Obsah (4)

§ 1043§ 1045§ 1047§ 1046

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12572 Tsiviilasi X hagi Q, D ja W

§ 1043

koosmõjus

§ 1045

lg-ga 1.

§ 1043

, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (

§ 1043

). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (

§ 1045lg 1 p 4).

Isikuõiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama 1) kostjate teo (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine); 2) teo õigusvastasuse ja 3) süü puudumise.

1. Kohus analüüsib kostjate tegu. Hageja heidab kostjatele ette 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul avaldatud ebaõigeid väiteid: 1) hageja kasutas koguduse raha sihipäratult ja tasus väga suure restorani arve, mis ei ole seotud koguduse tegevusega, ja enda korteri eest; 2) hageja varastas või omastas kaks koguduse autot ja andis need oma pojale; 3) hageja osales korruptsioonis ja omastas kiriku vara, andes tuttavatele koguduse vahenditest laenu ja tasudes koguduse rahaga võõraste sõidukite eest; 4) hageja on kurjategija ja peaks viibima vanglas; 5) hageja ei ole ise koostanud ega allkirjastanud enamikku projekte; 6) hageja lubas ebaseaduslikult oma pojal elada koguduse ruumides.
2. Vaidlus puudub selles, et 17.02.2019 toimus koguduse ruumides üldkoosolek, millel osalesid kostjad koos toonase preestri Bga ja veel mõned koguduse liikmed. Kostja väitel oli koosoleku eesmärk arutada majandusaasta aruannetega seonduvaid üldiseid küsimusi. Hageja nimetatud koosolekul ei osalenud. Koosolekul olid hageja pojad R ja G.
3. Au teotamise juhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).
4. Kohus selgitas 28.09.2020 määrusega hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (II kd, tl 11-14). Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada, et 4 kostjad on nimetatud väiteid avaldanud. Kostjatel tuli tõendada oma vastuväited ulatuses, milles nad vaidlustavad selliste väidete avaldamise. Kohus leidis, et kõik hageja poolt esile toodud väited on faktiväited. Kohus jääb enda 28.09.2020 määruses väljendatud hageja nõuete kvalifikatsiooni juurde, so tegemist on faktiväidetega. Kohus käsitles nimetatud määruses väiteid lähtudes hagiavalduses esitatust. Kostjad on seisukohal, et kostjad määruses kirjeldatud kujul väiteid avaldanud ei ole.
5. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel alljärgnevalt iga kostja osas eraldi mida keegi avaldas. Samuti peab kohus tuvastama, kas kõnealused väited on suunatud hagejale. Kostjad ei vaidlustanud kohtule 21.11.2019 esitatud vastuses hagile, et kõik väited ei käi hageja kohta. Kostjad märkisid 16.10.2020 seisukohas, et hageja peab ära tõendama selle, et kostjate avaldused oli adresseeritud hagejale. Hagejat ennast koosolekul ei viibinud, viibisid hageja pojad (II kd, tl 31 pöördel). Seega esitasid kostjad eelmenetluses vastuväite, et kõik väited ei olnud suunatud hagejale. Hageja hinnangul võivad hageja au teotada ka andmed ja hinnangud, mis ei ole suunatud isikuliselt täpselt hageja pihta, vaid võivad olla suunatud ka grupi pihta kuhu hageja kuulub (vt 30.10.2020 seisukoht, II kd, tl 112 pöördel).
6. Kostja 1 avaldatud väited. Kohus leiab, et kohtule esitatud 17.02.2019 toimunud koosoleku salvestuste väljavõttega on tõendatud, et kostja 1 esitas koosolekul väite „aga restoran“ (hagiavalduse lisa 5-1). Hageja hinnangul jäeti nimetatuga mulje, et hageja kasutab koguduse raha sihipäratult ehk hageja tasus suure restorani arve, mis ei olnud seotud koguduse tööga. Kohus on seisukohal, et hageja hinnangul esitatud väide „aga restoran“ on siiski esitatud tulenevalt selle tonaalsusest küsimuse vormis. Nimetatud küsimusest „aga restoran?