsialist tegi ka isa juurde kodukülastuse, kus viibisid mõlemad vanemad ja laps. Laps tundis end turvaliselt ja rõõmsana mõlema vanemaga. Lapse ja isa suhtluses ei olnud näha probleeme ega lapsepoolset hirmu. Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada lapse kohanemisvõime ja valmisolekuga suhtluskorda järgida, sh lapse tervisest tulenevate eripäradega. Aspergeri sündroomiga lapsele on oluline, et tema päevad ja tegevused oleksid planeeritud, päeva- ega nädalakavas ei toimuks ootamatuid muutusi ning kõik olukorrad oleksid etteaimatavad. On oluline, et lapsel säiliks lähedane ja usaldav suhe mõlema vanemaga, kuid arvestada tuleb ka lapse erivajadusest tulenevaid raskusi uute olukordadega kohanemisel ning igapäevast vajadust stabiilsuse ja rutiini järele. Maakohtu
  59. septembri
  60. a esialgse õiguskaitse määrusega kindlaks määratud suhtluskord on lapsele viimase poole aasta jooksul taganud stabiilse elukorralduse ja suhtluse isaga ning jätkuda võiks samasugune suhtluskord. Ei esine põhjuseid isa ja lapse suhtlemise aja vähendamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
  61. Harju Maakohus määras
  62. juuni
  63. a määrusega isa ja lapse suhtluskorra kuni lapse kooliminekuni kindlaks järgmiselt: 1) laps veedab isaga iga nädal kolm päeva ja kaks ööd; 2) laps viibib isaga iga paaritu nädala kolmapäevast reedeni; 3) laps viibib isaga iga paarisnädala reedest pühapäevani; 4) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast kolmapäeva õhtul või vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde kolmapäeval kell 10.
  64. Isa viib lapse ema juurde reedel kell 19.00; 5) paarisnädalatel võtab isa lapse lasteaiast reede õhtul vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde reedel kell 10.
  65. Isa viib lapse ema juurde pühapäeval kell 19.00; 6) emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga, toob isa lapse ema juurde emadepäeval kell 11.00; 6 2-20-7619 7) isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui tegemist on ema suhtluskorra ajaga, toob ema lapse isa juurde isadepäeval kell 11.
  66. Isa viib lapse ema juurde tagasi isadepäeval kell 19.00; 8) jõulud veedab laps alates
  67. detsembrist kell 11.00 kuni
  68. detsembrini kell 15.00 isaga ning
  69. detsembrist kell 15.00 kuni
  70. detsembrini kell 11.00 emaga. Isa võtab lapse ema juurest
  71. detsembril kell 11.00 ning ema tuleb lapsele järele
  72. detsembril kell 15.00; 9) paaritutel aastatel veedab isa aastavahetuse lapsega alates
  73. detsembrist kell 11.00 kuni
  74. jaanuarini kell 11.00 ning paarisaastatel veedab laps aastavahetuse alates
  75. detsembrist kell 11.00 kuni
  76. jaanuarini kell 11.00 emaga. Paaritutel aastatel võtab isa lapse ema juurest
  77. detsembril kell 11.00 ning ema tuleb lapsele järele
  78. jaanuaril kell 11.
  79. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga, võtab paarisaastatel ema lapse isa juurest
  80. detsembril kell 11.00 ning isa tuleb lapsele järele
  81. jaanuaril kell 11.00; 10) paarisaastatel veedab isa jaanipäeva lapsega selliselt, et isa võtab lapse ema juurest
  82. juunil kell 11.00 ning ema tuleb lapsele järele
  83. juunil kell 11.
  84. Paaritutel aastatel veedab ema jaanipäeva koos lapsega. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga, võtab paaritutel aastatel ema lapse isa juurest
  85. juunil kell 11.00 ning isa tuleb lapsele järele
  86. juunil kell 11.00; 11) paaritutel aastatel veedab isa lihavõtted lapsega selliselt, et isa võtab lapse päev enne suurt reedet ema juurest kell 19.00 ning ema tuleb lapsele järele reedel kell 19.
  87. Ema veedab lapsega reede kell 19.00 kuni esmaspäevani kell 11.00; 12) paarisaastatel veedab ema lihavõtted lapsega selliselt, et laps viibib ema juures kuni suure reedeni kell 19.00 ning laps viibib isa juures reedel kell 19.00 kuni esmaspäevani kell 11.
