← Eesti

2-20-18261/69

Obsah (11)§ 162§ 657§ 435§ 436§ 613§ 376§ 429§ 424§ 442§ 173§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-

§ 162lg 1 järgi tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtu hinnangul on hageja esindajakulud põhjendatud. Kostja on menetluses esitanud hulgaliselt tarbetuid taotluseid, oma taotluseid pidevalt täiendanud ja esitanud menetlusdokumente ning tõendeid mitmes osas, koormates sellega nii kohtu kui ka vastaspoole esindajat. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et hageja esindaja pidi kõikide nende dokumentidega tutvuma isegi siis, kui ta ei esitanud iga kostja menetlusdokumendi kohta omapoolset arvamust või vastuväidet. Hageja esindaja pidi esitama põhjendatud vastuväited kostja asjakohatutele väidetele. Ajakulu osas pole võimalik väita, et see oleks ülemäärane. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes vaidlustatud otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 5 2-20-18261 Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Samuti palub kostja ringkonnakohtul võtta arvesse ja hinnata kostja 15.03.2021, 18.03.2021, 22.03.2021, 12.04.2021, 19.04.2021 menetlusdokumente, andes vajadusel aega nende täpsustamiseks.
  2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse, mis on viinud ebaseadusliku ja põhjendamata otsuseni. Maakohus ei andnud kostjale võimalust kujundada oma seisukohta, vaid asus ilma eelmenetluseta seisukohale, et hageja nõuded on tõendatud, hagi kuulub rahuldamisele ja määras põhiistungi.
  3. Maakohus rikkus kohtumenetluse norme ka edasises menetluses, jättes lahendamata kostja vastuväited kohtu tegevusele ja taotlused menetluse peatamiseks. Maakohus jättis menetlusnorme rikkudes kostja 12.03.2021, 15.03.2021, 17.03.2021 ja 18.03.2021 dokumendid tähelepanuta, kuigi kinnitas 22.03.2021 istungil, et toimub eelmenetlus. Kohtu menetluslikud määrused olid üllatuslikud. Samuti on maakohus 26.04.2021 istungil jätnud põhjendamatult vastu võtmata kostja 19.04.2021 vastuse täienduse. Apellant palub ringkonnakohtul eelnimetatud menetlusdokumente arvesse võtta ja hinnata.
  4. 12.07.2011 ja 09.01.2012 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna koosolekud ei olnud otsustusvõimelised kvoorumi puudumise tõttu ning osalised on tühised ka 14.10.2011 üldkoosoleku otsused. Korteriühistu 12.07.2011 ja 09.01.2012 üldkoosolekutel ei arutatud ega võetud vastu
  5. a majanduskava. Hageja esitatud dokument on koostatud hiljem. Maakohus ei ole kostja sellekohaseid väiteid analüüsinud.
  6. Maakohus ei ole hinnanud kostja vastuväiteid, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oli kohustatud maksma hagejale sooja vee tsirkulatsiooni eest 79,25 eurot, vee- ja kanalisatsioon eest 47,55 eurot ning vee soojendamise eest 59,44 eurot (kokku 186,24 eurot). Kostja ei ole menetluse kestel hagi osaliselt rahuldanud. Hagi esitati 10.12.2020, kostja tasus arveid perioodi eest jaanuar–aprill
  8. Maakohus on eksinud KrtS § 41 lg 5 kohaldamisel, kuna isegi kui korteriühistu
  9. a majanduskava oleks tõepoolest kinnitatud, siis nimetatud norm sel ajal ei kehtinud. Maakohus ei analüüsinud 03.07.2018 ja 17.12.2019 üldkoosoleku otsuste kehtivust, kuigi kostja esitas kohtule vastava taotluse. Kui üldkoosolekute otsused oleksid kehtivad, ei saaks vähemalt alates
  10. aastast lähtuda
  11. a majanduskavast, kuna pidi hakkama kehtima uus majanduskava. Seetõttu on vaidlustatud otsus vastuoluline ja ebaseaduslik. Maakohus oleks pidanud tsiviilasja menetluse peatama, kuniks selgub 03.07.2018 ja 17.12.2019 üldkoosoleku otsuste kehtivus.
  12. Menetluskulud tulnuks jaotada alles asja tervikuna lahendamisel. Korteriomandi võõrandamise nõue on hageja võlanõudega õiguslikult tihedalt seotud (vt Riigikohtu 10.06.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17703), mistõttu on maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse kohta ebaõige.
  13. Kostjalt on hageja kasuks ebaõigesti välja mõistetud menetluskulud 4032,50 eurot. Vajaduse esitada vastuväiteid ja uusi taotlusi tõi kaasa menetlusõiguse normide rikkumine maakohtu poolt. Hageja õigusabikulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Maakohus on hageja menetluskulude hindamisel ületanud diskretsioonipiire ja jätnud kostja vastuväited hindamata. 6 2-20-18261 Vastustaja seisukoht
  14. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  15. Kostja menetluslikud etteheiteid maakohtule on põhjendamatud. Kohus otsustab ise, millised tõendid väärivad tähelepanu ja millised mitte. Kostja lepinguline esindaja on õigusteaduses omandatud kõrgharidusega isik, kes ei saa väita, et maakohus oleks pidanud selgitama talle hagimenetluse olemust. Maakohus täitis selgitamiskohustust istungil. Kostja on koormanud kohtutoimiku üle asjakohatute seisukohtadega ja menetlust venitanud, kasutades oma menetlusõigusi pahauskselt. Hageja ei ole oma nõudest mingil määral loobunud, vaid on seda üksnes täpsustanud, juhindudes seejuures kohtu selgitustest. Kohus on hinnanud tõendeid igakülgselt ja teinud otsuse siseveendumuse kohaselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 28. Maakohtu otsuse tühistamise tingivad olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus on lahendanud nõude, mis ei olnud lahendamiseks valmis ja rikkus sellega