“ ei saa mõistlik inimene tuletada faktiväidet suure restorani arve tasumist koguduse arvelt. Kohus, uurides hagiavalduse lisa 51 videoklippi, nõustub kostja 1 seisukohaga, et nimetatud küsimus on suunatud hageja poegadele. Seega ei tule nimetatud väite puhul edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi. „Kuidas meie auto sinu juurde sattus, mitu autot sa oled varastanud! […] kus on audi, kus on audi, sa oled temaga sõitnud, kus see auto on? […] Anna meile kaks autot tagasi“ (hagiavalduse lisa 5-2). Kohus on seisukohal, et nimetu ei käi hageja kohta. Vaidlus puudub, et hageja ei viibinud koosolekul ning väitega ei saanud jääda mõistlikule inimesele muljet, et hageja varastas või omastas kaks kogudusele kuuluvat sõidukit ja andis need oma pojale. Kohtu hinnangul oli nimetatud väide suunatud konkreetselt hageja pojale ja nimetatud väitest ei saa tuletada, et see oli suunatud ka hagejale. Küsimus autode kohta oli adresseeritud „sina“ vormis ja videofaililt nähtuvalt pöördub kostja 1 selgelt hageja poja poole. Vastavalt on küsimus suunatud konkreetselt hageja pojale. Seega ei tule nimetatud väite puhul edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.
7. Kostja 2 avaldatud väited „Siis paneme kinni silmad korruptsiooni ees, paneme kinni silmad korruptsiooni ees, siis võib teha, võtta raha kirikust, siis võib maksta poegadele auto eest. […] See oli korruptsioon, korruptsioon oli kirikus. Tulid rahad kirikule, kas te teate mis nende rahadega edasi sai? […] Anti võlgu, pan C (C) kas te saate tõestada anti võlgu? (pöördub H poole) Anti võlgu, kiriku kontolt? Anti teile võlgu! […] ja mitte kõik tagastasid võla […] See on korruptsioon see on, põhjus miks X praegu pole vanglas […] on see, et tol ajal seda raamatupidamist ei kontrollitud, kui see oleks praegu, siis oleks vangla“. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et väitega jäeti mulje, et hageja osales korruptsioonis, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid. Kiriku vara omastamist kohtu hinnangul nimetatud väitest järeldada ei saa. „Maksti eraelu eest. […] see pole lüürika need on FAKTID, FAKTID, FAKTID, mitte lüürika!“ Nimetatud väitest saab mõistlik inimene aru, et hageja maksab, koguduse rahaga 5 isiklike kulutuste eest. „Kui see oleks täna, siis see [hageja] oleks kurjategija ja vangla, […] kui see oleks praegu, see oleks vangla“. Kohtu hinnangul saab nimetatud väidet mõista selliselt, et hageja oleks olnud kurjategija ja oleks vanglas juhul, kui need teod oleksid tehtud käesoleval ajal. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et nimetatud väitest saab järeldada, et hageja on kurjategija ja tema koht on käesoleval ajal vanglas. „Meil on pan U (U), ta kirjutas kõik need projektid mille eest Xd ehitasid neid kirikuid, kompleksse ja elasid, meil on pan U see kõik on meil!“ Väitest saab mõista, et projektid kirjutas ja allkirjastas U. Vaidlus puudub, et kõik eelpool tuvastatud kostja 3 poolt avaldatud väited olid suunatud otseselt hagejale ja iseloomustasid hagejat.
8. Kostja 3 avaldatud väited Hageja hinnangul avaldas kostja 3 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul hageja kohta kaks väidet: 1) „vangla“ ja 2) „Teie tahate siin elada! […] Teie siin elasite“. Kohus on seisukohal, et väide „vangla“ käib hageja kohta. Kohtule esitatud videoklipist nähtub, et kostja 3 noogutab kostja 2 jutule kaasa vangla kohta ning ütleb koos kostjaga 2 „vangla“ (hagiavalduse lisa 5-13). Kohtu hinnangul ei saa kostja 3 nimetatud tegevust pidada väite esitamiseks. Kostja 3 nõustus kostja 2 avaldatuga. Väite „vangla“ avaldajaks tuleb ikkagi pidada kostjat
9. Tegemist oli koguduse koosolekuga kus arutati hageja tegevust ja väga paljud rääkisid läbisegi ja kordasid kellegi poolt öeldut kaasa. Tõendamist on leidnud, et kostja 3 ütles nimetatud koosolekul „Teie tahate siin elada! […] Teie siin elasite“ (vt hagiavalduse lisa 5-14). Kohtu hinnangul tuleb nimetatud väidet tõlgendada selliselt, et kostja 3 pidas silmas hagejat ja tema poegi. Nimetatud väitest saab mõistlik inimene aru, et jutt käib koguduse ruumides elamisest. Seega käib nimetatud väide ka hageja kohta. Väitest ei saa aga tuletada, et hageja võimaldas oma pojal Gl ebaseaduslikult elada koguduse ruumides. Seega olid kostja 3 poolt avaldatud teine väide suunatud otseselt hagejale ja iseloomustasid hagejat.
10. Koguduse koosolekul avaldatut saab pidada avaldamiseks

