1-22-2465/8

(19230101393)Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. märtsi
2. a määrus, millega jäeti X esindaja A. Plešanovi kaebus rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X (ik XXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. märtsi
4. a määrus muutmata ja X esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi kaebus seoses kriminaalmenetluse uuendamata jätmise vaidlustamisega rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on KrMS § 385 p-st 11 tulenevalt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 18.12.2019 alustati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuris kriminaalasjas nr 19230101393 KarS § 209 lg 2 p 3 ja 4 tunnustel menetlust selles, et ajavahemikul 26.04.-30.09.2019 lõid kauplemisplatvormi XXX maaklerid telefoni ja interneti vahendusel X-le ebaõige ettekujutuse võimalusest aktsiaturgudel maakleri vahendusel kasumiga kaubelda, mille tulemusena tegi ta OP Pankki Suomi enda kontolt XXXXXXXXXXXXXXXXX, OP Pankki Suomi poja kontolt YYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, enda Nordea Suomi kontolt ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ, enda Swedbank kontolt QQQQQQQQQQQQQQQ, enda Luminor kontolt WWWWWWWWW ja abikaasa American Express kaardimaksetena firma XXX väidetavale kauplemisplatvormile, s.h ülekannetena Suurbritannia firmade V kontole XXXXXXXXXXXXXXXX kogusummas 18 000 eurot, W LTD kontole XXXXXXXXXXXXXXX summas 4000 eurot, T kontole XXXXXXXXXXXXXXXX kogusummas 160 000 eurot, Belgia firma K kontole XXXXXXXXXXXXXXX kogusummas 20 900 eurot ja Saksamaa firma L kontole XXXXXXXXXXX kogusummas 85 746 eurot. Sellise tegevuse tulemusena sai X varalist kahju kogusummas 374 331,60 eurot. Tehingute tulemusena ta rahalisi vahendeid välja võtta ei saa ning temalt nõutakse erinevatel ettekäänetel juurdemaksete tegemist.
6. 16.06.2021 lõpetas PPA Põhja prefektuur kriminaalasjas nr 19230101393 prokuratuuri loal menetluse KrMS § 2001 alusel kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. 1

(11)1-22-2465

1. 19.01.2022 esitas kannatanu X esindaja Andrei Plešanov Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse kriminaalasjas nr 19230101393 menetluse uuendamiseks ja täiendavate menetlustoimingute tegemiseks. X edastas menetlejatele kelmuses osalenud isikute ja nendega seotud isikute kohta teavet ning neile viitavaid dokumente, mis võiksid anda aluse menetluse uuendamiseks. Kannatanu poolt esitatud materjalide kohaselt suhtles ta 2020 „maakleriga“, kes temalt rahalised vahendid välja pettis. Ta kohtus „maakleriga“ kaks korda Küprosel. Isik nimetas end algselt D või S. Kannatanu hinnangul võib selle inimese nimi olla Q, kellega ta suhtles telefonitsi, Instagrami ja WhatsUp vahendusel. Kannatanu on oma sõnul suhelnud ka Q isa Ü-ga. Viimase vahendusel sai ta teada tegeliku kelmuse korraldaja nime - Ä, kes on ettevõtte F tegelik omanik. Kannatanu sõnul tunnistas Q talle kelmuse toime panemist. Kannatanu taotles Küprose politseile ja Interpolile rahvusvaheliste päringute ja õigusabitaotluste tegemist, tuvastamaks ja tabamaks süüdlased. Samuti taotles kannatanu krediidiasutustele päringute tegemist, et selgitada välja koht, kuhu ta oma rahalisi vahendeid kandis, et teada saada, kelle nimele olid registreeritud need asutatud pangakontod, kelle kasutusel need on ja/või, kes on kannatanu raha välja võtnud ja/või, mis pankadele need vahendid on edasi liikunud. Kannatanu pidas vajalikuks ka päringute tegemist sideettevõtjatele, et vähemalt teada saada, kelle nimele olid registreeritud kelmuse ajal kasutusel olnud (ja/või, mis siiamaani töötavad) kannatanu poolt välja toodud telefoninumbrid. Kannatanu taotles lõppkokkuvõttes selliste menetlustoimingute tegemist, mille tulemusena oleks võimalik saada tagasi tema poolt üle kantud rahalised vahendid.
2. 21.02.2022 jättis Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör J. Hüva taotluse kriminaalasjas nr 19230101393 menetluse uuendamiseks ja täiendavate menetlustoimingute tegemiseks rahuldamata. Ringkonnaprokurör leidis, et esitatud informatsiooni ei saa pidada selliseks, et menetlust uuendada ja seeläbi kuriteo toimepannud isik(ud) tuvastada. 4.
3. Ringkonnaprokurör märkis, et tõendite usaldusväärsuse kontekstis on arusaamatu kannatanu poolt esitatud informatsiooni pikalt enda teada hoidmine, koostöö tegemata jätmine menetluse toimetamise ajal, s.o enne 16.06.
4. Seda enam, et väidetav kannatanu suhtlus (füüsiline kohtumine Küprosel) võimalike süüdlastega toimus
5. aastal. Nii on pea kaks aastat vana informatsiooni väljastamine praegu mõistetamatu. Ka eriasjade uurijale ei edastanud kannatanu vastavat informatsiooni kujul, et selle alusel saanuks tööd jätkata. Toimunud telefonivestlused, kus kannatanu mainis küll nt Küprosel käimist, ei toonud esile informatsiooni, mille alusel saanuks kriminaalasjas menetlustoiminguid planeerida. 4.
6. Ringkonnaprokurör leidis, et kannatanu poolt koos taotlusega esitatud materjalid võimaliku kuriteo toimepanija tuvastamiseks on arusaamatud, segased või kirjeldavad asjaolusid, milliste tegelikkusele vastavus on kaheldav. Sellised olid näiteks kannatanu väited Q osas. Nimelt väitis kannatanu, et ta suhtles Q-ga, ühel hetkel kaob ta jäljetult ja kannatanu arvates võidi temaga midagi halba teha. Viimane asjaolu tuleneb eelkõige Ü (väidetavalt Q isa) ja kannatanu vahelisest vestlusest (saanud alguse 25.06.2020). Samal ajal olid materjalile lisatud vestlused kannatanu ja Q vahel 2020 augustis. Miks ühtäkki arvas kannatanu, et Q-ga võis midagi juhtuda, jäi taotluse pinnalt selgusetuks. Seda enam, kui mõni kuu hiljem on isik endiselt kontaktis. Ringkonnaprokuröri arvates ei aidanud kannatanu selgituste usaldusväärsusele kaasa ka kannatanu energiaterapeudi kinnitus, et Q-ga ei ole midagi halba juhtunud. 4.
7. Ringkonnaprokurör märkis menetluse uuendamise taotluses märgitud krediidiasutustele päringute tegemise osas, et selliselt tuvastada kannatanu raha teekond ja selle lõplikud kasusaajad, et ka sellisel moel ei ole võimalik jõuda kuriteo toimepannud isikuteni. Seda eelkõige põhjusel, et puudub selgus, et pangakontod kuuluksid neile, kellele kuuluvust on näidatud, veelgi vähem on selle läbi võimalik jõuda tegelike kasusaajateni. Raha võetakse sularahas välja või edastatakse mõnda krüptovääringusse. Kuna X poolt tehtud ülekannetest on möödunud väga pikk aeg, siis raha edasine liikumine kontode vahel või sularahas välja, ei võimalda jõuda kuriteo toimepannud isiku(te)ni. 2