  88. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga, tuleb ema lapsele järele neljapäeval kell 19.00 ning isa tuleb lapsele järele reedel kell 19.00; 13) paaritutel aastatel veedab laps sünnipäeva alates kell 11.00 kuni 16.00 isaga ja paarisaastatel alates kell 11.00 kuni 16.00 emaga. Lapse võtab kell 11.00 see lapsevanem, kelle juures laps suhtluskorra alusel ei viibi, ning lapsele tuleb järele lapsevanem, kelle juures peaks laps suhtluskorra alusel viibima; 14) kui laps ei ole suhtluskorra alusel selle vanemaga, kellel on sünnipäev, on sellel vanemal õigus veeta soovi korral oma sünnipäeval lapsega aega ajavahemikus kell 11.00 kuni 19.
  89. Tavapärase suhtluskorra välise päeva puhul tuleb vanemal sellest ette teatada 30 päeva. 15) vanemad lahendavad erimeelsused kirjalike läbirääkimiste teel. 7.
  90. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - laps veedab suurema osa ajast emaga ning lapse ja isa suhtlemine ei ole kunagi toimunud võrdse suhtluskorra põhimõttel; lapsel on diagnoositud Aspergeri sündroom; laps on keskmisest kartlikum ja tagasihoidlikum; lapse suhtumine isasse ei ole negatiivne; lapse ja isa suhte säilitamine ei ole lapse huvidega vastuolus; isa ja laps on kohtunud esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra alusel ning kuigi alguses oli selle täitmine veidi keerulisem, on laps sellega harjunud. 7.
  91. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud rakendada võrdset suhtluskorda, vaid põhjendatud on jätkata esialgse õiguskaitse korras määratud ja toimiva suhtluskorraga. 7 2-20-7619 Kuivõrd lapsel on Aspergeri sündroom, tuleb arvestada lapse erivajadusi ja erisusi ning talle ei saa peale suruda talle üle jõu käivat elukorraldust. Aspergeri sündroomiga lapsele on oluline stabiilsus ja turvatunne, mistõttu on tähtis, et lapsel oleks üks kindel koht, mida ta saab nimetada püsivaks koduks. Laps veedab suurema osa ajast emaga ning ei ole isaga võrdse suhtluskorra alusel suhelnud. Võrdne suhtluskord oleks seega last ülemäära traumeeriv. Võrdse suhtluskorra puhul oleks lapsel kaks kodu, mis tekitaks lapses segadust ja tal oleks sellega väga keeruline kohaneda. Laps on aga harjunud esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorraga. Arvestades, et isa on taotlenud suhtluskorra määramist lapse kooliminekuni ja suhtluskord tuleb seega paari aasta jooksul niikuinii üle hinnata, ei ole suurte muudatuste tegemine ka põhjendatud. Praegu tuleks tähelepanu pöörata lapse Aspergeri sündroomile ning last võimalikult vähe traumeerida. Kui vanemad saavutavad lõpuks normaalse koostöövõime, on lapse koolimineku ajaks võimalik muuta suhtluskorda ning vajadusel suurendada isa ja lapse kohtumisi. Lapse reisimine Mehhikosse või mujale välisriiki on hooldusõiguse küsimus ning ei ole seotud lapsega suhtlemisega. Isal on võimalik taotleda kohtult reisi jaoks ühekordset luba. Mõistlikud on isa ettepanekud lapsega kohtumisteks isadepäeval, jõulupühadel, lihavõttel ja lapse sünnipäeval, kuid kohus täpsustab neid selguse ja täitmise huvides, võttes arvesse ka ema avaldatut. Suhtluskorraga ei ole vaja reguleerida seda, et laps peab olema vanematele kättesaadav ja vanematel peab olema õigus teada, kus laps viibib, kuivõrd need küsimused on reguleeritud seadusega. 7.
  92. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  93. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse suhtluskorra osas osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata lapse ja isa suhtluskord järgmiselt: 1) alates
  94. a juulist: 1.1) laps veedab isaga igal paaritul nädalal neli päeva ja kolm ööd, s.o teisipäevast reedeni; 1.2) laps veedab isaga igal paarisnädalal (ekslikult märgitud paaritul nädalal) kolm päeva ja kaks ööd, s.o reedest pühapäevani; 1.3) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast teisipäeva õhtul või vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde teisipäeval kell 10.