§ 1047

tähenduses, kuivõrd sellega tehakse sõnum teatavaks (avalikuks) kolmandatele isikutele või isikute grupile. Kohtule esitatud koosoleku salvestuste väljavõtetelt nähtuvalt viibis koosolekul palju isikuid (hagiavalduse lisa 5 videofailid). Sellist avaldamist saab seega pidada avaldamiseks

§ 1047tähenduses.

25. Kohus tuvastab kas hageja suhtes avaldatud väited vastavad tegelikkusele. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (

§ 1047lg 2).

Seega tuleb antud juhul eeldada, et kostjate tegu oli õigusvastane ning kui kostjad sellele vastu vaidlevad, on neil kohustus tõendada vastupidist.

§ 1046

lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1046

lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

§ 1046

lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seega juhul, kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada

§ 1047

lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist

§ 1046või § 1047 järgi siiski õigusvastaseks.

1. Kohus analüüsib üksnes nende väidete õigsust milliste osas kohus eelnevalt tuvastas, et need käivad hageja kohta. Kohus võtab seisukoha kostja 2 avaldatud väite „Siis paneme kinni 6 silmad korruptsiooni ees, paneme kinni silmad korruptsiooni ees, siis võib teha, võtta raha kirikust, siis võib maksta poegadele auto eest. […] See oli korruptsioon, korruptsioon oli kirikus. Tulid rahad kirikule, kas te teate mis nende rahadega edasi sai? […] Anti võlgu, pan C (C) kas te saate tõestada anti võlgu? (pöördub H poole) Anti võlgu, kiriku kontolt? Anti teile võlgu! […] ja mitte kõik tagastasid võla […] See on korruptsioon see on, põhjus miks X praegu pole vanglas […] on see, et tol ajal seda raamatupidamist ei kontrollitud, kui see oleks praegu, siis oleks vangla“ osas. Kohus leiab, et väitega jäeti mulje, et hageja osales korruptsioonis, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et nimetatud avaldusega väitis hageja 2, et kostja omastas kiriku vara. Koosolekul viibisid preester, kostjad, koguduse liikmed ja veel inimesi. Seega ei avaldanud kostja 2 nimetatut juristide grupile ning koosolekul viibijad ei saa teha järeldust vara omastamise kohta.
2. Korruptsiooni tähendusena saab mõista isiku positsioonist tulenevat usalduse kuritarvitamist. Kostja 2 ei ole tõendanud, et IKÕ lepingu sõlmimine oli kogudusele äärmiselt kahjulik. Samuti ei puuduta hageja väited nimetatud lepingut ning hageja lepingule alla kirjutanud ei ole. Seega puudub vajadus nimetatud lepingu sõlmimist pikemalt analüüsida. Kostja 2 etteheited on seotud koguduse pangakontol perioodil 2000 kuni 2008 toimunud tehingute tõttu. Kohtule 21.11.2019 esitatud F kinnitusega on tõendatud, et Fl ei olnud juurdepääsu koguduse pangakontodele ja ta ei saanud teha finantstehinguid. F kinnitusest nähtub, et kõikide koguduse majapidamis- ja finantstehingutega tegeles ja neid kontrollis ainult hageja. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendamist leidnud, et koguduse pangakontolt võeti sularaha, pangast tehti sularahaväljamakseid, tasuti koguduse võlga, võlga tasuti ka hagejale, anti laenu, maksti arveid TÜ-le Salix, tehti makseid FIE-dele, eraisikutele ja hagejale endale. Samuti maksti G auto eest (I kd, tl 117-)