(11)1-22-2465 4.4. Kokkuvõtlikult jõudis ringkonnaprokurör järeldusele, et X poolt menetluse uuendamise aluseks esitatud informatsiooni ei saa pidada usaldusväärseks, niisamuti ei ole esitatud toimingute alusel võimalik jõuda kuriteo toimepannud isikuteni. Selliselt ei ole täiendavate toimingute tegemine isikute tuvastamiseks otstarbekas. Samas, kui uskuda esitatud materjale, siis on juba Küprose politsei astunud võimalikke samme pettuse toimepanijate vastutusele võtmiseks, mistõttu kannatanul tuleks enda suhtes toimepandud pettusest teada anda Küprose ametivõimudele. Võimalikud kahtlustatavad võivad asuda Küprosel, mis tähendab, et ka kõige kiirem menetlus saab toimuda just Küprosel. 5. 04.03.2022 esitas X esindaja A. Plešnov Riigiprokuratuurile kaebuse koos lisadega 21.02.2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotluse rahuldamata jätmise määruse peale, milles taotles vaidlustatud määruse tühistamist ja kriminaalasjas nr 19230101393 menetluse uuendamist. 5.1. Kaebaja leidis, et Põhja Ringkonnaprokuratuur pole võtnud kuriteo toimepannud isiku(

1. te)tuvastamiseks kasutusele vajalikke meetmeid ja on põhjendamatult pidanud kannatanu X poolt edastatud informatsiooni ebausaldusväärseks või menetluse käiku mitte edasiviivaks. Kaebaja märkis, et kannatanu poolt on esitatud küllaldaselt andmeid süüdlase isiku kohta, mille tulemusena tuleb prokuratuuril neist lähtuvalt kriminaalasjas menetlus uuendada ja asuda kannatanu poolt esitatud andmeid kontrollima. 5.2. Kaebaja arvates on esitatud informatsioon usaldusväärne ja võimaldab süüdlase isiku tuvastamisega tegeleda. Korrakaitseorganitel pole olnud varem teada kuriteo toime panna võinud isikute andmed: F maakler D/S tegelik nimi Q ja F omanik Ä. Eeltoodud andmed tuginevad kirjavahetusel ja internetiallikatel. 5.3. Kaebaja leidis, et eelnevate andmetega mittearvestamine viitab pigem soovimatusele asjaga tegeleda, kui eesmärgile süüdlase(
2. d)tuvastada. Sellist järeldust kinnitab ka 16.06.2021 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses öeldu selle kohta, et konkreetne juhtum kvalifitseerub praktikas levinud juhtumite hulka, kus on vaja kuriteo avastamiseks tegeleda rahvusvahelise koostööga, mis on aga aeganõudev ja riikide siseriikliku õiguse erinevuse tõttu raskendatud. Samuti viitab soovimatusele kriminaalasjaga tegeleda vaidlustatud määruse punktis 3.4 toodu. 5.4. Kaebaja ei nõustunud vaidlustatud määruses kannatanu poolt esitatud andmete suhtes tehtud kriitikaga ja märkis omalt poolt järgmist. Kaebaja üritas paralleelselt kriminaalmenetlusega koguda kelmuses osalenud isikute kohta ise teavet. 11.12.2019 edastas kannatanu uurija MS-le informatsiooni selle kohta, et kelmuses osalenud maakler S (Q) oli vahetult enne kuriteoavalduse esitamist võtnud kannatanuga Skype kaudu ühendust ja rääkinud talle, et oli väidetavalt Küprose politsei poolt lennujaamas kinni peetud. Tõele ei vasta prokuratuuri väited selle kohta, et uurijaga toimusid mõned telefonivestlused, kus ta palus esitada kogu olemasolev informatsioon kahtlusaluste kohta kirjalikult ja kannatanu siis ei reageerinud. Nimelt pöördus kannatanu 2020 kriminaalasjas õigusabi saamiseks jurist RS poole, kes pidi esitama vastavad andmed uurijale, kuid ei teinud seda. Samuti jättis ta 16.06.2021 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamata. Nii esitas uus kannatanu esindaja taotluse kriminaalmenetluse uuendamiseks kelmuses osalenud isikute kohta uue teabe laekumise tõttu. Riigiprokuröri arvamus kannatanu poolt Q kohta esitatud andmete ebausaldusväärsuse kohta on asjakohatu ja põhjendamatu. Kaebaja selgitas, et nn Q-ga ei saanud kannatanu mingil ajal enam ühendust ja ta otsis teda taga isa Ü ja õe C vahendusel. Peale seda võttiski Q kannatanuga uuesti ühendust, süüdistades viimast ebaviisakalt lähisugulaste tülitamises. Q saatis kannatanule fotod Küprose politsei dokumentidest, millest selguvad Q isikuandmed. Viimaseid peab kannatanu õigeteks või vähemalt kontrollimist väärivateks. Riigiprokuratuuri määrus 6. Riigiprokuratuuri 15. märtsi 2022. a määrusega jäeti X esindaja A. Plešanovi kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on seaduslik ja põhjendatud, kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust selle otsuse tühistamiseks ja seetõttu ka kriminaalasjas nr 19230101393 menetlust uuendavate menetlustoimingute tegemise korralduse andmiseks. 3

(11)1-22-2465 6.

