← Eesti

1-18-9826/128

Obsah (6)§ 184§ 65§ 68§ 76§ 199§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-18-9826 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.05.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse s.o 3 aasta võrra ning liitkaristuseks mõisteti Kirill Dmitrijenkole 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati Kirill Dmitrijenko karistusaja algust alates 28.08.2018.

Käesoleval ajal kannab Kirill Dmitrijenko karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 28.08.2018 ja lõpp 28.08.2025. 18.02.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Kirill Dmitrijenko isikliku toimiku, otsustamaks Kirill Dmitrijenko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Kirill Dmitrijenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Kirill Dmitrijenko soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et Kirill Dmitrijenko võib tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Kirill Dmitrijenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused Kirill Dmitrijenko kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kirill Dmitrijenko esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kirill Dmitrijenko on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu Vangla kinnitusel on Kirill Dmitrijenkol vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx, kus asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu ning seal on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused. Seega on täidetud

§-s 2

(5)76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsed eeldused Kirill Dmitrijenko vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Kirill Dmitrijenko tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata.

§ 76

lg 4 kohaselt välistab Kirill Dmitrijenko ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt on Kirill Dmitrijenkol on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest. Kirill Dmitrijenko töötas majandustöödel ajavahemikus 17.02.202017.05.2020 ja 01.02.2021-31.04.2021 ning töötab ka alates 18.03.2021. Kirill Dmitrijenko on osalenud riigikeele õppes A1 ja A2 tasemel. 2020 läbis Kirill Dmitrijenko sõltuvusteemalised loengud ja Sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi 12 sammu meetodil. On avaldanud soovi vabanemisel hakata käima AN tugigruppides ja koos nendega õppima elada kainena. Kirill Dmitrijenko osales ajavahemikul 26.01.2021 kuni 13.04.2021sotsiaalprogrammis „Igapäevane valik“. Kirill Dmitrijenkol toetav tugivõrgustik puudub, on kasvanud lastekodus, kuid suhted vennaga head. Töökohta isikul vabanedes ei ole. 03.02.2022 K-raha seisuga on Kirill Dmitrijenko tasumata nõudeid 7797,38 eurot ja vabanemisfondis on 611,19 eurot. Vangla tööhõives osalemine, vabaduses elukoha olemasolu, programmides ja sõltuvusteemaliste loengutel osalemine ning riigikeele omandamine iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Kirill Dmitrijenko positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri väljavõttest (tl 15-17) ja isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtuvalt on Kirill Dmitrijenkol 2 kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 17.05.2016 otsusega mõisteti Kirill Dmitrijenko süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7; § 202 lg 2 p 2; § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega. Mõistetud karistust ei pööratud täitmisele kui Kirill Dmitrijenko ei pane 3-aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 3

(5)1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 21 sätestatud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kirill Dmitrijenko pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 24.09.2019 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning kogumis eelmise otsusega mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Seega on süüdimõistetule kord juba antud (Harju Maakohtu 17.05.2016 otsusega) võimalus viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Kirill Dmitrijenko pani katseajal toime uue kuriteo – narkootilise aine suures koguses käitlemine. Vangla iseloomustuse kohaselt, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, ei viibi Kirill Dmitrijenko vangistuses esmakordselt, vaid tegemist on tema kolmanda reaalse vangistusega. Kohus pole veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Kirill Dmitrijenko tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vaatamata vanglas toimunud sekkumistele näeb ka vangla Kirill Dmitrijenkot endiselt kõrgohtlikuna. Vangla iseloomustuse kohaselt on Kirill Dmitrijenkol diagnoositud uimastisõltuvus. Et ta tarbis vabaduses narkootilisi aineid ja on uimastisõltlane, ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdimõistetu selgituste kohaselt pani ta ka kuritegusid toime oma uimastisõltuvuse pärast. Kalduvus tarbida narkootilisi aineid suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus pole veendunud, et arvestades Kirill Dmitrijenko varasemat kuritegelikku aktiivsust ja kalduvust tarvitada narkootilisi aineid, on süüdimõistetu seni ära kantud vangistus piisav selleks, et olla veendunud süüdimõistetu edasises ohutuses ühiskonnale. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib ta vabanemise korral minna rehabilitatsioonikeskusesse ja oma narkosõltuvusega tõsiselt tegeleda. Seega on süüdimõistetu käesolevaks ajaks teadvustanud endal narkosõltuvuse probleemi olemasolu ja vajaduse sellega tegeleda. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab teda kahtlemata positiivselt. Et Kirill Dmitrijenko end narkootilistest ainetest vabaduses eemale suudab hoida, selles kohtu arvates siiski kuigivõrd kindel ei saa olla. Seda asjaolu valguses, et Kirill Dmitrijenko pole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda. Kirill Dmitrijenko on küll vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja loengute tsükli, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses mõnuaineid ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus süüdimõistetu on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Kirill Dmitrijenko võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Süüdimõistetu käitumine katseajal (lisaks narkootiliste ainete käitlemisele ka ise narkootiliste ainete tarvitamine) osutab asjaolule, et tagasilangus ei ole Kirill Dmitrijenko puhul välistatud. Et tal vabaduses tekkisid tagasilanguse perioodid, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kinnipeetaval on ka palju võlgnevusi, mille tasumine näib olevat raskendatud, mistõttu esineb suur oht taas varguste ja narkootilise aine käitlemise kuritegude toime panemiseks. Seda enam, et vabaduses puudub isikul töökoht. Lisaks on süüdimõistetule vanglas veel planeeritud tagasilanguse ennetamise tugigrupp. Kirill Dmitrijenko narkosõltuvust ja käitumist katseajal arvestades on programmi läbimine kohtu arvates enne vabanemist hädavajalik, et ta saaks nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. 4

(5)Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonse valve kohaldamine ja erinevate lisakohustuste määramine oleks praegu veel piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Kirill Dmitrijenko ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Kirill Dmitrijenko puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Kirill Dmitrijenko positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise asja kohtul kaaluda veel edaspidigi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu ja kulu 151,40 eurot. Kuna vangistuses viibides on süüdimõistetu võimalused sissetulekut teenida piiratud, peab kohus süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata menetluskulu tasumise ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.