  95. Isa viib lapse ema juurde reedel kell 19.00; 1.4) paarisnädalatel võtab isa lapse lasteaiast reede õhtul vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde reedel kell 10.30; Isa viib lapse ema juurde pühapäeval kell 19.00; 2) alates
  96. a augustist: 2.1) laps veedab isaga igal paaritul nädalal viis päeva ja neli ööd, s.o esmaspäevast reedeni; 2.2) laps veedab isaga igal paarisnädalal (ekslikult märgitud paaritul nädalal) kaks päeva ja ühe öö, s.o laupäevast pühapäevani; 2.3) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast esmaspäeva õhtul või vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde esmaspäeva hommikul kell 10.
  97. Isa viib lapse ema juurde reedel kell 19.00; 8 2-20-7619 2.4) paarisnädalatel viib ema lapse isa juurde laupäeva hommikul kell 10.
  98. Isa viib lapse ema juurde pühapäeval kell 19.00; 3) alates
  99. a oktoobrist: 3.1) laps veedab isaga igal paaritul nädalal seitse päeva ja kuus ööd, s.o esmaspäevast pühapäevani; 3.2) paarisnädalatel ei viibi laps isaga; 3.3) paaritutel nädalatel võtab isa lapse lasteaiast esmaspäeva õhtul või vastavalt lasteaia tunniplaanile. Kui laps ei käi lasteaias, viib ema lapse isa juurde esmaspäeva hommikul kell 10.
  100. Isa viib lapse ema juurde pühapäeval kell 19.00; 4) emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui tegemist on isa suhtluskorra ajaga, toob isa lapse ema juurde emadepäeval kell 11.00; 5) isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui tegemist on ema suhtluskorra ajaga, toob ema lapse isa juurde isadepäeval kell 11.
  101. Isa viib lapse ema juurde tagasi isadepäeval kell 19.00; 6) jõulupühad (23.–
  102. detsember) veedab laps igal paarisaastal isaga ja igal paaritul aastal emaga; 7) aastavahetuse (
  103. detsember –
  104. jaanuar) veedab laps igal paarisaastal emaga ja igal paaritul aastal isaga; 8) jaanipäeva (23.–
  105. juuni) veedab laps igal paarisaastal emaga ja igal paaritul aastal isaga; 9) lihavõttepühad (suur reede – pühapäev) veedab laps igal paarisaastal isaga ja igal paaritul aastal emaga; 10) lapse sünnipäeval veedab laps selle vanema juures, kelle juures laps suhtluskorra alusel viibima peaks. Vanem, kelle juures laps suhtluskorra alusel viibib, võimaldab teisel vanemal lapsega ajavahemikus 11.00–17.00 kaheks tunniks kohtuda; 11) kui laps ei ole suhtluskorra alusel selle vanemaga, kellel on sünnipäev, on sellel vanemal õigus veeta soovi korral oma sünnipäeval lapsega aega ajavahemikus kell 11.00 kuni 19.