1. Riigiprokurör oli seisukohal, et kriminaalasjas nr 19230101393 uuritava kuriteofakti osas on kriminaalmenetluse käigus kogutud kuriteosündmust puudutanud kõik asjakohased tõendid, kontrollitud kannatanu ütlustest ja täiendavatest selgitustest nähtuvaid võimalusi süüdlase isiku tuvastamiseks. Seejärel on õigesti otsustatud menetlus lõpetada kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu tingimusega, et see uuendatakse kurjategija isiku kohta uute asjaolude selgumisel. Samas märkis riigiprokurör, et kriminaalasja 16.06.2021 menetluse lõpetamise määrus on oma põhjendustelt puudulik. Määruses ei sisaldu asjaolud, mis puudutasid konkreetse kuriteosündmuse osas tehtut, millised tingisid menetluse lõpetamise KrMS § 2001 alusel. Selle vea parandas riigiprokurör antud määrusega vastates kaebusele kriminaalasjas nr 19230101393 menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Riigiprokuröri hinnangul on menetleja tegelenud põhjalikult kannatanu X suhtes kelmuse toimepanemise asjaolude välja selgitamisega. Selleks on kõigepealt küsitud temalt andmeid F veebsaidil tehingute tegemist juhendanud isikute (nimed, telefoninumbrid, meiliaadressid jms), tehingute tegemise viiside, tehingute tegemiseks rahaliste ülekannete tegemise aegade, summade, ülekannete saajate ning selle taustal temaga suhelnud maaklerite tegevuse kohta. Kriminaalasja materjalidest on näha kannatanu ja menetleja kirjavahetus ning eriliiki dokumentatsiooni edastus ajavahemikul 09.12.2019-27.01.
2. Kannatanu poolt edastatud andmete alusel on menetleja kontrollinud kõigepealt F platvormi omava ettevõtte andmeid (F registreeritud Bulgaarias aadressil XXX) ja sellega seotud olla võivaid isikuid (nende võimalikku kattuvust kannatanu poolt nimetatutega: AG, TF, DG). Seejärel on menetluse käigus tehtud 09.01.2020 Rahapesu Andmebüroo (edaspid RAB) vahendusel mahukas päring Suurbritannia, Saksamaa ja Belgia RAB-dele kontrollimaks nende firmade andmeid, kuhu X tegi F platvormil tehingute tegemiseks ülekandeid. Niisiis esitati päring ajavahemikul 26.04.2019-30.09.2019 X poolt Suurbritannia firmade V, W, T; Belgia firma K ja Saksa firma L kontodele tehtud tehingute alusel kontode tegelike kasusaajate ja nende hetkeseisu osas. 21.01.2020 tehti ka päring A kuritarvituste päringuid vastuvõtvale meiliaadressile XXX, kust küsiti eriliigilisi andmeid: perioodil 26.04.30.09.2019 kannatanule A vahendusel väljastatud ID kaudu tehtud tehingute logisid, tehingutes osalenute registreerimisinfot, kannatanu ID-ga kontakteerunute andmeid, niisamuti andmeid nende isikute kohta, kellega olid suhelnud kannatanuga kontaktis olnud isikud. Kannatanult saadud andmete alusel tehtud päringutele antud osaliste vastuste alusel (laekusid 10.02.2020) ei olnud võimalik seostada F platvormil tehingute tegemiseks ja rahaliste vahendite paigutamiseks kannatanule juhiseid andnud isikuid mitte ühegi firmaga, mis said ülekanded. Saadud andmed viitasid sellele, et kontodelt, millele tegi kannatanu ülekanded, võeti sinna kantud summad sularahas välja. Ülekannete tegemise järgselt kontod suleti. Kontode tegelikud kasusaajad olid väljamõeldud või kontrollimatute isikuandmetega isikud. Ettevõtete andmed olid vastuolulised: olid erinevused ametlikult deklareeritud ja tegelike tegevusalade vahel; lisaks on neil seotus erinevate kahtlaste tehingutega, mis on asukoha riikides uurimise esemeks jne. Nii ei olnud võimalik kannatanult saadud andmete alusel kinnitada muud kahtlust peale selle, et tema suhtes oli F platvormil tehingute tegemise osas nn maaklerite poolt loodud ebaõige ettekujutus ja seeläbi tekkis kannatanule varaline kahju. Kannatanu suhtes kelmuse toimepannud isiku(te) osas andmeid koguda ei õnnestunud. Riigiprokurör oli seetõttu seisukohal, et kriminaalasjas oli menetluse lõpetamise eel teostatud kõik asjakohased ja vajalikud toimingud, kuriteo toimepannud isiku(te) tuvastamiseks lisatoimingute tegemise võimalused olid ammendunud. Seetõttu oli õige ka menetleja ja seda kinnitanud ringkonnaprokuröri otsus kriminaalasjas menetlus KrMS § 2001 alusel kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu lõpetada. 6.
3. Riigiprokurör asus seisukohale, et kriminaalasjas nr 19230101393 uuritava kuriteosündmuse osas ei ole kannatanu X poolt 19.01.2022 esitatud selliseid andmeid, milliste alusel oleks põhjendatud uuendada antud asjas menetlus ehk siis ka tühistada 21.02.2022 samal teemal Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör J. Hüva poolt koostatud taotluse rahuldamata jätmise määrus. Riigiprokurör leidis, et kannatanu poolt pakutud menetlust täiendada võivad toimingud on kas kriminaalmenetluse raames juba teostatud, nende teostamine ei ole tehnilistel või muudel 4

