← Eesti

3-22-56/55

Obsah (5)§ 117§ 109§ 231§ 230§ 175

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-22-56 10. mai

) § 117 lg 1 p 1 alusel enda

  1. jaanuari
  2. a määruse ja jättis isiku riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Samuti jättis ringkonnakohus

§ 117

lg 2 alusel riigi õigusabi andmisega seotud kulud isiku enda kanda ning mõistis määruskaebuse esitamisega seotud kulud 432 eurot

§ 109

lg 3 ja § 118 lg 3 teise lause alusel puudutatud isikult Eesti Vabariigi kasuks välja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Puudutatud isik esitas nii ise kui ka advokaadi vahendusel määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 5 tühistada, teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata, jätta kehtima ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, et puudutatud isikule osutataks riigi õigusabi riigi kulul, ning jätta riigi õigusabi tasu riigi kanda. Määruskaebuse kohaselt on kohtud ekslikult leidnud, et puudutatud isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused, samuti ei ole kohtud 3

(6)3-22-56 piisavalt põhjendanud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht. Ta püüdis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse nii
  1. jaanuaril kui ka
  2. jaanuaril 2022, kuid PPA takistas seda. Kohtud ei ole hinnanud selle juhtumi asjaolusid tervikuna, nt ei ole arvestatud asjaoludega, mille tõttu ta oli sunnitud Leedust lahkuma. Puudutatud isiku puhul ei ole täidetud Dublini III määruse art 28 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused. Samuti ei ole tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne. Kohtud oleksid pidanud põhjalikumalt kaaluma muude järelevalvemeetmete kohaldamist. Puudutatud isikul on Eestis sõbrad, kes aitavad tal leida elukoha ja töö. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta märgib puudutatud isik, et tal kaasas olnud raha ei olnud mõeldud õigusabi kulude katmiseks, vaid elamiskulude kandmiseks kuni ta leiab Eestis tööd. Samuti ei ole tal võimalik kinnipidamiskeskuses viibides raha teenida, et koguda summa, mis kulub õigusabile.
  3. PPA on vastuses määruskaebusele seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud VRKS § 361 lg-t 1, lg 2 p-e 4, 5 ja 7, § 362 lg-t 2 ning on ammendavalt põhistanud puudutatud isiku puhul esinevat põgenemisohtu. Samuti on hinnatud asjaolusid, et puudutatud isiku väitel oleks tal võimalik viibida sõbra juures, talle oleks tagatud töökoht ning raha iseseisvalt hakkamasaamiseks. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates ei nõustu PPA, et puudutatud isiku puhul ei esine põgenemisohtu ning et tema suhtes oleks võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega. PPA esitas
  4. jaanuaril 2022 Dublini III määruse art 18 lg 1 p d alusel Leedule palve võtta puudutatud isiku tagasi. Kuna Leedu palvele ei vastanud, luges PPA palve Dublini III määruse art 25 lg 2 alusel rahuldatuks ning sellega kaasnes Leedule kohustus puudutatud isik tagasi võtta. PPA jättis
  5. veebruari
  6. a otsusega puudutatud isiku
  7. jaanuaril 2022 Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 21 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, kuna Dublini III määruse art 18 lg 1 p d järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest Leedu, ning lõpetas VRKS § 21 lg 2 alusel rahvusvahelise kaitse menetluse taotluse tagasilükkamisega. Lisaks kohustas PPA puudutatud isikut lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Leetu. Puudutatud isik on PPA
  8. veebruari
  9. a otsuse kohtus vaidlustanud. PPA on seisukohal, et ringkonnakohus ei eksinud ka riigi õigusabi tühistamisel ning õigusabi kulude puudutatud isiku kanda jätmisel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  10. Esiteks vastab kolleegium küsimusele, kas PPA-l oli vaja pärast seda, kui halduskohus oli andnud asjas nr 3-22-39 loa puudutatud isiku kinnipidamiseks Leedule üleandmise eesmärgil, esitada uus taotlus tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kuna puudutatud isik oli esitanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse (I). Seejärel hindab kolleegium puudutatud isiku kinnipidamise õiguspärasust (II). Kolmandaks võtab kolleegium seisukoha, kas ringkonnakohus tühistas oma
  11. jaanuari
  12. a määruse õigesti ja jättis puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse rahuldamata (III). Viimasena otsustab kolleegium riigi õigusabi tasu suuruse üle (IV). I
  13. Haldusasjas nr 3-22-39 selgitas PPA halduskohtule esitatud taotluses, et puudutatud isikut on vaja kinni pidada Dublini III määruses reguleeritud üleandmismenetluse jaoks, sest PPA oli alustanud sama määruse alusel üleandmismenetluse ja kavatses esitada Leedule puudutatud isiku kohta tagasivõtmispalve. Halduskohus rahuldas taotluse, leides, et sel eesmärgil on puudutatud isiku kinnipidamine lubatud nii Dublini III määruse art 28 lg 2 kui ka VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja määramisel lähtus halduskohus Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatust.
  14. Puudutatud isik esitas
  15. jaanuaril 2022 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 21 lg 1 p 6 kohaselt jäetakse rahvusvahelise kaitse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, kui 4
(6)3-22-56 Dublini III määruse kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest muu riik. Seega ei takista Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine isiku Dublini III määruse alusel vastutavale liikmesriigile üleandmist (Dublini III määruse art 23).
  1. PPA kinnitas ka praeguses haldusasjas
  2. jaanuaril 2022 halduskohtule esitatud taotluses, et PPA kavatseb esitada Leedule esimesel võimalusel tagasivõtmispalve. Seega käsitas PPA puudutatud isikut endiselt isikuna, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Leedu. PPA ei märkinud taotluses, et isiku kinnipidamise eesmärk (Leedule üleandmine) oleks muutunud pärast seda, kui isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna isiku kinnipidamise eesmärk ei muutunud, ei mõjutanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine puudutatud isiku kinnipidamise õiguslikku alust. Seetõttu polnud vaja halduskohtule uut loataotlust esitada, kuna halduskohus oli eelmisel päeval haldusasjas nr 3-22-39 puudutatud isiku samal eesmärgil kinnipidamiseks juba loa andnud. II
  3. Kolleegium nõustub kohtutega, et puudutatud isiku puhul esines alus tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Kolleegium on varem selgitanud, et kui isik, kelle kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb, on rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 361 lg 2 p 7 tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et seda isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused (Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus nr 3-20-1943/36, p 22). Kolleegium nõustub kohtutega, et arvestades puudutatud isiku tausta ja varasemat käitumist, esines põgenemise oht nii VSS § 68 p-s 9 kui VRKS § 361 lg-s 21 nimetatud asjaolude tõttu. Seejuures oli tema põgenemise oht märkimisväärne, arvestades tema loata lahkumist Leedust, et vältida seal varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist ja hiljem väljasaatmist Valgevenesse, ja tema soovimatust Leetu naasta. Puudutatud isiku kinnipidamine Leedule üleandmise eesmärgil oli proportsionaalne ja leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed puudusid. Kolleegium ei korda selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi (

§ 231lg 6 ja § 234).

  1. Küll aga ei nõustu kolleegium kohtute seisukohaga, et puudutatud isikut võis kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kuna PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamist Leedule üleandmise eesmärgil, oli võimalik teda kinni pidada üksnes VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel, sest Dublini III määrus ei näe muid kinnipidamise aluseid ette.
  2. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata osas, milles taotleti ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist. Kolleegium muudab ringkonnakohtu määruse põhjendusi osas, millega ringkonnakohus leidis, et isiku kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel (

§ 230lg 1 ja lg 5 p 6 ning § 234).

III Ringkonnakohus tühistas vaidlustatud määrusega

§ 117lg 1 p 1 alusel oma varasema, 14.

jaanuari 2022. a määruse osas, millega ta oli rahuldanud puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse ja määranud talle riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, et esitada määruskaebus.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid. Ringkonnakohtu arvates oli puudutatud isik esitanud 13. jaanuari 2022. a taotluses oma majandusliku seisundi kohta valeandmeid, kui oli sinna märkinud, 5

(6)3-22-56 et tal puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli puudutatud isiku vastava väite ümber lükanud PPA
  1. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud puudutatud isiku kinnipidamiskeskuse konto väljavõte, mille kohaselt on isikul 2105 eurot 80 senti.
  2. Kolleegiumi hinnangul puudub praeguse asja asjaolusid arvestades alus järeldada, et puudutatud isik esitas riigi õigusabi taotluses süüliselt valeandmeid (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. juuni
  4. a määrus asjas nr 3-2-1-41-16, p 8). Puudutatud isikut abistanud PPA kinnipidamiskeskuse õigusnõustaja selgitas ringkonnakohtule
  5. veebruaril 2022 saadetud e-kirjas, et riigi õigusabi taotlus esitati õigusnõustaja initsiatiivil ja ilma puudutatud isiku majanduslikku seisundit piisava hoolega välja selgitamata. Kinnipidamiskeskuse konto väljavõttelt nähtub, et puudutatud isiku kontole on 2105 eurot 80 senti kantud alles
  6. veebruaril 2022 ja seega on ebaselge, kas tal oli riigi õigusabi taotluse esitamise ajal võimalik seda raha kasutada. Neid asjaolusid kogumis silmas pidades tühistas ringkonnakohus ekslikult riigi õigusabi andmise.
  7. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium ringkonnakohtu
  8. veebruari
  9. a määruse resolutsiooni p 2, millega ringkonnakohus oli tühistanud oma
  10. jaanuari
  11. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, jätnud puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja riigi õigusabi andmisega seotud kulud tema enda kanda. Selle tõttu tuleb tühistada ka ringkonnakohtu
  12. veebruari
  13. a määruse resolutsiooni p 5, millega ringkonnakohus mõistis puudutatud isikult Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 432 eurot. Ringkonnakohtu
  14. veebruari
  15. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamise järel jäävad jõusse ringkonnakohtu
  16. jaanuari
  17. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, millega rahuldati puudutatud isiku riigi õigusabi taotlus ja määrati talle riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas haldusasjas, ning puudutatud isikul ei ole kohustust hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. IV
  18. Riigikohus rahuldab vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused ning määrab ringkonnakohtu
  19. veebruari
  20. a määruse peale määruskaebuse esitamise menetluses puudutatud isikule osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 518 eurot 40 senti, sh käibemaks 86 eurot 40 senti (riigi õigusabi seaduse § 22 lg-d 6 ja 7, § 23 lg 1).
  21. Kolleegium asendab (

§ 175lg 3). avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.