§ 435lõiget 1.

Lisaks eeltoodule jättis maakohus välja selgitamata vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud, jättes sellega olulises ulatuses täitmata

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Vaidlustatud otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, st rikutud on ka

§ 436lõiget 1 ja § 442 lõiget 8. 29. Kui hageja esitab nõude Krt

S § 40 lg 1 alusel, siis tuleks see

§ 613

lg 1 p 1 alusel lahendada hagita asjana, aga koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses, tuleneb

§ 613lg-st 4 juhis vaadata see läbi hagimenetluses.

Samas tuleb menetluses järgida hagita menetluse põhimõtteid ja sätteid (Riigikohtu 24.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17515, p 10 teine lõik, samuti selles viidatud 13.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-13, p 20). 30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlust lahendades rikkunud oluliselt eelmenetluse ülesanded, jättes hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud ning vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse nõuetekohaselt välja selgitamata.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Vaidlustatud otsus sellele tingimusele ei vasta.

  1. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud korteriomandist ning hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 01.04.2021 seisuga majandamiskulude võlgnevuse 730,38 eurot ja viivise 207,82 eurot, millele lisandub viivis kohustuse kohase täitmiseni. Ringkonnakohus nõustub kostja etteheitega, et hageja nõude kujunemine on ebaselge ning maakohus ei ole seda ebaselgust kõrvaldanud. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostja on vähemalt osaliselt määranud, milliste kohustuste katteks ta makseid teeb. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud välja selgitama, milliste kohustuste katteks on kostja makseid teinud ja tegema kindlaks võlgnevuse täpsema sisu ja kujunemise. Maakohus on hageja nõude rahuldanud, jättes selle sisuliselt kontrollimata. Hageja nõude põhjendatust ei saa hinnata üksnes selle pinnalt, kas kostja tehtud maksed on vastavuses hagega koostatud arvete ja tabelis näidatud summadega. 31.
  2. Maakohus on otsuse põhjendavas osas märkinud, et „Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on täitnud oma kohustusi osaliselt ja tasunud valikuliselt hageja esitatud arveid, sest 7 2-20-18261 kostja on seda ise tunnistanud ning seda tõendavad ka hageja raamatupidamise väljavõtted. /…/ Kostja maksekorralduste selgitustest on näha, et ta tasus arved osaliselt, tehes oma suva järg[i] mahaarvamisi. /…/ Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et on esitanud kostjale nõeutekohased arved kehtiva majanduskava aluse ning kostja on neid täitnud vaid osaliselt.“ Otsuse põhjendustest ei nähtu, miks maakohus ei nõustunud kostja vastuväidetega. Samuti ei selgu kohtu seisukoht hageja esitatud nõude sisulise põhjendatuse osas, sest üksnes võlgnevuse ja viivise kohta arvestuse esitamine ei tõenda nõude põhjendatust. Kostja on menetluses esitanud vastuväiteid nii remondifondi kui haldus- ja hooldusfondi, aga ka liftide hoolduse, prügiveo, üldelektri, üldvee, sooja vee tsirkulatsiooni, vee ja kanalisatsiooni, vee soojendamise ja kütte eest arvestatud summadele. Osaliselt ei kajastu kostja vastuväited ei otsuse kirjeldavas ega põhjendavas osas. Maakohus leidis vaid üldistatult, et hageja on tõendanud, et on esitanud kostjale nõuetekohased arved kehtiva majanduskava aluse ning kostja on neid täitnud vaid osaliselt. Maakohtul tuli anda hinnang, kas hageja arvetel märgitud kulud on põhjendatud ja milliste kohustuste katteks tuleb kostja makseid arvestada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul antud minetus kõrvaldada ja anda nimetatud asjaoludele hinnang.
  3. Hageja majandamiskulude nõude õiguslikuks aluseks on KrtS § 40 lg 1 ja viivise nõudel KrtS § 42 lg
  4. Põhimõtteliselt on õige kostja väide, et pelgalt arvete koostamine ja esitamine ei anna korteriühistule õigust nõuda korteriomanikult tasumist. Nõude rahuldamise eeldusena tuleb kohtul kontrollida, kas saab lähtuda kehtivast majanduskavast või võib korteriühistu tasumist nõuda ka ilma kehtiva kavata (nt tuginedes varasemale üldkoosoleku otsusele või nõudes kulupõhist tasu nn vahendatud teenuste eest nagu elamu üldkasutatavate ruumide elekter (üldelekter), jäätmevedu, küte, vesi- ja kanalisatsioon, kindlustus jmt). 32.