  106. Tavapärase suhtluskorra välise päeva puhul tuleb vanemal sellest ette teatada 30 päeva; 12) lapsel on õigus minna isaga Mehhikosse vähemalt 14 kalendripäevaks kaks korda aastas. Reisimise aegseid suhtluskorra järgseid kohtumisi ei asendata; 13) vanemad lahendavad erimeelsused kirjalike läbirääkimiste teel. Isa esitas
  107. jaanuaril 2022 palve asendada määruskaebuses (ekslikult märgitud avalduses)
  108. a seoses selle möödumisega
  109. a-ga. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu määratud suhtluskord kooskõlas lapse parimate huvide ja suhtlemise võrdsuse põhimõttega ning on isa ja lapse suhtlust põhjendamatult riivav. Vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumine peab olema konkreetsete faktiliste asjaoludega põhjendatud. Praktika on näidanud, et isaga suhtlemine mõjub lapsele positiivselt ning on lapse arenguks vajalik. Maakohus ei ole välja selgitanud ega põhjendanud, kuidas mõjutab Aspergeri sündroomiga last vahelduva elukohaga suhtluskord ning kas ja kuidas takistab Aspergeri sündroom lapse ja isa intensiivsemat suhtlust või mil moel kahjustab lapse ja isa suhtlemine lapse tervist ja heaolu. Lapsele, kes vajab oma eripära tõttu stabiilsust, rutiini ja tugivõrgustikku, oleks võrdne suhtluskord just eelistatum variant. Lapsel on niikuinii kaks kodu ning eelistada tuleks pikemaid lapsega veetmise perioode ja vähem keskkonnavahetusi. Kuivõrd suured muutused on lapsele keerulised ja kahjustavad teda, soovib isa lapsega suhtlemise aja järk-järgulist suurendamist kuni võrdse suhtluskorrani välja. See vastab lapse huvidele. 9 2-20-7619 Ema on takistanud isa ja lapse suhtlust ning sellise õigusvastase käitumisega loodud olukord ei saa olla aluseks isa õiguste täiendavaks piiramiseks. Isa ei saa karistada selle eest, et ema on tal takistanud lapsega suhelda ega soodusta seda. Ebaõiglane on piirata isa ja lapse suhtlemist pelgalt haiguse ettekäändel. Maakohtu määratud suhtluskord eeldab juba aasta pärast uuesti kohtusse pöördumist ja samasuguste toimingute ettevõtmist. Maakohtu määrus ei arvesta lapse identiteeti, kakskeelsust ja kodakondsust. Maakohus on jätnud reguleerimata isa õiguse lapsega teise koduriiki reisimiseks, eelistades selles küsimuses järjekordse kohtumenetluse alustamist. Lapse huvides on hoida oma identiteeti, teada oma päritolu ning suhelda oma sugulastega, mistõttu pidanuks maakohus kindlasti arvestama ka lapse Mehhiko päritolu ning õigust isapoolsete sugulastega suhelda ja neid külastada. Lapsele peab suhtluskorraga olema tagatud võimalus reisida isaga Mehhikosse, sh veeta seal pühi. Jõulupühade traditsiooni järgi külastab jõuluvana last
  110. detsembri õhtul. Maakohtu määratud suhtluskorra alusel ei saa isa lapsega seda päeva kunagi veeta, mis on ebaõiglane. Samuti ei võimalda see lapsel ega isal veeta jõulupühi Mehhikos. Lapsel ei saanud kõiki osapooli kaasamata ja vastava uuringuta Aspergeri sündroomi diagnoosida. Selle diagnoosimiseks on vajalik psühhiaatrite ja lastearstide ülevaatus, mõlema vanema, lähedaste, lasteaia kasvatajate ja teraapiate läbiviijate arvamus ning andmed lapse arengu, kasvamise, käitumise ja probleemide kohta. Seejärel hindab spetsialistide meeskond, kas lapsel on Aspergeri sündroom. Seda protsessi ei ole siiani järgitud. Oma arvamust on avaldanud vaid psühholoog ER, kes on lapsega kohtunud kaks-kolm korda ega suutnud lapsega kontakti saavutada, ning psühhiaater PV, kelle suhtumine isase on negatiivne ja arvamus lapse suhtluskorrast erapoolik. Isa on mitmeid kordi pakkunud lahendusi lapsele abi otsimiseks, mh konsulteerinud erinevate spetsialistidega. Ema tegutseb aga oma äranägemise järgi isa kaasamata. Ema on ainuisikuliselt teinud kõik lapse tervist puudutavad otsused ega ole isaga isegi nõu pidanud. Eelneva tõttu ei ole ema väited diagnoosi kohta usaldusväärsed ning lapsele diagnoosi panemiseks on vaja läbi viia täiendavad uuringud.
  111. Ema vaidleb määruskaebusele suuremas osas vastu, kuid palub määruskaebuse rahuldada osas, milles isa on taotlenud suhtluskorra muutmist paarisnädalatel. Isa ei ole rahul sellega, et kohus ei pidanud võimalikuks võrdse suhtluskorralduse määramist, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p-dega 1.1–1.