3. Võla tagastamine koguduse kontole esitatud väljavõtetelt ei nähtu. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli tehingutega koguduse huvides, so õiguspäraste tehingutega. Hageja ei ole ka põhjendanud miks oli kogudusel vaja võtta laenu. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ainuüksi ülekannetega ei saa sisustada juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Kostjal 2 oli õigus toetuda kontoväljavõtetele. Tegemist ei olnud üksikute tehingutega mis tekitasid küsimusi ja kahtlusi. Samuti ei anna aegumistähtaeg alust asuda seisukohale, et pärast aegumistähtaja möödumist ei tohigi teised juhatuse liikmed ühegi tehingu kohta midagi arvata või küsida. Vaidlus puudub, et dokumentatsioon nimetatud tehingute sisu kohta puudub. Seega ei saa kostjad tõendada täiendavate tõenditega tehingute sisu. Seega avaldas kostja 2 nimetatud väited pangakontodele tuginedes ja kostjal 2 oli õigus väiteid avaldada.
4. „Maksti eraelu eest. […] see pole lüürika need on FAKTID, FAKTID, FAKTID, mitte lüürika!“ Nimetatud väitest saab mõistlik inimene aru, et hageja maksab, koguduse rahaga isiklike kulutuste eest. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et koguduse kontolt tasuti pereautode eest, rahatrahvi eest, mitme telefoni eest, ühingu TÜ Salix eest, L ülikooliõpingute ja sõidukulude eest, maksti poegade ja H keelekursuste eest, G autokulude eest, lennupiletite ja hotellide eest meelelahutusürituste eest (I kd, tl 117-126 pöördel). Samuti on kontoväljavõttelt nähtuvalt võetud koguduse kontolt välja sularaha ja tehtud ülekandeid hageja arvele. Makstud on mh ka hageja ehituskulude eest. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ainuüksi ülekannetega ei saa sisustada juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Kuna vaidlus puudub, et raamatupidamisdokumente ei ole käesolevaks ajaks säilinud, siis on kostjal 2 käesolevas vaidluses ainuvõimalus toetuda kontoväljavõtetele. Samuti ei anna aegumistähtaeg alust asuda seisukohale, et pärast aegumistähtaja möödumist ei tohigi teised juhatuse liikmed ühegi tehingu kohta midagi arvata. Hageja oli koguduse juhatuse liige, kes esindas ja juhtis kogudust. Hagejal tuleb tulenevalt oma positsioonist kogukonnas taluda ka teravaid küsimusi ja taluda kriitikat. Seega oli kostjal 2 õigus nimetatud väidet avaldada ning edasi ei ole vaja selle väite puhul analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.