(11)1-22-2465 põhjustel võimalik või ei ole nende vahendusel võimalik saavutada menetluse uuendamise eesmärki ehk tuvastada kannatanu suhtes kelmuse toimepannud isikut või isikuid. Kannatanu märkis menetluse uuendamise taotluses, et suhtles ajavahemikul 26.04.-30.09.2019 probleemsete tehingute tegemise ajal, kui ka hilisemalt 2020 aasta jooksul tema suhtes kelmuse toimepannud või selles osalenud maakler S või D esitlenud isikuga, kes osutus hilisemalt Q nimeliseks isikuks. Kannatanu on väitnud, et oli selle isiku kohta politseile vihje andnud 11.12.2019 e-kirjavahetuses. Eeltoodu osas märkis riigiprokurör, et kannatanu poolt ei ole enne 19.01.2022 kriminaalmenetluse uuendamise taotluse esitamist andmeid maakleri nimega S või D kohta esitatud, mistõttu ei ole õige väide vastavate andmete olemasolu kohta. Uurija ja kannatanu vaheliselt ekirjavahetusest ajavahemikul 09.12.2019-27.01.2020 on kannatanu nimetanud F platvormil tehingute tegemist juhendanud või kannatanu nimel tehinguid teinud maakleritena AG, TF ja DG nimelisi isikuid, esimese maakleri nime kannatanu ei suutnud öelda. Et keegi neist oleks end veel ka S või Dna nimetatanud või selline oli nt tema esimese maakleri nimi või oleks neid isikuid rohkem olnud, kui varem mainitud, jääb sellisest mõttekäigust ebaselgeks. Samas selle kannatanu selgitustes nähtuva ebakõla kõrvaldamist ei saa aga pidada põhjuseks, miks peaks kriminaalasjas menetlust uuendama, sest ka selle selguse saavutamisega ei ole võimalik ikkagi jõuda isikuni, kes pani kannatanu suhtes toime kelmuse. Riigiprokurör märkis, et kannatanu poolt edastatud andmed maaklerina esinenud S või D osas, kes on hilisemalt kannatanule esitlenud end kui Q ja kelle nimes on kannatanu nüüdseks end veennud, kuivõrd on temaga isiklikult kohtunud, on kohtunud tema uue äripartneri ja sekretäriga, on teda otsinud taga tema isa Ü ja õe C vahendusel ning saanud seepeale Q-lt negatiivse tagasiside tema lähedaste tülitamise pärast, on leidnud tema ja tema pereliikmete kohta Facebookist, Instagrammist, Linekinist, WhatsUpist jms pildimaterjali, jäävad aga ikkagi ebapiisavaks tema kui reaalse isiku otsimise teostamiseks ehk tema tagaotsitavaks kuulutamiseks. Kannatanu poolt esitatu ei näita midagi muud, kui fakte, kuidas professionaalsed kelmid tegutsevad, kuidas nad annavad kannatanule lootust või veenavad teda võimalustes olukorda lahendada. Samas aga jäävad kannatanule edastatud faktid piisavalt ebamääraseks, milliste alusel tegelikke asjaolusid tuvastada ei ole võimalik. Nii on ka Q isikuga. Kannatanu poolt edastatud andmed tema võimaliku sünniaja, pea kaks aastat tagasi kasutusel olnud telefoni numbri, täpselt teadmata ajal mingis Küprose lennujaamas teadmata põhjustel kinnipidamise, võimaliku kodakondsuse, võimaliku elukoha riigi, võimalike isa ja õe e-posti või suhtluskeskkonna andmete osas on niivõrd ebamäärased, et nende alusel pole võimalik sõnastada selle isiku kohta mistahes riigi õigusasutustele päringut. Esitatud andmete alusel ei ole väidetav Q tuvastav. Riigiprokurör ei pidanud otstarbekaks hakata oletuslikke fakte ükshaaval nt Küprose õigusasutuste kaudu kontrollima. Riigiprokurör leidis, et seadusandja tahe ei ole olnud menetluste raames mistahes toimingute tegemine, vaid ikkagi selliste, millistega on võimalik saavutada kriminaalmenetluse eesmärk ehk tuvastada kuriteo toimepannud isik(ud). Kannatanu poolt tema suhtes kelmuse toimepannud isikute kohta esitatud andmed olid nii menetluse alustamise järgselt ja on ka praegu ebamäärased, mistõttu nende alusel menetluse raames menetluse eesmärke täitvaid toiminguid planeerida ei ole võimalik. Kannatanu on ka taotlenud kriminaalasjas menetluse uuendamist eesmärgiga, et teostada erinevaid rahvusvahelisi päringuid ja esitada õigusabitaotlusi süüdlaste tuvastamiseks ja tabamiseks. Riigiprokurör selgitas eelnevalt, miks ta leidis, et kannatanu poolt esitatud andmete alusel ei ole võimalik Q kui võimaliku süüdlase suhtes esitada nt Küprose politseile või Interpolile päringuid. Riigiprokurör pidas esitatud andmeid liialt ebamäärasteks. Sarnase iseloomuga (või isegi väheminformatiivsed) on ka andmed F väidetava omaniku Ä osas. Seni kogutud materjalide alusel on jäänud ebaselgeks üldse Ä roll X suhtes kelmuse toimepanemises. Seonduvalt krediidiasutustele päringute tegemisega märkis riigiprokurör, et seda on antud juhul tehtud ja neile osaliselt ka vastused saadud. Vastuste sisu on riigiprokurör lubatud ulatuses ka antud määruses eelnevalt juba avanud. Krediidiasutuste osas tehtud päringute vastused ei andnud andmeid konkreetselt X-ga suhelnud nn maaklerite osas, niisamuti ei loonud need võimalike süüdlasteni 5

(11)1-22-2465 jõudmiseks lisatõendite kogumise võimalusi (kontodele laekunud rahasummad olid sealt sularahas välja võetud). Ülekannete aluseks olnud firmade kontode tegelike kasusaajatena märgitud isikud olid seotud paljude erinevate probleemsete firmade ja nende kontodega. Kasutatud nimede taga ei pruukinud olla tegelikku isikut, vaid kunstlikult loodud identiteet. Krediidiasutustelt laekunud andmete alusel said seega kinnitust faktid, et X poolt tehtud tehingud F platvormil ei olnud ausad, kuid nende vahendusel ei olnud võimalik koguda informatsiooni võimalike süüdlaste kohta. Selliste päringute kordamiseks praegu põhjus puudub. Kannatanu pidas vajalikuks ka päringute tegemist sideettevõtjatele temaga suhelnud isikute kasutusel olnud ja olevate telefoninumbrite kasutajate kohta andmete küsimiseks. Riigiprokurör pidas sedagi taotlust ebaotstarbekaks ja ei näinud sellisel moel võimalust kuriteo toimepannud isiku(te) tuvastamiseks. Kõigepealt märkis riigiprokurör, et kuriteo toimepanemisest on praeguseks möödunud enam kui kaks aastat. Võimalus süüdlasi tuvastada telefoninumbrite alusel, tuleb aga kasutusele võtta sõltuvalt kuriteo iseloomust hiljemalt selle avastamise järgselt. Arvestades antud kuriteo iseloomu, konspireerituse astet, on põhjust eeldada, et kurjategijate kasutusel olnud numbrid, kui need võisidki kuriteo toimepanemise ajal mingil arusaamatul põhjusel olla nende tegelikele nimedele välja antud, kuid milliseks järelduseks tegelikku alust ei ole, sest isikud on esinenud paljude erinevate nimede all, kasutanud erinevaid identiteete, siis on praeguseks hetkeks telefoninumbrite omanikud vahetanud. Arvamuseks, et äkki see siiski nii ei ole, alust ei ole, mistõttu ka ei saa sellise järelduse tegemise korral sellise toimingu tegemist praegu pidada otstarbekaks. Kuivõrd kriminaalmenetluse raames on selgunud, et kannatanu poolt kelmuse tulemusena üle kantud rahalised vahendid on kolmelt ülekande saanud firma kontolt sularahana välja võetud, ühelt kontolt on laekunud rahasummad osaliselt augustis 2019 edasi liikunud tundmatu firma kontole (ülekande põhjus ebaselge, ei seostu otseselt X suhtes kelmuse toimepanemisega) ja ühe firma konto osas andmeid ei esitatud, siis puudub nende faktide alusel võimalus ka planeerida selliste menetlustoimingute tegemist, milliste alusel oleks võimalik saada kannatanul tagasi ülekantud rahalisi vahendeid. 6.