  5. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv majanduskava. KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole uut majanduskava kehtestatud, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele. Käesoleva asja eripärana on vaidlusaluse ajavahemiku esimene aasta 2017, mil KrtS veel ei kehtinud. Varem kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ega korteriühistuseadus (KÜS) ei näinud ette majanduskava kehtestamist, vaid KÜS § 15 lg 1 kohaselt koostas ja esitas korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava. Varem kehtinud õigus ei sidunud majandamiskulude tasumise kohustust otseselt nimetatud kavaga. KÜS § 13 lg 4 ning § 15¹ lg-te 1 ja 2, aga ka KOS § 13 lg 1 järgi tuli korteriomanikul maksta tema korteri pindalale vastav osa majandamiskuludest. Maakohus ei ole vaidlust lahendades sellele tähelepanu pööranud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb enne KrtS-i jõustumist tekkinud nõuet lahendades kohaldada tol ajal kehtinud materiaalõigust. 32.
  6. Maakohus on otsuse põhjendavas osas märkinud, et „Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline on hageja kehtiv majanduskava. /…/ Hageja 17.12.2019 ja 03.07.2018 üldkoosolekute otsused, millega kinnitati 2017, 2018, 2019 ja 2020 aasta majanduskavad, on vaidlustatud tsiviilasjades nr 2-20-2549 ja 2-18-
  7. /…/ Kohus järeldab sellest, et hageja ei saa tugineda vaidlustatud otsustele, millega majanduskava kinnitati.“ Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus KrtS § 41 lg 5 kohaldamisel, kui leidis, et olukorras, kus majanduskava kehtestav korteriomanike üldkoosoleku otsus on vaidlustatud, saab korteriühistu majandamiskulude nõude maksmapanekuks tugineda varasemale, enne KrtS-i kehtima hakkamist kinnitatud majandustegevuse aastakavale. Pooled ei vaidle, et vaidlusaluse perioodi kohta kehtestati üldkoosoleku otsustega majanduskava iga aasta kohta, kuid nende kehtivus on vaidlustamise tõttu ebaselge. Juriidilise isiku organi otsuse tühisusele ja kehtetusele saab tugineda vaid juhul, 8 2-20-18261 kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud või otsuse kehtetuks tunnistanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 teine lause). (Hagi)avalduse esitamine otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ei tähenda, et otsust saaks käsitleda mittekehtivana. Vaidlustamine iseenesest otsuse mittekehtivust kaasa ei too. Seega on ekslik maakohtu käsitlus, nagu saaks korteriomanike üldkoosolekutel 2017.–
  8. a kohta kehtestatud majanduskavad nende vaidlustamise tõttu kõrvale jätta. KrtS § 41 lg 5 näeb ette senise majanduskava edasiulatuva kehtivuse üksnes juhuks, kui uut majanduskava kehtestatud ei ole. Kuna kõnealusel juhul on vaidlustamata asjaoludel uued majanduskavad kehtestatud, ei saa majandamiskulude nõuet lahendada lähtudes
  9. a majandustegevuse aastakavast (vähemalt mitte enne, kui on lahendatud küsimus vaidlusaluste majanduskavade kehtivusest, milliseid vaadatakse läbi tsiviilasjades nr 2-20-2549 ja 2-18-13079). 32.
  10. Maakohus on kohtuasja lahendades jätnud lahendamata kostja taotluse menetluse peatamiseks. Kostja on juhtinud korduvalt maakohtu tähelepanu taotlusele peatada tsiviilasja menetlus (mh majandamiskulude nõude osas) kuni toimuvad kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-20-2549 ja 2-18-
  11. Maakohus peatas 14.04.2021 määrusega tsiviilasja menetluse üksnes sundvõõrandamise nõude osas, jättes taotluse majandamiskulude nõuet puudutavas osas lahendamata. Viidatud määruse põhjendustest nähtub üksnes maakohtu sedastus, mille kohaselt „võla ja viiviste nõudes menetlus tsiviilasjas nr 2-20-18261 jätkub“. Maakohtu tegevus menetluse peatamata jätmisel on tinginud kostja poolt mh samade vastuväidete esitamise, millele tuginedes vaidlustati 17.12.2019 ja 03.07.2018 üldkoosoleku otsused eelmärgitud tsiviilasjades. Vältimaks sama vaidluse lahendamist paralleelselt toimuvates kohtumenetlustes on maakohus 22.03.2021 eelistungil hagejat eksitanud, viidates võimalusele tugineda nõude alusena mõnele varasemalt kinnitatud majanduskavale ning märkides, et majanduskavade vaidlustamine ei ole käesoleva asja lahendamisel takistuseks. 32.