5. „Kui see oleks täna, siis see [hageja] oleks kurjategija ja vangla, […] kui see oleks 7 praegu, see oleks vangla“. Keskmine inimene mõistab, et hageja oleks olnud kurjategija ja oleks vanglas juhul, kui need teod oleksid tehtud tänases õigusruumis. Nimetatud väidet saab pidada hageja au teotavaks ja hageja mainet kahjustavaks, kuigi need ei ole öeldud käesoleva aja kohta.
6. „Meil on pan U (U), ta kirjutas kõik need projektid mille eest Xd ehitasid neid kirikuid, kompleksse ja elasid, meil on pan U see kõik on meil!“ Väitest saab mõista, et U kirjutas ja allkirjastas kõik projektid. Tegemist on neutraalse väitega ning hagejal tuli tõendada väite ebaõigsust. Hageja on oma tõendamiskoormise täitmiseks esitanud tõendi ühe projekti koostamise kohta. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hagejal piisab selle tõendamisest, et ta on vähemalt ühe projekti koostamisel osalenud, kuna kostjad ei ole esitanud projektide koostamise kohta ühtegi tõendit. Tegemist on hageja tõendamiskoormisega ja hageja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kostja on tõendanud, et U on osalenud kõikides projektides, mis on suunatud kiriku võimalikule kiirele ja kvaliteetsele rekonstrueerimisele (I kd, tl 129). Seega on tegemist õige väitega. Seega ei täida hageja poolt kostjale 3 etteheidetav käitumine kahju hüvitamise koosseisu ning edasi ei ole vaja analüüsida nimetatud väite osas teisi kahju hüvitamise eeldusi.
7. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja 3 avaldas 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul hageja kohta väite „Teie tahate siin elada! […] Teie siin elasite“ (hagiavalduse lisa 5). nimetatud väitest ei saa tuletada, et kostja 3 süüdistas hagejat selles, et ta võimaldas oma pojal Gl ebaseaduslikult elada koguduse ruumides. Kostja 3 ei maininud kordagi sõna „ebaseaduslik“ ja ka mõistlik inimene ei saa nimetatud väitele tuletada juurde ebaseaduslikkust. Kohtu hinnangul saab mõistlik inimene aru, et kostja 3 pidas silmas hagejat ja hageja peret, sh poegi. Seega käib nimetatud väide ka hageja kohta. Seega olid kostja 3 poolt avaldatud väide suunatud otseselt hagejale ja iseloomustas hagejat. Kostja on tõendanud, et väide „Teie tahate siin elada! […] Teie siin elasite“, on hageja osas tõene. Kohtule esitatud Facebooki postitusega on tõendatud, et hageja elas koguduse ruumides (I kd, tl 130 ja 137). Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega on tegemist õige väitega ja sellest tulenevalt ei ole kostja 3 avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Seetõttu ei täida hageja poolt kostjale 3 etteheidetav käitumine kahju hüvitamise koosseisu ning edasi ei ole vaja analüüsida kostja 3 osas teisi kahju hüvitamise eeldusi.
8. Kohus analüüsib kas „kurjategija ja vangla“ väide on õigusvastane. Juhul kui faktiväide on isiku au teotav (tema mainet kahjustav), siis tuleb sellise faktiväite avaldamise õigusvastasust hinnata