1. Kokkuvõttes märkis riigiprokurör, et kuivõrd X esindaja kaebuses Riigiprokuratuurile ei ole esitatud argumente, mille alusel anda korraldus kriminaalasjas nr 19230101393 menetluse uuendamiseks, jääb esitatud kaebus rahuldamata. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
2. X esindaja vandeadvokaat A. Vassiljev esitas
3. aprillil
4. a ringkonnakohtule kaebuse vaidlustatava Riigiprokuratuuri määruse peale, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja kohustada uurimisasutust või prokuratuuri menetlust uuendama ja alustama. 7.
5. Kaebaja leiab, et kõik viimased instantsid pole antud asja objektiivselt ja õigesti menetlenud ega pole ka võtnud vajalikke meetmeid selle lahendamiseks. Kaebuse esitaja ei nõustunud riigiprokuratuuri seisukohtadega alljärgnevatel põhjustel. 7.
6. Riigiprokurör ise tunnistas oma määruses, et kriminaalasja menetluse lõpetamise määrus oli koostatud puudustega, mistõttu riigiprokurör hakkas puudusi ise parandama ja erinevaid toiminguid nimetama ning neid seostama. Samas pole asi praegu selles, kas asja lõpetamiseks oli vastav alus ja piisav põhjendus olemas või mitte, sest kaebaja pole seda määrust vaidlustanud, kuigi tõepoolest esinesid seal ilmselged puudused. Samuti pole vaidlust selles, kas menetleja on teinud kõik vajaminevaid menetlustoiminguid tol ajal, kui nii talle kui ka kannatanule polnud kahtlustatava tegeliku isiku andmed üldse teada. Asi on selles, et kaebaja esitas 19.01.2022 uued andmed asjasse puutuva isiku kui tegeliku kahtlustatava kohta, sest ta on temaga reaalselt kohtunud ja rääkinud, mida seega ei saanuks uurimisasutus ja prokuratuur kuidagi eirata. Nimelt teatas kannatanu politseile ja prokuratuurile selles taotluses, et talle on saanud teada, et asjas figureeritud F maakler D/S tegelik nimi on Q. Taotluse esitaja põhjendas piisavalt oma avaldust ja selle tõendamiseks lisas 31 lk - print 6

(11)1-22-2465 screen kirjavahetust erinevate isikutega, samuti viited interneti allikatele jms (vt käesolevale kaebusele lisatud 19.01.2022 avalduse dokumendid, lisa nr 1). 7.

1. Kaebaja kordab, et ta on juba oma 19.01.2022 uuendamise avaldusega esitanud fotod Küprose politsei dokumentidest, mida Q (nn D) saatis talle enda kohta viimastes vestluses, st enne kui ta lõpetas kannatanuga suhtlemise. Just selle viimase suhtlemise käigus saatis kahtlustatav politseidokumente, kus kajastatud isik osutuski Q-ks, mis kinnitas tema järeldusi selle isiku andmete õigsuse kohta (vt 19.01.2022 avalduse lisad nr 15-19). Seega klappisid selle isiku tõelise nime andmed ka esitatud kaebuse lisades oleva teabega, st sotsiaalvõrgustiku vahendusel leitud ja saadud selle isiku sugulaste andmetega, s.o loogiliselt vähemalt perekonnanime, vahelise seotuse ja perekonna/sugulaste fotode osas (vt täpsemalt uuendamise avalduse lisad). Järelikult on prokuratuuri väited alusetud ja väärad, et esitatud andmete alusel ei ole väidetav Q tuvastav ja andmed on nii ebamäärased, et kuidagi ei saa viimase teabepõhjal vajaminevaid menetlustoiminguid teostada ja planeerida (st rahvusvahelised päringud, õigusabitaotlused, INTERPOL vm). 7.
2. Riigiprokuratuur märkis oma määruses, et kannatanu poolt ei ole enne 19.01.2022 kriminaalmenetluse uuendamise taotluse esitamist esitatud andmeid maakleri nimega S või D kohta, mistõttu ei ole ka õige väide vastavate andmete olemasolu kohta. Kaebuses rõhutatakse aga, et kannatanu oli sama isiku kohta politseile vihje andnud enne 19.01.2022 kriminaalmenetluse uuendamise taotluse esitamist - 11.12.
3. a e-kirjavahetuses, kus oli jutt tema esimesest maaklerist. Kannatanu möönab, et viidatud 11.12.2019 e-kirjavahetuses pole ta küll märkinud selle isiku nime, kuid on teda selgelt maininud ja tema tegevust kirjeldanud (vt käesolevale kaebusele lisatud 11.12.2019 e-kiri menetlejale MS-le, lisa nr 7). Kusjuures selle isiku tegelik nimi (Q) oli tol ajal kannatanule teadmata (vt täpsemalt 19.01.2022 taotlus, lisa nr 1). Ei vasta tõele riigiprokuröri väited, et enne kriminaalmenetluse uuendamise taotluse esitamist polnud uurimisasutusele andmeid maakleri nimega S või D kohta esitatud. Kannatanu lisab oma sõnade kinnitamiseks käesolevale kaebusele vastava e-kirjavahetuse MS-ga (vt kaebusele lisatud 07.02.2020 e-kiri MS-le, lisa nr 8). Samuti oli menetlejaga suuliselt (telefoni teel) juttu planeeritavast sõidust Küprosele ja nn D nimelisest isikust. 7.
4. Kaebaja leiab jätkuvalt, et uurimisasutus lähtus kriminaalmenetluse uuendamata jätmise otsustamisel ebaõigetest alustest ja põhimõtetest, mida toetasid ebaselgel põhjusel seejärel prokuratuurid, kui eirasid uuendamise taotluses esitatud uusi fakte ja isikute andmeid, milliste abil on võimalik vähemalt ühe kahtlustatava isikusamasus tuvastada ja/või tema asukohta kindlaks teha. Kaebaja on veendunud, et kriminaalmenetluse uuendamise taotluse kohta kehtivad analoogsed printsiibid nagu süüteoteate esitamisel. Kaebuses loetletud põhjustel oli uuendamise taotluses piisav alus ja ajend olemas ja seega pidi prokuratuur lähtuma kehtiva seaduse normidest ja menetlust uuendama. KrMS-s sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Viimaste instantside poolt väljendatud järeldused ja seisukohad on vastuolus KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõttega. Alles kriminaalmenetluse käigus selgub, kas viimati kindlaks tehtud (kannatanu poolt viidatud uute isikuliste) andmetega saab kriminaalasja menetleda ja edasi uurida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Esmalt tuleb märkida, et kaebuse esitaja palus ringkonnakohtul teada anda, kes tagab kaebuse lisade tõlke. Ringkonnakohus andis
6. aprillil 2022.a kaebuse esitajale teada, et kaebuse lisade tõlked tuleb KrMS § 10 lg 1 ja 3 järgi tagada kaebajal endal. Ringkonnakohus andis kaebajale tõlgete esitamiseks tähtaja 2 nädalat. Kaebuse esitaja edastas kohtule tähtaja jooksul, s.o
7. mail 2022.a (mitteametlikud) tõlked uurija ja kannatanu venekeelsetest e-kirjadest. Lisaks kasutas kaebaja tõlgete esitamiseks antud tähtaega selleks, et esitada kaebuse täiendused. Viimastes tõi kaebuse esitaja välja mõned uued detailid ja 7