  112. Samas taotleb isa sisuliselt kogu maakohtu määratud suhtluskorra muutmist, ilma et ta oleks seda põhjendanud. Ema jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Ema ei ole isa ja lapse suhtlust takistanud. Võrdne suhtluskord ei vasta lapse huvidele. Maakohus arvestas asja lahendamisel õigustatult lapse Aspergeri diagnoosi ja eripära. Ei ole põhjust arvata, et lapse tervise osas tehtud uuringud ei oleks nõuetekohased. Psühhiaater selgitas isale
  113. märtsi
  114. a vastuvõtul põhjalikult, milline spetsialistide meeskond lapse uuringutega tegeles ning millised andmeid koguti ja kasutati. See info nähtub ka lapse ambulatoorsest epikriisist. Isa enam hiljem psühhiaatri vastuvõttudel ei osalenud, mis näitab, et tal ei ole huvi saada rohkem teada lapse eripära ja vajaduste kohta ning selle kohta, kuidas last aidata ja toetada. Samuti on isal olnud kogu aeg võimalus osaleda lapse tervisliku seisundi uurimisel, kuid ta ei ole seda teinud. Isa ei ole selgitanud, milles seisneb psühhiaatri erapoolikus ja äärmiselt negatiivne suhtumine isasse. 10 2-20-7619 Isa väited selle kohta, et maakohus ei ole arvestanud lapse identiteedi ja kakskeelsusega, on otsitud ja umbmäärased. Laps on sünnist saati elanud Eestis ja Mehhiko ei ole tema teine koduriik. Laps on Mehhikos käinud kokku kahel korral koos mõlema vanemaga ja viimati
  115. a-l. Lapsega reisimise küsimus on hooldusõiguse küsimus. Kuivõrd maakohtu määratud suhtluskord on last liialt koormav, nõustub ema määruskaebuse alusel suhtluskorra muutmisega paarisnädalatel suhtlemist puudutavas osas, s.o isa ja lapse suhtlemise vähendamisega paarisnädalatel. See vastab lapse huvidele. Isa ei ole põhjendanud, miks ta soovib suhtlemiskorra muutmist aastavahetust, jaanipäeva, lihavõtteid ja lapse sünnipäeva puudutavas osas. Ei ole mingit alust ega vajadust maakohtu määrust vastavas osas muuta. Lisaks ei ole isa taotletud muudatused selged ega täidetavad. Maakohus on lapsega jõulupühadel suhtlemise jaganud vanemate vahel võrdselt, sh jaganud
  116. detsembri pooleks. Ebaõige on seega isa väide, et tal ei ole ühelgi aastal võimalik jõuluvana külaskäiku planeerida. Lapsega Mehhikosse reisimise soov ei anna alust muuta suhtluskorra jõulupühade regulatsiooni. Ei ole ka traditsiooni tähistada jõulupühi Mehhikos ning lapse huvides, arvestades ka lapse eripära, on jätkata senise jõulupühade tähistamise viisiga.
  117. Lapse esindaja ei toeta isa määruskaebust, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega. Lapse jaoks on tähtis stabiilne elukorraldus. Maakohtu määrus võimaldab seda ja on seega lapse huvides. Kooliminekuni jäänud lühikese ajavahemiku jooksul ei ole lapse elukorralduses vaja suuri muudatusi teha.
  118. Tallinna Kesklinna Valitsus ei toeta isa määruskaebust, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega. Arvestada tuleb lapse eripära ning asjaolu, et lapsel võib olla keerulisem uute olukordadega harjuda. Ei ole põhjust seada kahtluse alla oma ala spetsialistide hinnangut lapse tervislikule seisundile. Esmatähtis on lapse tervis, mitte lapsega võrdsuspõhimõttel suhtlemine. Menetluse edasine käik
  119. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  120. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Isa
  121. augusti
  122. a menetlusdokumendile lisatud
  123. augusti
  124. a ambulatoorne epikriis tuleb TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel tõendina vastu võtta.
  125. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa ei ole määruskaebuses selgelt välja toonud, milliseid maakohtu määratud suhtluskorra punkte ta vaidlustab, kuid kõrvutades maakohtu määruse resolutsiooni isa määruskaebuses taotletud suhtluskorraga on võimalik aru saada, et isa vaidlustab osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni p 1.1–1.5 ning 1.8–1.13, s.o suhtluskorra kehtivuse aega, suhtlemist paaritutel ja paarisnädalatel ning seoses sellega ka lapse üleandmise aegasid, samuti suhtlemist jõulupühadel, aastavahetusel, jaanipäeval, lihavõttepühadel ja lapse sünnipäeval. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. 11 2-20-7619
  126. Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu määratud suhtluskord lapse huvidele ning maakohus ei ole selle määramisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. 15.
