Obsah (4)

§ 444§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2022.a., Tallinna kohtumaja Kohtujurist Lii Zerel Tsiviilasja number 2-21-1345

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. OÜ Dictator esitas 25.01.2022 hagi A. E R. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 26.01.2022 määrusega hagi menetlusse.
2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) vahel sõlmitud xxx, tuba nr x osas järgmised üürilepingud: 1) 20.04.2020 sõlmitud üürileping kehtivusega alates 01.05.2020 (hageja omandas korteri juulis 2020 ning hagejal tekkis üüri saamise õigus alates 01.08.2020). Üürilepingu kohaselt oli üürihinnaks 200 eurot kuus. 2) 01.09.2020 sõlmitud uus üürileping, mille kohaselt oli alates 01.09.2020 üürihinnaks 225 eurot kuus. Üürihinnale lisandusid kõrvalkulud. 3) 01.12.2020 sõlmiti uus üürileping, mille kohaselt oli alates 01.12.2020 üürihinnaks 300 eurot kuus miinus 50 eurot üldpindade koristamise eest, ehk üüriks oli 250 eurot kuus. Üürihinnale lisandusid kõrvalkulud. Üürileping oli sõlmitud tähtajatuna. Üürileping lõppes 31.05.2021 seisuga.
3. Lisaks oli hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) vahel sõlmitud xxx, tuba nr x osas järgnevad üürilepingud: 2 1) 16.06.2020 sõlmitud üürileping kehtivusega alates 08.06.2020 (hageja omandas korteri juulis 2020 ning hagejal tekkis üüri saamise õigus alates 01.08.2020). Üürilepingu kohaselt oli üürihinnaks 150 eurot kuus. 2) 01.09.2020 sõlmitud uus üürileping, mille kohaselt oli alates 01.09.2020 üürihinnaks 225 eurot kuus miinus 50 eurot üldpindade koristamise eest, ehk üüriks oli 175 eurot kuus. Üürihinnale lisandusid kõrvalkulud (lisa 5). Üürileping oli sõlmitud tähtajalisena kuni 30.09.
5. Hageja (üürileandja) on üürnikule esitanud üüri ja kõrvalkulude ning tagatisraha arveid kokku summas 3173,45 eurot. Kostja on arveid tasunud kokku summas 2771,48 eurot ning lisaks loeti arve nr 198 tasutuks 114,47 euro ulatuses ja arve nr 260 summas 287,50 eurot loeti tasutuks 185,53 euro ulatuses mitterahaliselt, st üürniku (kostja) tasutud tagatisraha summas 300 eurot tasaarveldamise teel. Kostjal (üürnikul) on seega osaliselt tasumata viimane arve, s.o arve nr 260 summas 101,97 eurot. Tasumise tähtaeg oli 01.05.
6. Kostja on jätnud seega arve nr 260 osaliselt, s.o summas 101,97 eurot tasumata.
7. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse (s.o üürivõlgnevuse) summas 101,97 eurot tasumist.
8. Kostjale A. E R.’le olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 23.02.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. KOHTU SELGITUSED
9. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 432 eurot (koos käibemaksuga, s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot + 20% KM).
2. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis ei õigusta hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ülemäärane. Kohus peab mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot/h (käibemaksuta). Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga, kinnitades, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 192 eurot koos käibemaksuga (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 80 eurot + 20% KM). 10. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 292 eurot (100 + 192). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 292 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 11.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 3 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4