(11)1-22-2465 esitas täiendavad selgitused nii kannatanu käitumise kui ka teise võimaliku kuriteo toimepannud isiku (Ä) kohta. Kaebuse esitaja edastas kohtule uue tõendina selfi-foto ja kinnitas, et kannatanul on olemas ka kõnesalvestis sellest, kuidas Q kirjeldab petuskeemi. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et täiendav tähtaeg anti tõlgete esitamiseks, mitte kaebuse täiendamiseks. Kaebaja on oma 18.04.2022 kaebuses korrektselt viidanud, et kaebus on esitatud tähtaegselt, sest riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise tähtaeg lõpeb 18.04.

1. Ringkonnakohus nendib, et kui kaebetähtaeg saab ümber, siis lõpeb ka võimalus kaebuse täiendamiseks, uute asjaolude ja tõendite esitamiseks. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta pärast kaebetähtaja lõppu kohtule esitatud kaebuse täienduses välja toodud seisukohad, asjaolud ja täiendused. Lisaks ei saa jätta märkimata, et kaebuse lisad on jätkuvalt tõlkimata – mh näiteks ka kaebuses korduvalt rõhutatud/tsiteeritud ja kaebaja hinnangul äärmiselt oluline (väidetav) Küprose politsei dokument. Kooskõlas KrMS § 10 lg 1 on kriminaalmenetluse keel eesti keel ning § 10 lg 3 järgi peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaaltoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Ringkonnakohus nendib, et KrMS § 10 lg 3 sõnastus on imperatiivne, s.o dokumendid (menetlusliku tähtsusega dokumendid, kirjalikud tõendid jms) peavad kõik eranditult olema kas eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde olenemata sellest, kas menetleja(d) võõrkeelt, milles dokument on koostatud, valdab või mitte. Keeleoskuse tase on erinev ning üht või teist asjaolu (mis võib omada kaalu selles, kas inimene mõistetakse kuriteos süüdi või õigeks või kas tema suhtes kriminaalmenetlust üldse alustada või mitte) ei saa tõendada millegagi, mille sisu võidakse keelebarjääri tõttu mitmeti mõista. Käesoleval juhul ongi kannatanu esitanud tõendeid, mis ei ole valdavalt nõuetekohased, sest need kas vene-, inglise-, soome- ja/või eelduslikult kreekakeelsed. Dokumentide tõlkeid kaebaja ei esitanud. Ainukese erandi, mis võimaldab kõrvale kalduda KrMS § 10 lg 1 sätestatud keelenõudest, teeb KrMS §10 lg 3 teine lause. Selle järgi tõlgitakse uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muud keeles koostatud dokumendid eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel ehk asjades, kus menetlus lõpetatakse, ei ole otstarbekas raisata ressurssi tõlgete tegemisele. Järelikult ei ole lg 3 kirjeldatud juhtudel (s.o menetluse lõpetamise puhul) ette heidetav, kui toimikus sisalduvad dokumendid on võõrkeelsed, sest vajadusel tõlgitakse need prokuratuuri korraldusel või tagamaks menetlusosaliste õigusi ja huve ka nende taotlusel. Käesolevas asjas ei ole prokuratuur mõistetavalt korraldust toimikus olevate dokumentide tõlkimiseks: menetlus lõpetati ja selleks puudus KrMS § 10 lg 3 tulenevalt vajadus. Toimikust ei nähtu, et kannatanu oleks esitanud taotluse materjalide tõlkimiseks. Juhul, kui kannatanu pöördub kohtusse leides, et tal siiski on kaalukad tõendid, mis peaksid kokkuvõttes kinnitama tema väiteid selles, et menetlus tuleks uuendada, tuleb kannatanul kooskõlas KrMS § 10 lg 3 esimese lausega tagada ka võõrkeelsete dokumentide tõlked – KrMS § 10 lg 3 ei näe ette, et need tõlked peaks tegema kohus. Võõrkeelseid dokumente kohus kooskõlas KrMS § 10 lg 1 asja lahendamisel arvestada ei saa.
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, Riigiprokuratuuri määruse ning ringkonnakohtule esitatud kaebusega, leiab, et puudub alus Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks kriminaalmenetluse uuendamata jätmisega seoses ja kriminaalmenetluse jätkamiseks. KrMS § 2001 lg 1 rakendamise eelduseks on asjaolu, et menetleja on teinud tavapärased menetlustoimingud, kontrollinud erinevaid versioone ja kogunud tõendeid, kuid jõudnud kõigele eelnevale vaatamata tupikseisu, kus võimalik toimepanija pole olemasoleva teabe alusel identifitseeritav ning lisatõendeid koguda ei saa. 8