  127. Kolleegium selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt Riigikohtu
  128. novembri
  129. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22;
  130. detsembri
  131. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22;
  132. märtsi
  133. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Praegusel juhul ei tähelda kolleegium, et maakohus oleks ülaltoodu vastu eksinud. 15.
  134. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et suhtluskorra kehtivuse aega ning lapse eripära arvestades ei ole põhjendatud isa ja lapse suhtlemise aegades paaritutel ja paarisnädalatel enne lapse kooliminekut muudatusi teha. Maakohus tuvastas, et lapsel on Aspergeri sündroom. Kuigi isa ei ole selle diagnoosiga lõpuni nõus ja leiab, et lapsele tuleks teha täiendavaid uuringuid, ei ole kolleegiumil alust arvata, et lapsele oleks see diagnoos valesti määratud. Asja materjalidest nähtub, et laps on väga kinnine ja muudel isikutel kui perekonnaliikmetel on temaga raske kontakti saada. Kliiniline psühholoog ER kohtus lapsega kahel korral ning püstitas lapse käitumise ja ema avaldatu põhjal
  135. a lõpus kahtluse, et lapsel on autismispektri häire. Lapsega suhtlemine toimus ema vahendusel, kuivõrd laps puges ema selja taha ja sosistas emale kõrva ning ema rääkis lapse öeldut edasi. Psühholoog suunas lapse saviteraapiasse ning soovitas lapse arengu eripära kohta selguse saamiseks viia lastepsühhiaatrit kaasates lapse suhtes läbi täiendava uuringu (vt ER
  136. detsembri
  137. a arvamus, kd II tl 151;
  138. oktoobri
  139. a vastus järelpärimisele, kd II tl 218;
  140. jaanuari
  141. a vastus järelpärimisele, kd II tl 220). Lapsega saviteraapia seansse teinud pere- ja saviväljaterapeut Merle Ameljušenko on välja toonud, et alles pärast mitut seanssi võttis laps terapeudiga pilkkontakti ning ka üheksandal ehk viimasel toimunud seansil ei olnud laps veel valmis temaga otse suhtlema (vt MA
  142. oktoobri
  143. a vastused, kd II, tl 226–228;
  144. jaanuari
  145. a vastused, kd II tl 222–224). Ema pöördus lapsega ka psühhiaater PV vastuvõtule. Psühhiaatri märgitu kohaselt oli laps vastuvõtul häbelik ja tagasihoidlik, ei haakunud vestlusega ning pilkkontakti ei õnnestunud temaga praktiliselt üldse luua. Kõnetamisel ta ei vastanud või sosistas vastuse emale. Psühhiaater viis lapse arengu hindamiseks läbi kognitiivse funktsiooni uuringu ning diagnostilisel eesmärgil ka ADOS testi 12 2-20-7619 ja ADI-R intervjuu emaga. Psühhiaater leidis, et lapsevanema kirjeldus, kliiniline vaatlus ja läbi viidud uuringute tulemused on sünkroonsed ning on omased autismispektri häirele, täpsemalt Aspergeri sündroomile. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et psühhiaater ei olnud uuringute läbiviimisel ja diagnoosi panemisel erapooletu. Kuigi õigem oleks olnud viia intervjuu läbi ka isaga, ei anna selle läbi viimata jätmine alust arvata, et lapsele oleks määratud vale diagnoos. Isal on olnud võimalus selgitada psühhiaatrile ka omapoolset nägemust ja uurida diagnoosi kohta, kuivõrd ta osales
  146. märtsil 2021 psühhiaatri vastuvõtul. Isa käis ka teise psühhiaatri, IS vastuvõtul, kes on samuti märkinud, et laps on häbelik, pilkkontakt põgus, näomiimika vähene, kontakt piiratud ning ta suhtleb peamiselt läbi isa. Samuti on ta märkinud, et last varem hinnanud lastepsühhiaatriline meeskond on püstitanud autismispektrihäire diagnoosi, mida ei ole võimalik ühekordse visiidi käigus kinnitada ega ümber lükata. Uue diagnostilise protsessi läbiviimise otstarbekust pidas ta küsitavaks, kuid selgitas isale, et isa soovi korral on see siiski võimalik (vt
  147. augusti
  148. a ambulatoorne epikriis, kd III tl 115;
  149. märtsi