§ 1045lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi.

Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav.

§ 1047

lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata eeltoodust ei loeta

§ 1047

lg 3 järgi andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (vt RKTKo nr 3-2-1-83-10, p-d 11–14). Seega pidi kostja 2 kontrollima väite tõesust. Riigikohus on selgitanud, et kui isikule heidetakse ette süüteo toime panemist, ei pea avaldaja tõendama, et isik on selles süüteos süüdi mõistetud, vaid üksnes süüteole vastava teo esinemist (RKTKo 3-2-1-5-07). Seega tuleb antud juhul eeldada, et kostja 2 tegu oli õigusvastane ning kui kostja sellele vastu vaidleb, on temal kohustus tõendada vastupidist.

1. Antud juhul on kostja 2 kontrollinud avaldatud andmeid. Kohus tuvastas eelnevalt millise sisuga tehinguid koguduse pangakontolt tehti. Kostjad on esitanud tema käsutuses olevad pangakonto väljavõtted. Teisi tõendeid kostjatel esitada ei ole. Tunnistaja B ütlustega on tõendatud, et kõik dokumendid olid hageja käes ja 03.12.2015 andis hageja tunnistajale üle kolm dokumenti. Tunnistaja küsis hagejalt dokumente ka elektrooniliselt 06.11.
2. Samuti andis tunnistaja B ütlusi selle kohta, et ülejäänud dokumendid nagu koosolekute protokollid, raamatupidamisdokumendid, finantsdokumendid, arhiividokumendid on preester F käes. F 8 vastas, et temal dokumente ei ole. Koguduse pangakonto võeti pangast 05.01.2017 ja pärast seda hakati uurima koguduse rahaasju (vt 05.03.2021 kohtuistungi protokoll, II kd, tl 71-83). Samuti on tunnistaja B ütlustega tõendamist leidnud, et kogudusel puudus dokumentide säilitamise kord. Seega tuleb lähtuda üldreeglist ning nõustuda tuleb hageja seisukohaga, et hagejalt ei olnud võimalik nõuda dokumentide üleandmist ajal, mil hagejal polnud enam kohustust dokumente säilitada. Kohtule esitatud e-kirjast nähtuvalt on dokumendid kuni aastani 1998 hävinud tulekahjus ning osa dokumente on U ära kaotanud (II kd, tl 65). Kohus ei nõustu aga hageja väitega, et kostjad ei olnud

§ 1047lg 3 tähenduses piisavalt hoolsad.

Tõendamist on küll leidnud, et kostjad küsisid dokumente pärast kõnealust koosolekut, kuid kostja 3 on tuginenud nimetatud väite avaldamisel konto väljavõttele. Hageja ei ole kostja 2 poolt esile toodud tehinguid ümber lükanud ning ei ole tõendanud, et tegemist oleks õiguspäraste tehingutega koguduse heaks. Arvestada tuleb ka seda, et kostja 2 esitas nimetatud väite koguduse koosolekul. Hageja endise koguduse liikmena peab taluma kogudusega mitteseotud tehingute kohta esitatud kriitikat ning peab suutma selgitada kuidas on nimetatud tehingud seotud koguduse tegevusega. Hagejalt tuleb seega eeldada kõrgema kriitika talumisekohustust. Samuti hageja ei selgitanud kostjatele ega teistele koguduse liikmetele pärast koosolekut tehingute sisu ega eesmärki. Kohus nõustub Riigikohtu seisukohaga, et ei tule lugeda õigusvastaseks vähem tähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma (Vt RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 15). Seega ei ole tegemist õigusvastase väitega ning edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja esitatud hagi jätta rahuldamata.
2. Kostjad esitasid 17.03.2021 protokolli parandamise taotluse. Hageja vaidleb taotlusele vastu, kuna tunnistaja ütluste tõlget saab parandada vaid vandetõlk, mitte menetlusosaline omal alatusel. Muus osas ei pea protokoll olema stenogramm ning hageja hinnangul kajastab protokoll istungi käiku korrektselt.
3. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Parandused, millega kohus nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4 ls 2). Hageja esitas taotluse 05.03.2021 istungiprotokolli parandamiseks 17.03.
4. Nimetatud protokoll on allkirjastatud 12.03.
5. Parandamise taotlus on esitatud tähtaegselt.
6. Kohus leiab, et taotlus protokolli parandamiseks on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tunnistajate ütluste tõlget saab parandada vaid vandetõlk. Kohus kandis tunnistaja ütluste tõlke protokolli vastavalt tõlgi poolt tõlgitule. Kui midagi jäi tõlkimata, siis kohus ei saa seda asuda tagantjärele tõlkima. Seetõttu jätab kohus nimetatud osas taotluse rahuldamata. Samuti jätab kohus taotluse rahuldamata kostja 1 ütluste osas. Kostja 1 kohtuistungil antud seletused ei ole tõendiks ning seetõttu ei oma tähtsust kostja 1 ütluste avaldamine protokollis tervikuna. Protokoll ei ole stenogramm ja kostja 1 ütlused on kajastatud kohtuistungi helisalvestusel. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus kuulub rahuldamise U nime osas. Kohus lisab kostjate protokolli taotluse parandused, millega kohus ei nõustunud, 05.03.2021 protokollile. MENETLUSKULUD
7. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
8. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 9 TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 10