(11)1-22-2465 Käesoleval juhul on eriasjade uurija oma 16.06.2021 määruses märkinud, et kriminaalasja menetluse käigus kasutati ära kõik otstarbekad võimalused tõendite kogumiseks, kuid nende abil ei olnud võimalik süüdlas(t)e isik(uid) tuvastada, tõendid ei sisaldanud informatsiooni, mis annaks aluse täiendavate tõendite kogumiseks. Riigiprokurör on 15.03.2022 määruse p 3.2 andnud menetlustoimingutest ammendava ülevaate ning järeldanud p 3.2.2, et menetluse lõpetamise eel tegi menetleja kõik asjakohased ja vajalikud toimingud, kuid võimalused toimepanija(

1. te)tuvastamiseks ning selleks vajalikeks võimalikeks lisatoiminguteks on ammendunud. Ringkonnakohtu hinnangul on riigiprokuröri järeldus korrektne. Märkimist väärib, et sama leidis kaebaja ringkonnakohtule esitatud kaebuses öeldes, et ta ei ole tegelikult kriminaalmenetluse lõpetamisega seonduvaid asjaolusid üldse vaidlustanud ning kahtluse alla seadnud seda, et sel hetkel poleks tehtud kõiki vajalikke toiminguid. Käesoleval juhul on keskseks küsimuseks järelikult see, kas on ilmnenud sellised uued asjaolud, mis võivad anda piisavat informatsiooni teo võimalike toimepanijate kohta ja kas on võimalik ning otstarbekas koguda lisatõendeid teo toimepanijate tuvastamiseks ehk kas esinevad alused kriminaalmenetluse uuendamiseks. Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejatega selles, et kriminaalmenetluse uuendamise taotluses ning järgnevates kaebustes pole esitatud selliseid konkreetseid andmeid teo võimaliku toimepanija isiku või täiendavate lisatõendite kogumise võimalikkuse või selle kohta, et nende kogumine oleks otstarbekas, mis annaks aluse kriminaalmenetluse uuendamiseks. Kaebaja kogutud ja esitatud andmed ei ole piisavalt selged ja konkreetsed selleks, et nende alusel oleks võimalik erinevatesse välisriikidesse ja organisatsioonidesse esitada õigusabipalveid ja päringuid ehk teostada täiendavaid menetlustoiminguid, s.h konkreetselt teo võimalike toimepanijate välja selgitamiseks. 10. Esiteks tuleb märkida, et kuriteoteate esitamisel on kannatanu viidatud võimalike teo toimepanijatena neljale isikule, kellest kolme on nimetanud nimeliselt, kuid esimese nn „maakleri“ nime ta öelda ei osanud. Vähemalt 2019. a ei ole kannatanu kordagi viidanud teo toimepanijana S-le või D-le nimeliselt. Tõsi, veebruaris 2020. a on kannatanu menetlejale saadetud e-kirjas esmakordselt viidanud põgusalt isikule nimega D. Kuidas ta aga selleks ajaks jõudis infoni, et seni teadmata nimega maakler (või hoopis keegi viies?) on justnimelt D (või siis tegelikult hoopis S), kirjavahetusest siiski ei nähtu. Samas seni tuvastatud andmete pinnalt saab tegelikult teha järelduse, et kõik kuriteoteates nimetatud maaklerid, s.h seega ka hiljem nimetatud isik, on välja mõeldud nimede ja isikuandmetega ning ei anna tegelikult mingit infot teo toimepanijate kohta ja selle kohta, kes seisab selle nime taga tegelikult. Kannatanu on seejärel loonud teo toimepanijate välja selgitamiseks isikliku paralleelmenetluse. Ta on selleks pidanud maha pikki vestluseid suhtlusrakendustes perekond XXX-ga. Samas ei ole kuidagi võimalik aru saada, millisest asjaolust tulenevalt on kannatanu järeldanud või saanud teadlikuks sellest, et väidetud S või D võib-olla tegelikkuses hoopis Q. Kannatanu on küll mõlemanimelise isikuga (nii D kui ka Q ) suhelnud erinevates suhtlusrakendustes, kuid see ei tähenda üldsegi seda, et isikud kattuvad, s.t erinevate nimede taga on tegelikult sama isik. Ringkonnakohus nendib, et soovi korral on ühel inimesel võimalik suhtlusrakendustes võtta mitme inimese identiteet ja nimetada end nii nagu asjaolud nõuavad. Samuti ei ole mingeid andmeid selle kohta, et Q (erinevalt S-st või D-
2. st)on tegelikult eksisteeriv isik, kelle kohta õigusabitaotluseid ja rahvusvahelisi päringuid väljastada. Seda ei kinnita ka kõik taotluse/kaebuste lisadena esitatud isikute omavahelised suhtlused erinevates suhtlusrakendustes ja ebamäärased viited suhtluskeskkonna andmetele. Arusaamatuks jääb seegi, miks Ü-ga räägitakse 9