  150. a raviasutuse tõend, kd III tl 35). Ei ole teada, et isa oleks uue diagnostilise protsessi läbi viinud ning et selle tulemusel oleks lapse diagnoosi muudetud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust asuda lapse terviseküsimustes ekspertidest erinevale seisukohale. Arvestades seda, et psühhiaatri hinnangul on lapsel suurem vajadus igapäevaelu rutiinsete korduste järele ning ta reageerib muutustele ägedalt ja vajab uutes olukordades kohanemiseks tavapärasest pikemat aega, ei ole lapse huvides isa ja lapse suhtluskorda paar kuud enne lapse kooliminekut muuta. Kooli minnes ootab last niigi ees suur elukorralduse muutus ning lapsele tuleks anda aega sellega kohanemiseks, jätkates esialgu võimalusel ja vanemate kokkuleppel senise suhtluskorraga. Ka isa on määruskaebuses möönnud, et suured muutused on lapsele keerulised ja võivad teda kahjustada. Kuivõrd suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda lapse huvidest, ei ole tähtsust sellel, kas ema on varem isa ja lapse suhtlemist takistanud. 15.
  151. Ringkonnakohtul ei ole võimalik täiendada maakohtu määratud suhtluskorda punktiga, mis annaks isale õiguse reisida lapsega ema nõusolekuta Mehhikosse. Kolleegium selgitab, et lapsega välisriiki reisimise otsustamine on hooldusõiguse, täpsemalt viibimiskoha määramise küsimus, mis tähendab, et vanemad peavad selle otsustama ühiselt. Suhtluskorraga saab reguleerida üksnes reisimist puudutavaid muid küsimusi nagu näiteks reisi sihtkohast ning reisile minemise ja sealt saabumise kuupäevast teatamine (vt nt Riigikohtu
  152. veebruari
  153. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-15686, p-d 18 ja 19). Maakohus jättis seega põhjendatult suhtluskorrast välja isa taotletud punkti, millega isa soovis saada õigust reisida lapsega ema nõusolekuta Mehhikosse ja läbida selleks vajadusel kolmandaid riike. Sel põhjusel ei ole ka ringkonnakohtul võimalik täiendada suhtluskorda määruskaebuses taotletud punktiga, mis annaks isale õiguse reisida lapsega kaks korda aastas vähemalt 14 kalendripäevaks Mehhikosse. Kuivõrd vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad otsustama lapsega välisriiki reisimise ühiselt, pidades silmas lapse huve. Maakohus on õigesti selgitanud, et kui ema ei anna isale lapsega reisimiseks nõusolekut, on isal õigus taotleda kohtult selleks ühekordset otsustusõigust. Isa ei ole määruskaebuses taotlenud suhtluskorra täiendamist muude reisimist puudutavate küsimustega. Isa on heitnud maakohtule ette ka seda, et maakohus ei ole suhtluskorra määramisel arvestanud lapse identiteeti, kakskeelsust ja kodakondsust, kuid on seejuures tuginenud ainult sellele, maakohus on jätnud suhtluskorraga reguleerimata isa õiguse reisida lapsega Mehhikosse. Nagu eespool märgitud, ei saanud maakohus seda küsimust suhtluskorraga reguleerida. 13 2-20-7619 15.
  154. Kolleegiumi arvates ei ole alust maakohtu määratud suhtluskorda muuta ka jõulupühadel suhtlemist puudutavas osas. Maakohtu määratud suhtluskorra alusel veedab laps jõulupühad alates
  155. detsembrist kell 11.00 kuni
  156. detsembrini kell 15.00 isaga ning
  157. detsembrist kell 15.00 kuni
  158. detsembrini kell 11.00 emaga. Samas soovib isa määruskaebuses, et laps veedaks 23.–
  159. detsembri igal paarisaastal isaga ja igal paaritul aastal emaga, põhjendades seda sellega, et jõulupühade traditsiooni järgi külastab jõuluvana last
  160. detsembri õhtul ning maakohtu määratud suhtluskorra alusel ei saa laps isaga seda päeva kunagi veeta. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määratud suhtluskorra muutmine jõulupühade osas ei ole enam asjakohane, kuivõrd see kehtib ainult
  161. a septembrini. Igal juhul ei annaks lapsega jõulupühade ajal suhtlemise muutmiseks alust ka ainuüksi see, et tavaliselt on jõuluvana külastanud last
  162. detsembri õhtul. Kuivõrd vanemad ei ela koos ega veeda lapsega jõule koos, tähistab laps paratamatult jõule mitu korda ning jõuluvana külastab last erinevatel aegadel. Seetõttu ei pea isal olema tingimata võimalust veeta lapsega ka
  163. detsembri õhtu ja jõuluvana võib last külastada muul ajal. 15.
