← Eesti

2-18-8079/29

Obsah (16)§ 153§ 171§ 158§ 162§ 163§ 168§ 165§ 193§ 23§ 65§ 66§ 173§ 170§ 172§ 84§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8079 Tsiviilasi M Mi pankrotimen

§ 153lg 1 p 2 (tähtaegselt esitatud tunnustatud), nõuded: Nr. Võlausaldaja Nõue (eurot) Jaotise % 1 Aktiva Finants OÜ

(10746479)611,14 5,21 2 Aktiva Finants OÜ
(10746479)974,71 8,31 3 Bondora AS
(11483929)3111,14 26,53 4 BB Finance OÜ
(11306564)1475,73 12,58 5 Swedbank AS
(10060701)999,13 8,52 6 Kohtutäitur Rannar Liitmaa 402,00 3,43 7 Kohtutäitur Enno Kermik 156,60 1,34 8 ITM Inkasso OÜ
(11100041)1723,05 14,69 9 OK Incure OÜ
(11542046)2273,33 19,39 11726,83 100 KOKKU Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. 2.
  1. I rahuldamisjärgu (pandiga tagatud) ja III rahuldamisjärgu (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud) nõuded puuduvad.
  2. Vabastada Veli Kraavi pankrotihalduri kohustustest M Mi (pankrotis) pankrotimenetluses.
  3. Jätta M Mi (pankrotis) pankrotimenetluse kulud M Mi (pankrotis) kanda.
  4. Määrata pankrotihalduri Veli Kraavi tasuks 678,60 eurot koos käibemaksuga. 5.
  5. Määrata M Mi (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri Veli Kraavi tasust 397 eurot ja lisanduv käibemaks 79,40 eurot (kokku 476,40 eurot), mis tasuda OÜ Advokaadibüroo LEXTAL (registrikood 10992652) arvelduskontole nr EE692200221023555162 pangas Swedbank. 5.
  6. Pankrotihalduri tasust menetlusabi ületav osa 202,20 eurot (sh käibemaks) mõista välja M Milt. M Mil tuleb temalt välja mõistetud pankrotihalduri tasu tasuda pankrotihalduri büroole OÜ Advokaadibüroo LEXTAL (registrikood 10992652), arvelduskonto nr EE692200221023555162 pangas Swedbank.
  7. Algatada M Mi (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
  8. Jätta M Mi (pankrotis) pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku ja usaldusisiku kohustusi on selgitatud määruse põhiosas.
  9. Kohustada M Mi (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast aruanne oma kohustuste täitmisest (usaldusisiku aruanne). Esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt
  10. aprillil
  11. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb usaldusisikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
  12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  13. Määrus saata haldurile ja võlgnikule ning Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks OÜ-le Advokaadibüroo LEXTAL. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määruskaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. 2 ASJAOLUD
  14. Pärnu Maakohtu
  15. juuni 2018 määrusega kuulutati välja M Mi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Veli Kraavi. Kohus on võlgniku pankroti välja kuulutanud pankrotiseaduse (

) § 171 lg 11 alusel, kuna võlgnikul puudus vara, võlgnik esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esinenud

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Pankrotimenetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda. Jaotusettepanek pankrotimenetluses on kinnitatud

  1. novembri 2019 kohtumäärusega.
  2. Pankrotihaldur esitas
  3. novembril 2019 kohtule taotluse M Mi pankrotimenetluse lõpetamist pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Taotluse kohaselt on vara pankrotimenetluse kulude katteks puudunud pankrotimenetluse algusest peale. Pankrot kuulutati välja üksnes põhjusel, et võlgnik taotles enda võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses on läbi viidud kõik vajalikud menetlustoimingud. Läbi on vaadatud võlausaldajate nõudeavaldused ja toimunud on nõuete kaitsmise koosolek. Jaotusettepanek on kinnitatud
  4. novembri 2019 kohtumäärusega. Pankrotimenetluses on ilmne, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks, puudub igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pandiga tagatud nõudeid menetluses ei ole. Pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri tasu summas 476,60 eurot, mis on hüvitatud riigi vahenditest. Kõik vajalikud jooksvad kulud kandis haldur oma vara arvel. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks erinevad laenukohustused ja piisava sissetuleku puudumine. Haldur leidis, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määratava deposiidi suurus võiks olla 1000 eurot. Haldur märgib, et peab edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks.
  5. mail 2020 esitas haldur taotluse määrata pankrotihalduri tasuks 6,5 töötunni eest 678,60 eurot (sealhulgas käibemaks) ja anda pankrotivõlgnikule menetlusabi 476,40 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine
  6. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

  1. Kohtule pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Pankrotimenetluses on puudunud vara pankrotimenetluse algusest peale. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Jaotiste alusel võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Menetluses on tehtud väljamakse üksnes ajutise halduri tasu katteks. Kohus määras
  2. märtsi 2021 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutava deposiidi suuruseks 1000 eurot ja tähtajaks
  3. märts
  4. Vastavasisuline teade avaldati Ametlikes Teadaannetes määruse tegemise päeval. Kohtu määratud tähtajaks ega hiljem pankrotimenetluse kulude katteks raha ei laekunud. Seega esineb

§ 158

lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning pankrotimenetlus tuleb 3 lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 163lg 5 tähenduses.