  12. Kui leiab kinnitust, et perioodil 2017–2020 ei kehtestatud korteriomanike üldkoosolekul kehtivalt korteriühistu majanduskava, saab korteriühistu nõuda majandamiskulude tasumist vaatamata majanduskava puudumisele põhikirja ja varasemate üldkoosolekute otsuste alusel. Varasema üldkoosoleku kehtiv otsus oli KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriomanikele kohustuslik ja see kohustus ei lõppenud
  13. jaanuaril 2018 KrtS-i jõustumisega. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et tsiviilasja nr 2-18-13079 menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud ning hageja
  14. ja
  15. a majanduskavasid kinnitavaid otsuseid ei ole kehtetuks tunnistatud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht 17.12.2019 ja 03.07.2018 üldkoosoleku otsuste osas, vajadusel peatada menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-20-2549 lahendi jõustumiseni.
  16. KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu makstakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. Käesoleval juhul on korteriühistu pärast kostja sellekohaseid vastuväiteid lähtunud korteriomaniku korteriomandi suurusest 16,8 m², mis vastab kaasomandi mõttelise osa suurusele 168/
  17. Seetõttu saab ilmselt eeldada, et nii ruutmeetrite kui ka mõttelise osa suuruse alusel tehtud arvutused annavad sama tulemuse. Samas võimaldab KrtS § 40 lg 2 korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades näha korteriühistu põhikirjaga ette kaasomandi osa suurusest erineva kohustuste jaotuse, mh võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Neid erisusi tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel iga kululiigi osas arvesse võtta. Põhikirjas ette nähtud või varasemast otsusest tulenev majandamiskulu kandmise kohustus kehtib eelkirjeldatud erisusega ka pärast
  18. jaanuarit
  20. Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ka seoses kostja vastuväidetega üldkoosoleku otsuste, millega kinnitati
  21. a majandustegevuse aastakava, kehtetuse kohta. 9 2-20-18261 Maakohus ei ole vastanud kostja väidetele, mille kohaselt majanduskava ei eksisteeri, seda ei ole sellisel kujul üldkoosolekul kinnitatud ja tegemist on üksnes raamatupidamislikku tähendust omava tabeliga. Asja uuel lahendamisel tuleb vajadusel kostja sellekohaseid vastuväiteid hinnata ja neile vastata.
  22. Lisaks rikkus maakohus menetlusõigust jättes lahendamata kostja 26.03.2021 vastuväite kohtu tegevusele. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on käitunud vastuoluliselt, leides 22.03.2021 eelistungil, et kostja 12.03.2021, 15.30.2021, 17.03.2021 ja 18.03.2021 menetlusdokumentide tähelepanuta jätmise eelduseks oleks asja lahendamise viibimine, kuid dokumendid menetlust ei venita. Samal päeval kostjale suunatud menetlust korraldavas kirjas on maakohus aga jätnud viidatud dokumendid tähelepanuta, kuna need on esitatud tähtaega ületades ja nende sisu on kohtu jaoks selgusetu. Ringkonnakohus möönab, et kostja ei ole menetluses oma vastuväiteid ja nende aluseks olevaid asjaolusid esitanud päris selgelt ega ka mitte nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldaks. Kui kohtu jaoks jääb aga menetlusosalise avaldus arusaamatuks, tuleb menetlusosalise taotluste ja asjaoludega seotud puudus kõrvaldada, juhtides sellele tähelepanu ja andes menetlusosalisele sisulise võimaluse ebaselgus kõrvaldada. Maakohus seda teinud ei ole, jättes kostja vastuväite kohtu tegevusele menetluse korraldamisel ja kostja dokumentide tähelepanuta jätmisel lahendamata. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul kostja vastuväide lahendada ja anda kostjale võimalus oma seisukohti täpsustada.
  23. Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja algselt esitatud nõude vähendamise kohta. Kui menetlusosaline vähendab nõuet, peab kohus välja selgitama, kas ta võtab hagi osaliselt tagasi või loobub osaliselt nõudest. Kuigi nõude vähendamine ei ole