(11)1-22-2465 tema võimalikust pojast kui D-st, kui tegelikult peaks ta poeg olema Q ning kuidas ja mis alusel väljastas Ü andmed teise võimaliku isiku kui teo toimepanija kohta (Ä), kui suhtlusest nähtuvalt ei teadnud ta midagi oma poja tegevuste kohta ja kannatanult vastava info saamisel väljendas nördimust poja kohta, kui kannatanu väited peaks osutuma tõeks? Samuti ei anna mingit infot Q kui väidetava tegeliku identiteediga isiku kohta ka viited politsei kinnipidamise dokumenditele Küprosel. Ainus, mis nendest dokumentidest nähtub, on küll selline nimi, kuid kas tegemist on sama isikuga, kellega ka tegelikult suhtles kannatanu, kas selline isik on üldse olemas ja kui on, kas tema ikkagi isiklikult suhtles kannatanuga ja esitas konkreetselt tema enda kohta olemasolevaid dokumente, ei ole võimalik üheselt järeldada. Viidatud väidetavad politsei dokumendid on täiesti arusaamatud, nendest mitte midagi järeldada pole võimalik, sest tegelikult on tegemist üldse võõrkeelsete dokumentidega (eelduslikult kreekakeelsed), mille sisu pole tegelikult üldse mõistetav ja ei anna mingit infot selle kohta, mis seal dokumentides üldse sisaldub, kelle kohta on need välja antud ja milliste asjaoludega seoses, ehk et tegemist oleks ka tegelikult Q kinnipidamisega Küprose lennujaamas politsei poolt, tõenditest ei nähtu ja seda pole võimalik ka järeldada. Seega väidetav kinnipidamise dokument, mis justkui tõendab Q isiku olemasolu ja isikusamasust isikuga, kellega suhtles kannatanu, ei anna tegelikult mingit konkreetset infot teo toimepanija tegeliku isiku kohta. Ü-ga toimunud pikk kirjavahetus ei anna samuti mingit infot Q kui võimaliku teo toimepanija kohta ning arusaamatuks ja äärmiselt lakooniliseks jääb üldse viide Ä kui teo toimepanija kohta. Väidetavate kirjavahetuste puhul kannatanu ja Q vahel, on esitatud aga katkeid kirjadest, kuid nendest ei nähtu valdavalt üldse adressaadid, s.t kelle vahel ikkagi kirjavahetus üldse toimus. Mis aga veelgi kummalisem on tõepoolest see, et kui juba

1. a oli kannatanule teada väidetav teo toimepanija isik, kannatanu oli nii tema kui ka väidetavalt teo toimepanija perekonnaga suhtlusrakendustes suhelnud ja püüdnud vajalikku infot saada ning käis võimaliku teo toimepanijaga ka isiklikult Küprosel kohtumas, miks ei edastanud ta sellist informatsiooni menetlejale juba
2. a, vaid ootas sellega 2 aastat? Kaebuse viited sellele, et tollaegne kannatanu esindaja (jurist) jättis vajalikud andmed ja tõendid menetlejale esitamata ja seega ei osutanud nõuetekohaselt õigusabi, ei ole asjakohased, sest kannatanu huvides on toimuvas menetluses teha kõik endast olenev selleks, et olemasolevad tõendid menetlejale ka tegelikult esitatud saaks, kui ta on huvitatud menetluse toimimisest ja teo toimepanijate välja selgitamisest. Seejuures tuleb tõdeda, et kaebuse viited esindaja tegemata jätmisele on paljasõnalised. Lisaks kaalutleb isik ise, kas peaks tolleaegse esindaja vastu nõudega esitama, mis näitab, et ta ei ole seda seni teinud ja ei pruugigi teha ja ei arva seega, et esindaja selline tegevusetus oleks teda üleliia kahjustanud. Kokkuvõttes tuleb seega tõdeda, et kannatanu enda poolt kogutud tõendid jäeti menetlejale tegelikult õigeaegselt esitamata.
3. Nõustuda tuleb menetlejatega selles, et teo toimepanija kohta ei ole esitatud sellist üheselt võetavat informatsiooni, mis annaks infot teo toime pannud isiku/te kohta tegelikult ja annaks alust menetluse uuendamiseks ja seejärel täiendavate toimingute teostamiseks lisatõendite kogumise eesmärgil. Selliste ebamääraste andmete alusel (mitmete loetletud võimalike kodakondsuste, elukohtade, sünniaja, kontaktide, väidetavate perekondlike seoste - ehk ainult oletuslike väidete) ei ole võimalik möönda sellise konkreetse informatsiooni ja teo toime pannud isiku olemasolu, et anda välja õigusabitaotluseid ja teostada rahvusvahelisi päringuid ning teostada täiendavaid toiminguid konkreetse väidetava isikuga seoses. Riigiprokurör on juba ammendavalt põhjendanud ka seda, miks ei ole täiendavate toimingute tegemine ja lisatõendite kogumine antud juhul enam põhjendatud ja otstarbekas. Esiteks on taotletud toiminguid osaliselt juba teostatud ja teiseks ei ole sellises olukorras võimalik teha nagunii toiminguid, mis annaks sedavõrd palju aega hiljem mingit täiendavat uut infot teo võimalike toimepanijate kohta, s.h nende kontaktide taga seisvate isikute kohta (sest need on väljamõeldud identiteediga isikud), sel ajal kasutuses olnud telefoninumbrite ja nende kuuluvuse 10

(11)1-22-2465 kohta (ei pruugi enam seostuda toimepanijatega, lisaks on selliste tegude puhul valdavalt kasutatud kõnekaarte), rahade liikumise ja tegelike kasusaajate kohta (sest raha algselt saanud äriühingu on problemaatilised, algselt üle kantud raha on sularahas välja võetud või suunatud krüptosse ja maaklerite isikud on fiktsioonid, kes pole ka viidatud äriühingutega tegelikkuses üldse seotud). Seega sedavõrd ebamääraste isikuandmete pinnalt teo väidetava toimepanija kohta, ei ole piisavat alust menetluse uuendamiseks, võttes arvesse, et andmed on ebaselged ja ebapiisavad, kuid täiendavad taotletud toimingud nõuaks märkimisväärset rahvusvahelist koostööd ja ressursi kasutamist, mistõttu sedavõrd ebamääraste andmete pinnalt pole kriminaalmenetluse jätkamine põhjendatud, mõistlik ega otstarbekas.

1. Ringkonnakohus nõustub seega kokkuvõtvalt Riigiprokuratuuriga selles, et kriminaalmenetluse uuendamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud, kuivõrd kannatanu esitatud väited ja tõendid väidetava teo toimepanija kohta on sedavõrd ebamäärased, et andmete alusel ei ole väidetav Q isik tuvastatav ja seetõttu pole sedavõrd ebamääraste andmete alusel võimalik edastada riigi õigusasutustele päringuid. Kuivõrd jätkuvalt ei ole võimalik üheselt kindlaks teha isikut, kes võibolla kuriteo toime pannud ning samuti ei ole võimalik koguda lisatõendeid ja/või nende kogumine ei ole otstarbekas, puudub alus kriminaalmenetluse uuendamiseks.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 2001 lg-st 2, 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 15.03.
3. a määruse muutmata ja X esindaja vandeadvokaat A. Vassiljevi esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11