5. Vastavalt

§ 163

lg 4 märgib kohus käesoleva määruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt on käesolev määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. 6.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Veli Kraavi tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud 7. Kuivõrd pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldab kohus

§ 193

lg 5 järgi halduri tasu arvestamisele

§ 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661, § 127 lõike 1 ja Ts

MS § 183 lg 2 redaktsioone, mis kehtisid kuni 31.01.2021. 8.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Lisaks tasule on halduril tulenevalt

§ 66

lg 1 õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

9. Pankrotihaldur on esitanud kohtule vastavalt

23 lg 2 tööaja arvestuse andmed. Kulude hüvitamist pankrotihaldur ei taotle. Haldur taotleb tasu määramist 6,5 tunni töö eest tasuga 87 eurot tund summas 565,50 eurot, millele lisandub käibemaks 113,10 eurot. Tööülesannete täitmiseks kulunud aja aruande kohaselt on pankrotihaldur teinud tööd järgnevalt: võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, ettekande koostamine koos pankrotivara nimekirjaga ja koosolekul osalemine 1,5 tundi; võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, ettekande koostamine koos pankrotivara nimekirjaga ja koosolekul osalemine 1,75 tundi; jaotusettepaneku koostamine koos taotluse koostamise ja esitamisega kohtule 1,5 tundi; avalduse koostamine ja esitamine pankrotimenetluse raugemiseks 1,5 tundi; suhtlemine pangaga arvelduskonto kasutamisega seoses 0,25 tundi. Kohus leiab, et halduri tasu kuulub kindlaksmääramisele taotletud suuruses. Pankrotihalduri poolt läbi viidud toimingud ja tegevused pankrotimenetluses on vajalikud, toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Tasu on kooskõlas halduri ülesannete mahu ja keerukuse ning halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud piirmäära.

Vastavalt taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb (

§ 65lg 1).

Vastavalt taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb (

§ 65lg 1).

Büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutses on käibemaksukohustuslane ja

§ 65lg 11 tulenevalt lisandub seega halduri tasule käibemaks.

10. Et võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja ja millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Riigi vahenditest hüvitatavat summat ületavas osas mõistab kohus halduri tasu välja võlgnikult. 4 Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine 11.

169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt

§ 171

lg 1 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Samuti ei ole halduril vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele. Seega tuleb algatada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. 12.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandest nähtuvalt võlausaldajad ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur on toetanud võlgniku taotlust määrata võlgnik usaldusisiku kohustusi täitma. PankS § 172 lg 6 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Isik, kelle usaldusisikuks määramist kohtul oleks võimalik kaaluda, seega ka kaasnevate kulutuste põhjendatust hinnata puudub. Kohus kuulas võlgniku ära ja selgitas talle tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses menetlustoimingul 7. detsembril 2021. Kohtu hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi täita. Seega peab kohus põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 13. Võlgniku ja usaldusisiku kohustused pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses on järgmised. 13.1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

13.2. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

13.3. Võlgnikul usaldusisiku ülesannetes tuleb pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt määruse resolutsioonis märgitud jaotistele (

§ 172lg 2).

Võlgnikul tuleb teha väljamaksed II rahuldamisjärgu nõuetega võlausaldajatele. III rahuldamisjärgu võlausaldajale toimub väljamaksete tegemine juhul, kui II järgu nõuded saavad kohustustest vabastamise menetluses rahuldatud. 13.4. Võlgnikul tuleb eraldada oma sissetulekutest osa väljamakseteks võlausaldajatele, arvestades järgnevat: 5 • Võlgnik ei pea sissetulekust võlausaldajatele väljamakseteks eraldama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

• Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõike 1 tulenevalt ei arestita, seega ei pea võlgnik väljamakseteks eraldama sissetulekust osa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, või vastavalt osa nädala või päeva sissetulekust. • Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS §132 lg 2). • TMS § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa pöörata sissenõuet. Nendeks on muuhulgas: riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses. • Lisaks jääb võlgnikule 25% tulust, mis jääb üle pärast väljamakseteks mitteeraldatava tulu mahaarvamist sissetulekust ja 75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele (

§ 173lg 4).

• Kuivõrd tulu, millest osa tuleb võlgnikul eraldada väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele, arvestatakse igakuiselt, tuleb võlgnikul iga konkreetse kuu sissetuleku osas vaadata, milline summa sellest kuuluks võlausaldajatele väljamaksmisele. Näide võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamise kohta: Võlgniku töötasu on 1000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 194,66 euro (1/3 584 eurost) võrra. 1000-584-194,66=221,34 eurot, millest 25% (55,34 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (166 eurot) kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele. • Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud väljamakseteks eraldama poole (

§ 173lg 6).

14.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus ja kohustus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus võlgnikku esitama kohtule aruande üks kord aastas. Kohus lisab määrusele aruande vormi ja sissetulekust väljamakseteks eraldatava osa arvestamist hõlbustava tabeli. Igakordse aruandeperioodi kohta tuleb võlgnikul täidetud tabel lisada aruandele. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

  1. aprillil
  2. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
  3. Kohus selgitab, et kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse (

§ 175lg 1).

Kohus võib 6 oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175

lg 1¹).

§ 173

nimetatud kohustuste süülise rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata ka enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.