  164. Isa ei ole maakohtu määratud suhtluskorra muutmist ülejäänud osas, s.o aastavahetusel, jaanipäeval, lihavõttepühadel ja lapse sünnipäeval suhtlemise osas kuidagi põhjendanud, mistõttu ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas ja milles võiksid seisneda maakohtu eksimused selles osas suhtluskorda määrates.
  165. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust asjaolu, et isa taotles määruskaebuses vähendada paarisnädalatel lapsega suhtlemise aega, ning ema nõustus selles osas maakohtu määrusega. Isa määruskaebusest tervikuna ilmneb, et isa soovis paarisnädalatel suhtlemise vähendamist üksnes seetõttu, et jõuda lõpuks võrdse suhtluskorrani, mille järgi isa ja laps suhtlevad ainult paaritutel nädalatel. Kuna tervikuna ei ole alust suhtluskorda isa taotluse järgi muuta, ei ole alust muuta seda ka paarisnädalate osas, hoolimata sellest, et ema sellega nõustus.
  166. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et isa sooviks nüüd määrata lapsega suhtlemise korra kauemaks kui lapse kooliminekuni ning sooviks saada lapse viibimiskoha määramise küsimuses otsustusõigust. Isa taotles maakohtule esitatud avalduses suhtluskorra kindlaksmääramist kuni lapse koolimineku aasta
  167. septembrini (vt avalduse taotluse p 2.17) ning maakohus määraski suhtluskorra kuni isa taotletud tähtpäevani. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, s.o hindab, kas maakohus lahendas õigesti talle esitatud avalduse. Praegusel juhul on maakohus juhindunud suhtluskorda määrates õigesti isa esitatud taotlusest ning maakohtule ei saa suhtluskorra määramisel kuni nimetatud tähtpäevani ette heita materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumist ega kaalumispiiridest väljumist. Isa taotles suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et see ei oleks ajaliselt piiratud, alles määruskaebuses. Juhul, kui isa soovis määrata suhtluskorra ka ajaks, mil laps peab asuma täitma koolikohustust, tulnuks isal vastav taotlus esitada juba maakohtule, kes oleks esimese astme kohtuna pidanud selle taotluse lahendama. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalised peavad TsMS § 329 lg 1 järgi esitama oma avaldused ja taotlused nii vara, kui menetluse seisund seda võimaldab, ning hilinenult esitatud avaldust ja taotlust menetleb kohus TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui selle menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna praegusel juhul kontrollis maakohus suhtluskorra vastavust lapse huvidele selgelt üksnes ajani, mil laps läheb kooli, 14 2-20-7619 tähendaks isa taotluse menetlemine sisuliselt uue suhtluskorra määramist alates lapse kooliminekust, mille raames tuleks ringkonnakohtul esimest korda hinnata uusi asjaolusid ning selgitada välja, milline suhtluskord on pärast lapse kooliminekut parimal võimalikul viisil kooskõlas kõigi asjaolude ning lapse huvidega. See väljuks aga määruskaebemenetluse piiridest ning põhjustaks asja lahendamise viibimise. Sellest tulenevalt ei menetle ringkonnakohus isa taotlust suhtluskorra määramiseks pärast lapse kooliminekut. Samadel kaalutlustel ei menetles kolleegium ka isa
  168. oktoobri
  169. a e-kirjas (kd III, tl 138) sisalduvat taotlust, milles isa palub ringkonnakohtul kaaluda isale lapse viibimiskoha osas otsustusõiguse andmist.
  170. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  171. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on kolleegiumi arvates vaidluse olemust ja asjaolusid arvestades õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.