§ 376

lg 4 p 2 järgi hagi muutmine, tähendab see vaid seda, et selleks ei ole

§ 376

lg 1 järgi vaja kostja ega kohtu nõusolekut

§ 376lg 1 järgi.

Maakohus pidanuks selgeks tegema, kas hageja on nõuet korduvalt vähendades hagist osaliselt loobunud (

§ 429

mõttes) või selle osaliselt tagasi võtnud (

§ 424

mõttes) ja vastavalt tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt Riigikohtu 19.02.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16913, p 12 teine lõik ning selles viidatud 29.05.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15 teine lõik ja 23.10.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19 teine lõik). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Nõudest osaline loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle osas menetluse lõpetanud. Senini on hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma menetluslikku positsiooni muuta (vt nt Riigikohtu 12.06.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 18 teine lõik). Kui hageja vähendab menetlusse võetud nõuet tulenevalt kostja vastuväidetest või nõude osalisest rahuldamisest, tuleb nõudest loobumine või tagasivõtmine nõuetekohaselt vastu võtta ja arvestada sellega menetluskulude jaotamisel.
  5. Eelnevat arvestades jättis maakohus vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata ja on teinud ennatliku kohtulahendi, mistõttu tühistab kolleegium maakohtu otsuse. Oluliste menetluslike minetuste tõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada apellatsioonimenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluses staadiumis. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid. 10 2-20-18261 38.

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vältida ebakõlasid otsuse resolutsioonis (vrd viivise väljamõistmise kuupäevi otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3). Osaotsuses menetluskulusid jaotades tuleks piirduda kulujaotuse ettenägemisega üksnes osaotsusega lahendatavate nõuete osas.

  1. Maakohus eraldas 27.04.2021 määrusega kostja vastuhagi eraldi menetlusse. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kohtute infosüsteemist ei nähtu, et vastuhagi menetlemist oleks alustatud ja selle osas oleks tehtud mõni menetlustoiming.
  2. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173

lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

§ 169

võimaldab menetluskulude jaotamisel arvesse võtta sellega, kui pool on oma menetlusliku käitumisega põhjustanud menetluse venimise, mh jättes oma vastuväited esitamata täies ulatuses nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldaks, põhjustades sellega teistele osalistele täiendavaid ja asjatuid kulutusi. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.